Tartu Milli pettuses süüdistatavate ring arvatust laiem

Jahutootja Tartu Milli omanik Uuno Lausing teemat telefoni teel ei kommenteerinud, paludes küsimusi e-kirja teel.  Foto: Jassu Hertsmann
Marge Väikenurm • 19. detsember 2016
Jaga lugu:

Peale Tartu Milli esitas prokuratuur maksukohustuse varjamise süüdistuse firma endisele ostujuhile Leonid Dulubile, samuti Priit Saarele ja Meelis Jürimäele. Süüdimõistmisel võib jahutootja ilma jääda kuni 16 miljonist eurost.

Mehed, kes Lõuna ringkonnaprokuratuuri andmetel Dulubiga petuskeemi punusid, tunnistasid ennast süüdi kaks aastat tagasi. Mehed vahistati 2013. aasta oktoobris. Kui kokkuleppemenetlusega nõustunud Marko Moks, Margus Kolsar, Hendrik Elbe, Urmas Raudsepp, Raigo Lepp ja Mattis Jürimäe pääsesid tingimisi karistusega, siis Dulub pole ennast süüdi tunnistanud ja peab Priit Saare, Meelis Jürimäe ning varasema leivaisa Tartu Milliga kohtu ette astuma. Uurimise all oli veel Heinar Felix Mit, kuid temale prokuratuur süüdistust ei esitanud. Eelistungit ei ole paika pandud. Meelis Jürimäe on varem süüdi mõistetud ja karistust kandnud Tartu kaubahalli vara riisumise ja rahapesu eest 2,5 miljoni krooni ulatuses. Temaga koos oli kohtu all ka Priit Saar.

„Igasugune selline asi on põllumehele negatiivne uudis. Tartu Mill on ikkagi väga suur teraviljaostja ja mina teravilja kasvataja. Selline süüdistus mõjub halvasti kogu sektorile,“ kommenteeris teraviljakasvataja Mati Nurm, kes oli varem ka nõukogu liige põllumeeste ühistus Kevili, mille kaudu oma vilja turustab.

Prokuratuuri luubi alla sattunud ühendus kasutas rohkem kui 30 variettevõtet, mille abil said nad näidata tehinguid, mida tegelikult ei tehtud.

Tartu Milli partneri, otse põllumeestelt kaupa ostva Baltic Agro juht Ants Puusta on äraootav, sest tema koostöö Tartu Milliga on sujuv. “Asjad peavad selgeks saama,” sõnas ta ja kinnitas, et nemad sarnase asjaga kaasa ei läheks. “Oleme turul kogu aeg väitnud, et me mingit varimajandust ei soosi, sest see teeb ka meie elu raskeks.”

Puusta rääkis, et nad teevad maksuametiga tihedat koostööd, et ebaausaid vahendajaid tabada. “Kui tekib üleöö ettevõtteid, kes hakkavad vilja vahendama, siis see ei ole jätkusuutlik ja reaalne tegevus. Nendele, kes on mittepõllumehed, on ka meie maksetähtaeg väga pikk – 60 päeva, et saaksime tausta kontrollida,” rääkis Puusta.

Söödatehase eesotsas

Tartu Milli varasema ostujuhi Leonid Dulubi leiab praegu ettevõtte Pro Grupp Investi kontaktide hulgast. Firma tegeleb näiteks loomasööda tootmisega. Telefonikõnele Dulub ei vastanud.

Pro Grupp invest on varem Äripäevale silma jäänud, kui laia haardega põllumajandusärimeest Aren Põtra kahtlustati PRIA-lt toetuste väljapetmises. Põder on põllumasinate müüja Agrilandi üks omanikke.

Muu hulgas varustas Agriland seadmetega Jõgevamaa söödatehast, mille avas Tanel Kurvitsale kuuluv Pro Grupp. Sellesama söödatehase juht Dulub ongi.

Sellal, kui Dulub veel Tartu Milli palgal oli, oli mehel välja kujunenud kindel ringkond viljamüüjaid, kellelt soetatud kaubale vormistati võltsarveid, selgub paari aasta tagusest kohtuotsusest. Maksupettus kestis süüdistuse järgi 2012. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta septembrini. Dulubi süüdistab prokuratuur valeandmete esitamise organiseerimises. Priit Saart on prokuratuur kohtuotsuses nimetanud variäriühingute asutajaks ja nende kontrollijaks, Meelis Jürimäe kontrollis varifirmade tegevust.

Käibemaksukohustust õnnestus ettevõtjatel ja Dulubil varjata, sest teravilja ja rapsi müünud põllumehed olid nõus müüma seda mustalt ning kuritegelik ühendus väljastas kauba kohta võltsarved. Viimaste väljastamiseks lõid mehed varifirmadest koosneva näilike tehingute ahela, mis peitis viljamüüjate ja Tartu Milli vahel olnud tehinguid.

Võltsarvetega deklareeris Tartu Mill alusetult sisendkäibemaksu – nii kahanes ka maksukohustus. Prokuratuur hindab, et riik sai seetõttu kahju 1,2 miljonit eurot. Maksuamet pidas 2013. aasta sügisel Tartu Milli arvelt kinni kogu mittelaekunud summa. Kui Tartu Mill kohtus süüdi jääb, võib firmalt karistusena välja nõuda kuni 16 miljonit eurot.

Raha keerutamine

Prokuratuur selgitas välja, et meeste kontrolli all olnud ettevõtete Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodes nimel koostatud võltsarvetega kandis Tartu Mill ettevõttest välja rahasummasid, mis jõudsid varifirmade kaudu sularahana tagasi petturiteni. Osa ringi teinud rahast jäi nendele ning ülejäänuga tasuti põllumeestele.

Raigo Lepp maksis peamiselt varifirmade arvelduskontodelt teistele ettevõtetele. Margus Kolsar oli autojuht ja variettevõtete juhatuses, sama roll oli Hendrik Elbel.

Leonid Dulub oli võtmeisik, kes jagas korraldusi. Ühenduse juhtfiguuriks hindas prokuratuur aga Bogarolo ja Tootsi Peenra juhti Urmas Raudseppa, kellele andis infot kauba kogustest ja hinnast Dulub.

Dulub korraldas kauba vastuvõtmise ning kiire tasumise Tartu Millile esitatud võltsarvete eest. Samuti tegeles Dulub Tartu Millile saabunud teraviljale ja rapsile võltsarvete vormistamisega. Ta juhendas selleks Raudseppa.

Raudsepp jagas korraldusi Mattis Jürimäele arvete ja raha liikumistest, samuti tegi ülekandeid variettevõtetele, seisab kohtuotsuses. Raudsepp otsis ise ka aktiivselt teravilja- ja rapsimüüjaid. Tehingu toimumisel ütles ta Jürimäele, kuhu sõita, kust kaup peale võtta ja kelle nimele see Tartu Milli kohale viia. Pärast raha laekumist Tartu Millist Bogarolole saatis Raudsepp selle variettevõtetele. Raudsepp pidas raha üle ka arvestust.

Jürimäe asutas varifirmasid, värbas variisikuid ja vormistas selleks dokumente, korraldas käibedeklaratsioonide esitamist, sularaha väljavõtmist ning tagastamist. Samuti kontrollis Jürimäe kauba liikumist ning autojuhtide tööd. Peale selle oli tema roll grupi telefonide ja SIM-kaartide vahetamine ja meiliaadresside loomine. Süüdistatavad suhtlesid omavahel nii Eesti kui ka Läti telefoninumbritelt, mida kindla aja tagant vahetasid.

Tartu Mill vaidleb süüdistusele vastu

Tartu Milli õigusnõustaja Ivo Raudjärv leiab, et prokuratuur süüdistab jahutootjat põhjuseta – peamine süüdlane on endine ostujuht Leonid Dulub.

Äripäev saatis küsimused ka Tartu Milli omanikule Uuno Lausingule, kuid ta jättis nendele vastamata. Hiljem saabus pressiteade Raudjärve selgitustega.

Kolm aastat tagasi avastatud Tartu Milli maksupettuse kriminaalmenetlus ei ole Raudjärve hinnangul tuvastanud, et Tartu Mill või selle juhtkond oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse, ega ka seda, et ettevõte võinuks sellest kasu saada.

“Alates 2013. aastast on kriminaalmenetluses kasutatud massiivselt jälitustegevust ja kontrollitud erinevaid võimalikke versioone ning leitud, et kuritegeliku ühendusega oli seotud üks Tartu Milli endine töötaja, ” rõhutas Raudjärv.

Ta lisas, et ettevõte on andnud uurimise ajal abi, kuid mõned Tartu Milli tähelepanujuhtimised on välja jäänud. “Süüdistus on lähtunud hüpoteesist, et ühenduse kontrolli all olevate variäriühingute kaudu jõudis sularaha tagasi ühenduse liikmeteni, millest osaga tasuti põllumeestele kauba eest (seda ilma käibemaksuta) ning ülejäänud osa jäi kuritegeliku ühenduse kasutusse,“ lausus Raudjärv.

„Ometigi on tähelepanuta jäänud, et kogu sellest protsessist pole Tartu Mill saanud majanduslikku kasu ja see protsess ei teinud äri ka kuidagi paremaks. Seda on tunnistanud ka kuritegeliku ühenduse liikmed,“ ütles ta ja lisas, et kogu see protsess on tekitanud ettevõttele nii maine- kui ka finantskahju.

Kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Marek Vahingu sõnul on tegemist märgilise tähtsusega kriminaalasjaga. Just laiema mõju tõttu.

„Tartu Millil kui ühel teraviljasektori juhtivettevõttel lasuv süüdistus heidab varju kogu teraviljatööstusele. Süüdistataval poleks olnud võimalik petturlikult ning ebaausalt tegutseda, kui poleks olnud teraviljamüüjaid, kes sellist käitumist aktsepteerivad. See näitab arenguruumi Eesti talunike ja viljakasvatajate ärikultuuris,“ märkis Vahing.

Tartu Milli probleemid naabrite juures

Tartu Milli maksuvaidlusesse sattunud tütarfirma läks sel aastal Läti maksuameti vastu kohtusse.

Vaidluse põhjus jääb selle aasta kevadesse, märtsikuusse, kui Läti maksuamet arestis Tartu Milli tütre Dobeles Dzirnavnieksi vara. Maksuamet nõudis siis 1,92 miljoni euro tasumist, millest kopsakaima osa moodustas käibemaks.

Mõni päev hiljem arest lõppes. Tartu Milli omanik Uuno Lausing on siiani kindel, et nende Läti ettevõte ei ole valesti käitunud. Kui maksuamet tegi Dobeles Dzirnavnieksile ettekirjutuse, otsustas firma kohtutee jalge alla võtta.

Lausing on varem selgitanud, miks nad naaberriigi maksuametiga vaenujalal püsivad. Nimelt selgus, et kui teraviljamüüja riigile käibemaksu ei tasu, on Lätil õigus saamata jäänud raha kauba kokkuostjalt nõuda. Lausingu sõnul peaks kohtuvaidlus andma vastuse, kas nende Läti tütarfirma võis aimata, et müüja on ebausaldusväärne.

Dobeles Dzirnavnieks on kindel, et nad ei saanud kuidagi ette teada, kas nende pikaajalised tarnijad jätavad maksud tasumata. Kohtuskäimine Lausingu kinnitusel Tartu Milli ja Dobeles Dzirnavnieksi tööd ei mõjuta, küll aga võib kohtus kaotamine anda põntsu Läti firma ühe aasta majandustulemusele.

Eestis on Tartu Mill 600 suurema maksumaksja hulgas. Firma tasus mullu 1,6 miljonit eurot makse, millest 620 730 eurot olid tööjõumaksud.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum