- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka saab võlakergendust, aga liiga vähe
Ministrid leppisid kokku rea lühiajalisi meetmeid, mis kärbib Kreeka võlakoormat aastaks 2060 umbes viiendiku võrra, vahendas agentuur Bloomberg. Ning et uusi leevendusi vähemalt kuni 2018. a teise pooleni arutusele ei võeta.
Kergendus Kreekale
Tegemist on mais-juunis programmi I ülevaatuse käigus kokku lepitud 3 meetmega.
Kreeka EFSFist (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist) saadud laenude tähtaegade muutmine selliselt, et vältida tagasimaksete kontsentreerumist kindlatele aastatele. EFSFi laenuportfelli keskmine tagasimakse tähtaeg 32,5 aastat sellega ei muutu. Seda võimaldab asjaolu, et EFSFi (Kreeka II programm) osad laenud jäid kasutamata ning tagastati ennetähtaegselt.
ESM/EFSF muudavad oma rahastamisstrateegiat, mille tulemusel vähendatakse intressirisk ning seega ka Kreeka laenudele edasi kantavad intressikulud
Loobutaks võimalusest tõsta osade Kreeka EFSFi laenude 2017. aasta intressimäära.
Allikas: rahandusministeerium
IMFi ametnik ütles aga ajakirjanikele, et kokku lepitud meetmed pole piisavad ning et Kreekale seatakse jätkuvalt ebarealistlikke tingimusi. Nii ei ole IMF valmis oma õlga Kreeka viimasele abipaketile veel alla panema. Näiteks on IMF ebarealistlikuks hinnanud nõude, et Kreeka eelarve peab olema 3,5% ulatuses primaarses ülejäägis (ülejääk enne võlgade teenindamise kulusid). IMFi arvates tuleb seda sihti kas vähendada või lisada uusi kokkuhoiumeetmeid, et eesmärki saavutada. Viimast oleks poliitiliselt keeruline elu viia.
Kreeka võlatase on üle 170% SKPst. Reitinguagentuuri S&P Euroopa riigireitingute grupi juht Frank Gill rehkendab, et Kreeka kulutab ca 7% SKPst võlgade teenindamisele. See on vähem kui 8% Hispaanias ja 9% Itaalias, kuid palju väiksemalt SKP baasilt, mis teeb selle küll jõukohaseks, kuid mitte jätkusuutlikuks, vahendas agentuur Bloomberg.
Kreekast ei tule siiski ainult halbu uudiseid. Majandsukasv on taastunud. Eurostati täna avaldatud andmeil oli Kreeka SKP kolmandas kvartalis euroalal üks kiiremaid kasvajaid, 0,8% eelnenud kvartaliga võrreldes ja 1,8% läinud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele