Triin Tabur • 16 november 2016
Jaga lugu:

Tulevase valitsusliidu lauale maandub paras pähkel

Riiklik lepitaja kt Henn Pärn on läbirääkimiste osas optimistlik
Riiklik lepitaja kt Henn Pärn on läbirääkimiste osas optimistlik  Foto: Erik Prozes

Alles valmiva Keskerakonna, IRLi ja sotside valitsusliidu lauale maandub peagi üks Eesti keerulisemaid palgaleppeid.

Nimelt saatis riiklik lepitaja tervishoiutöötajate palgaleppe lepitusmenetluse osapooltele oktoobri algul oma ettepanekute projekti lahkheli lahendamiseks ja ootas osapoolte kommentaare sellele juba 17. oktoobriks.

Saadetud ettepanekute projektis on kirjas, et alates 2017. jaanuarist on arsti töötasu vähemalt 10,40 eurot tunnis, õel 5,90 eurot ning hooldajal 3,60 eurot tunnis. Alates 2018. aastast on arsti palk vähemalt 11,00 eurot tunnis, õel 6,50 eurot ja hooldajal 3,95 eurot tunnis.

Viimased kaks läbirääkimist on olnud keerulisemad

Kehtiv kaheaastane kollektiivleping sõlmiti 2014 detsembris. Läbirääkimised kestsid esimesest kohtumisest 28. mail 2014 kuni alla kirjutamiseni sama aasta 19. detsembril.

Eelmise kollektiivlepingu läbirääkimised algasid 11. juunil 2009 ja kulmineerusid 2012. aasta lõpus toimunud tervishoiutöötajate streigiga. Kollektiivleping sõlmiti 19. detsembril 2012.

Lepe nõuab heakskiitu

Tervishoiutöötajate uus kollektiivlepe on riikliku lepitaja kt Henn Pärna sõnul põhimõtteliselt koos ja ka haigekassa on arstide-õdede uute palganumbritega arvestanud. Puudu on veel valitsuse heakskiit kasvavale kuluallikale.

Henn Pärn läbirääkimise detaile protsessi kestel avama ei soostunud, kuid kinnitas, et töö käib. “Esimest korda minu lepitamise ajaloos on nii, et kõik osapooled töötavad ühise eesmärgi nimel. See tähendab töötajad, tööandjad, ministeerium, haigekassa,” tõi Pärn esile. “Ma ei tea ainult mida rahandusminister, peaminister ja riigikogu teevad.”

Tervishoiutöötajate esinduse üks liige, õdede liidu juht Anneli Kannus lisas, et nende praeguse delegatsiooni liikmed pole varem palgaläbirääkimise protsessis osalenud. “Täna moodustavad töötajate esindajad kohe kindlasti ühtse meeskonna,” ütles Kannus ja lisas, et ühised ootused on eelkõige seotud vabariigi valitsuse otsusega, kuidas tagada inimestele vajalik tervishoiuteenus.

“Haigekassa niinimetatud reservi kasutamine täna on hädavajalik, kuid see pole jätkusuutlik lahendus,” jätkas liidu juht. “Praegu muretseme me patsientide pärast, tervete terveks jäämise võimaluste ning seejärel ka meie liikmete töökoormuse pärast. Ja hetkel püsib veel lootus, et reaalseid lahendusi püütakse leida,” sõnas Anneli Kannus.

Mida öelda, kui raha ei ole?

Henn Pärna sõnul korraldab ta ümarlaua, kus arutatakse, mida teha olukorras, kus tuleval aastal jääb rahapuudusel Eestis katmata 200 000 haigusjuhtu. “Arutame näiteks, mida peavad meditsiinitöötajad vastama, kui seda raha ei ole, kohti ei ole. Vaatame ka, mida haigekassa, ministeerium ja riigikogu esindajad selle kohta ütlevad,” avas Pärn. ”See on praegu põhiküsimus, sest suures plaanis on kollektiivlepe olemas, aga selle saab käivitada ainult tingimusel, et ei vähendata praegust ületöö koefitsienti,” lisas ta, et arstiabi kättesaadavust puudutav on ennekõike poliitiline küsimus.

“Isegi rikkad riigid ei suuda seda 100% tagada, aga me peaksime rahvale püüdma siiski selgitada, milliste haigusjuhtumite puhul on ootamisel nulltolerants ja mis peavad jääma kohe kättesaadavaks, näiteks vähktõve või nakkushaiguste ravi,” rääkis Pärn. “See peab aga olema ühiskondlik kokkulepe,” rõhutas lepitaja.

Palganumbrites ja töötingimustes osapooltel lepitaja sõnul suuri lahkarvamusi enam ei ole. “Töönormide või -standardite osas jõutakse, ma arvan, kokkuleppele,” ütles Pärn. “Jõukohased palganumbrid on minu poolt välja pakutud ja see on saavutatav,” hindas lepitaja.

Haigekassa esindaja Katrin Romanenkov ütles kommentaariks, et 2016. aastal hinnatud ja rahastatava (haigekassa eelarve - toim) nõudluse vahe oli 74,4 miljonit eurot, sellele vastas ligikaudu 126 000 ravijuhtu. “Järgmise aasta vaates ei ole meil veel sellist detailset plaani, eelarve teine versioon tuleb novembri lõpus nõukokku,” lisas Romanenkov. “Seega järgmise aasta numbreid nii täpseid ei ole, üldjoontes üritame hoida ravimahtusid selle aastaga samal tasemel.”

Mida arstid tahavad?

Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit toovad vastuses lepitaja ettepanekutele välja, et on nõus sõlmima kollektiivlepingu ainult siis, kui patsientidele on kättesaadav vajalik arstiabi. Selleks on vaja valitsuse ja haigekassa otsuseid, mis tagavad, et tervishoiuteenuste kulud haigekassa eelarves ja tervishoiuteenuste osutajatega sõlmitavate lepingute maht katavad haigekassa poolt hinnatud tegeliku põhjendatud nõudluse tervishoiuteenuste järele.

Arstide liidu peamised muudatusettepanekud puudutasid lepingus sisalduvat töökoormuste uute standardite kehtestamist lähiaastatel.

Ametiliitude ettepanekul näeb ambulatoorse töö standard eriarstiabis ette näiteks, et esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit ning korduva vastuvõtu kestus 15 minutit.

Psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit. Täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab kaheksatunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg seitse tundi, üks tund on muudeks tööülesanneteks.

Töörühmad jätkavad hindamisi

Koormuse hindamise aluseks oleks kvartalis vastuvõetud patsientide arv. Töötaja ja tööandja kirjalikul kokkuleppel on lubatud töötada intensiivsemalt (kuid töötajat ei või selleks kohustada), juhul kui on kokku lepitud lisatöö tasustamine, patsientide arv tunnis ei tohi olla üle viie; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt.

Teiseks võib töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni kaheksa tunnini.

Poolte moodustatud töörühmad jätkavad arstide, õdede ja hooldajate üldist töökoormuste hindamist võimaldavate personalistandardite väljatöötamist statsionaarses eriarstiabis.

Tööandjad kohustuvad alates 2018. aastast võrdlema tegelikke personali töökoormusi kokkulepitud personalistandarditega ning tegema vastava informatsiooni kättesaadavaks töötajaid esindavatele pooltele. Saadud informatsiooni kasutatakse haiglates kohalike kollektiivlepingute sõlmimisel.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt