Kuidas idufirmadest hullus eemal hoida

Nii kirjutas portaali Kip kaasasutaja Erin Frey, selgitades, et idufirmas töötades on ­ootused ja unistused suured, aga seda sagedasemad on ka pettumused ja plaanide luhtumine. Suurt stressi aga ei tunnistata kellelegi, vaid pingutatakse edasi.

Äripäev rääkis idufirmade töötajate vaimsest tervisest Eesti idufirma Jobbaticali personalijuhi Alina Basinaga, kes on töötanud ka Skype’is, Google’is ja Evernote’is.

Kui sageli esineb idufirmade noorte talentide seas läbipõlemist?

Meil Jobbaticalis ei ole seda juhtunud, kuid Silicon Valleys on see sage nähtus. Inimesed töötavad seal ­14–16 tundi päevas ja mõnel juhul lausa elavad oma töökohal. Nii et see on väga reaalne ja tõsine teema noorte seas. Eriti juhul kui sa oled rollis, kus puutud kokku väga negatiivse tagasisidega.

Näiteks klienditoe inimesed kuulevad üliharva midagi positiivset, mistõttu on nad tõenäoliselt esimesed, kel on oht läbi põleda ja depressiooni langeda.

Mida olete oma ettevõttes teinud, et selliseid juhtumeid ära hoida?

Meie üks põhilisi väärtusi on “raske tõde mugava vale asemel”, mis tähendab, et sind survestatakse ütlema välja ausat tõde selle asemel, et oma tunnete kohta valetada.Meil toimuvad juhtide ja töötajatega üle-nädalased või mõnel juhul ka iganädalased silmast silma kohtumised. Saadan kvartaalselt välja anonüümseid personaliküsitlusi, mis annavad aimu töötajate õnnelikkuse tasemest ja kus ma küsin nende käest 10–20 küsimust selle kohta, kuidas nad end siinses töökeskkonnas tunnevad.

Muidugi toetame ka tööväliseid tegevusi, mis soodustavad tervislikku eluviisi, näiteks tasume spordiklubi liikmelisuse eest ja teeme kindlaks, et töötajatel on ligipääs kõigele, mida nad vajavad. Näiteks maksame nende Uberi sõitude eest, kui neil pole autot, vaatame, et meie välismaalastest töötajad leiavad korterid, arstid ja muu vajaliku. Teeme kõik, et teha neid nii õnnelikuks, kui nad võivad olla. Soodustame töötajate suhtlemist, mis peaks samuti inimeste tuju tõstma. Küsitlused on siiani väga hästi töötanud, sest olen saanud aru inimeste olukorrast. Praegu on meie õnnelikkuse tase 95%, kuid minu järgmise kvartali eesmärk on viia see 100%-le.

Mida saab töötaja ise ära teha, et stressirohkel ajal oma vaimse tervise eest hoolitseda?

Me soovitame töötajatel võtta vaimse tervise päevasid, mille eest maksame neile tasu. See tähendab, et kui sa pole füüsiliselt haige, aga sul on võib-olla kehv päev ja sa tead, et sa ei suuda eriti midagi ära teha, siis soovitame sul pigem veeta aega oma perega või omaette või teha sporti. Võib-olla peaksid sa üldse minema terapeudi juurde. Mida iganes sa soovid, me toetame su vaimset päeva ja maksame selle eest tasu.

Ma tean, et Eestis pole haiguspäevade tasustamist ja kui ka on, siis vaid osaliselt. Meie tahame ära hoida lisastressi ja maksame haiguspäevade eest 100% palka. Kõik on alati teretulnud töötama kodus või kohvikus, kui see inspireerib või soodustab töö tegemist.

Ma ise veetsin terve suve, tehes tööd erinevates riikides üle Euroopa. Oleme väga avatud selles osas, et inimesed reisivad ja töötavad. Lõpuks taandub kõik usaldusele.

Idufirmade juhid raskest ajast

Idufirmade asutajad saavad depressioonist aru siis, kui produktiivsus langeb. Paljud tajuvad vaimseid probleeme alles siis, kui neil tekivad füüsilised sümptomid – näiteks iiveldus, söögiisu vähenemine või kurnatus. Idufirmade asutajate jaoks on esimene häirekell produktiivsuse langus. Nad ei saa asjade ja otsustamisega enam nii kiiresti hakkama ja see paneb ka ettevõtte arengu kinni.Idufirmade asutajatel on kõige jaoks plaan, aga mitte vaimse tervise jaoks. Planeeritakse eelarvet, rahaasju, korrastatakse välimust, aga ei leita aega sõpradele ega võeta vabu päevi. Sellises olukorras võivad isegi väiksemad ärritajad väga kehvasti mõjuda.Ettevõtjate ärevust ja depressiooni on võimalik ette näha. Kujuta ette, kuidas kummipael aeglaselt pingule tõmmatakse. Pinge tõuseb iga liigutusega, kuni pael rebeneb. Just nõnda jõuavad paljud ettevõtjad ärevuse ja depressioonini. Stressist on alguses lihtne mööda vaadata.