Nii USA vabariiklaste kui ka demokraatide sõnum Balti riikidele on, et me peame NATOs võetud kohustustest kinni, ütles McCain ühisel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratasega.

McCain meenutas, et 2001. aasta septembris ei rünnatud mitte Eestit, vaid USAd, ning tunnustas Eestit selle eest, et Eesti saatis oma sõdurid koos USA sõduritega Afganistani, et ründajatele vastulöök anda.

„Praegusel ajal, mil me näeme selliseid asju nagu küberrünnakud ning jätkuvat agressiooni Krimmis ja Ukraina idaosas ning jätkuvaid ähvardusi Gruusia aadressil, on meie vastastikused suhted tähtsamad, kui nad pikka aega on olnud,“ ütles McCain.

McCaini sõnul ei ole Eestil vaja karta USA uue administratsiooni välispoliitilise kursi muutust. „Ei ole vaja midagi karta,“ ütles McCain. „NATO on praeguse aja üks suuremaid edulugusid ja ma ei usu, et siin midagi peaks muutuma.“ Eesti on oma suhted NATOga selgelt määratlenud.

Kommenteerides võimalust, et USA uus valitsus võiks Venemaale kehtestatud sanktsioonid tühistada, ütles McCain, et talle teada seda praegu plaanis ei ole.

„Mina usun, et seni, kuni Putin (Venemaa president Vladimir Putin - toim.) jätkab Krimmi ja Ida-Ukraina okupeerimist ning teiste ähvardamist, peab kes iganes on (USA) president andma tugeva vastuse,“ ütles McCain. Senaator ütles, et usub sellesse, mida uskus president Ronald Reagan – rahu läbi tugevuse – ehk tugev sõjaline võimekus on parim rahu hoidja.

McCain avaldas arvamust, et USA sõdurite kohalolek Eestis peaks olema püsiv, mitte roteeruv, tegemaks koostööd Eesti relvajõududega näiteks väljaõppe alal.