Millal on säästmine halb?

Selgub, et lisaks oskusele raha koguda, peab sellele oskama ka piiri panna. “Mõnikord ma näen, et inimestel on kogutud liiga palju raha. Sageli on selle põhjuseks asjaolu, et nad on leidnud uue ja parema töökoha ning hakanud saama kõrgemat palka ning ei tea, mida rahaga peale hakata,” selgitab finantsplaneerija Katie Brewer Business Insiderile. Ta lisas, et kuigi raha kogumine on positiivne, jääbki paljudel inimestel raha üksnes kogumishoiusele ega teeni seal intressidena juurde pea midagi.

Samuti inimesi igapäevaselt rahaasjade korraldamisel abistav Mary Beth Storjohann tõdes, et üldiselt on rusikareegel järgmine: inimesel peaks olema vähemalt kuue kuu kulutuste jagu raha hoiusel olemas, sest kunagi ei või teada, mis juhtub. Seda nimetatakse hädaabifondiks.

“Hädaabifondi suuruseks öeldakse üldjuhul kuue kuni 12 kuu jagu kulutusi, ent liiga palju koguda pole ka mõtet, kui sellele rahale kasutust ei anna ning seda kasvama ei pane,” õpetas ta.

Nii Storjohann kui ka Brewer väidavad, et igaühel peaks olema kindel ülevaade oma kulutustest ning see raha, mida hädaabifondi otseselt tarvis pole, tuleks suunata kasvama. Näiteks investeerida aktsiatesse. Need, kes börsi kardavad, võivad oma suunata pankadesse, mis pakuvad kõrge intressimääraga kogumishoiust. Siinkohal on mõistlik aga meeles pidada, et kogu raha ei tohiks panna vaid ühele kaardile: investeeri aktsiatesse, indeksfondidesse, pane raha hoiusesse või investeeri hoopis millessegi rohkem käegakatsutavasse, näiteks kinnisvarasse.