Sirje Rank • 6. detsember 2016 kell 9:30

Kreeka saab võlakergendust, aga liiga vähe

Kreeka saab võlakergendust, aga liiga vähe  Foto: Scanpix/Reuters

Euroala rahandusministrid leppisid esmaspäeva õhtul kokku, kuidas Kreeka võlakoormat kergendada, kuid Rahvusvahelst Valuutafondi see veel ei veennud, et Kreeka suudab oma kohustustega toime tulla.

Nii on IMFi liitumine Kreeka abiprogrammiga endiselt lahtine, kuid kokkuleppe otsimine jätkub.

Ministrid leppisid kokku rea lühiajalisi meetmeid, mis kärbib Kreeka võlakoormat aastaks 2060 umbes viiendiku võrra, vahendas agentuur Bloomberg. Ning et uusi leevendusi vähemalt kuni 2018. a teise pooleni arutusele ei võeta. 

Tegemist on mais-juunis programmi I ülevaatuse käigus kokku lepitud 3 meetmega.

Kreeka EFSFist (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist) saadud laenude tähtaegade muutmine selliselt, et vältida tagasimaksete kontsentreerumist kindlatele aastatele. EFSFi laenuportfelli keskmine tagasimakse tähtaeg 32,5 aastat sellega ei muutu. Seda võimaldab asjaolu, et EFSFi (Kreeka II programm) osad laenud jäid kasutamata ning tagastati ennetähtaegselt.

ESM/EFSF muudavad oma rahastamisstrateegiat, mille tulemusel vähendatakse intressirisk ning seega ka Kreeka laenudele edasi kantavad intressikulud

Loobutaks võimalusest tõsta osade Kreeka EFSFi laenude 2017. aasta intressimäära.

Allikas: rahandusministeerium

IMFi ametnik ütles aga ajakirjanikele, et kokku lepitud meetmed pole piisavad ning et Kreekale seatakse jätkuvalt ebarealistlikke tingimusi. Nii ei ole IMF valmis oma õlga Kreeka viimasele abipaketile veel alla panema. Näiteks on IMF ebarealistlikuks hinnanud nõude, et Kreeka eelarve peab olema 3,5% ulatuses primaarses ülejäägis (ülejääk enne võlgade teenindamise kulusid). IMFi arvates tuleb seda sihti kas vähendada või lisada uusi kokkuhoiumeetmeid, et eesmärki saavutada. Viimast oleks poliitiliselt keeruline elu viia.

Kreeka võlatase on üle 170% SKPst. Reitinguagentuuri S&P Euroopa riigireitingute grupi juht Frank Gill rehkendab, et Kreeka kulutab ca 7% SKPst võlgade teenindamisele. See on vähem kui 8% Hispaanias ja 9% Itaalias, kuid palju väiksemalt SKP baasilt, mis teeb selle küll jõukohaseks, kuid mitte jätkusuutlikuks, vahendas agentuur Bloomberg.

Kreekast ei tule siiski ainult halbu uudiseid. Majandsukasv on taastunud. Eurostati täna avaldatud andmeil oli Kreeka SKP kolmandas kvartalis euroalal üks kiiremaid kasvajaid, 0,8% eelnenud kvartaliga võrreldes ja 1,8% läinud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes.

Hetkel kuum