EL pakub välja uued maksejõuetuse reeglid

Euroopa Komisjoni andmeil läheb Euroopa Liidus igal aastal pankrotti vähemalt 200 000 ettevõtet, mille tagajärjel kaotab töö 1,7 miljonit inimest. Uute reeglitega tahetakse kiirendada ettevõtete restruktureerimist, et nad saaksid uue võimaluse. 

Praegu lähevad liiga paljud finantsraskustesse sattunud elujõulised äriühingud likvideerimisele, selle asemel, et alustada juba varases etapis restruktureerimist, ning liiga vähesed ettevõtjad saavad teise võimaluse äritegevusega jätkata, leiab Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjon on koostanud ka iga liikmesriigi kohta eraldi infolehe, millelt on näha, mida uuendus konkreetselt kaasa tooks.

Eesti maksejõuetuse protsess asetub liikmesriikide võrdluses efektiivsuselt 19. kohale. Tavaliselt vältab selline protsess Eestis kolm aastat ning kindlustatud võlausaldajad saavad kätte keskmiselt 40,3% oma varast. Euroopa Liidu keskmised näidud on vastavalt kaks aastat ja 65%.

Kui praegu on maksejõuetuse protsess Eestis keskmiselt väga pikaldane, siis uute reeglitega oleks protseduur kiirem ning tänu kohtunike spetsialiseerumisele efektiivsem.

Kui praegu saab võlgnik Eestis restruktureerimise käivitudes automaatselt „hingamisruumi“, mis vältab kuni protsessi lõpuni, siis uued reeglid seaksid konkreetsed ajaraamid, mis kiirendaks läbirääkimisi ning annaks võlausaldajatele suurema selguse ja õiguskindluse.

Kui praegu pole Eestis varase restruktureerimise korral saadud uus rahastus piisavalt kaitstud, siis uute reeglitega selline kaitse tagatakse. Sest sellest võib väga palju sõltuda, kas ettevõtte restruktureerimine on edukas.  

Uute reeglite järgi saab aus ettevõtja, kes on üle jõu võlgadesse sattunud, võlgadest vabaks maksimaalselt kolme aastaga. Praegu võib selleks Eestis kuluda 3-7 aastat sõltuvalt kohtust ja kreeditoridest.