Sirje Rank • 4. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Euroala inflatsioon kiirenes järsult

Kaubamaja Pariisis  Foto: Scanpix/Reuters

Euroala inflatsioon kiireneb arvatust hoogsamas tempos, mis tõotab Euroopa Keskpangas tänavu elavat debatti, kas keskpanga „rahatrükiprogrammi“ ei peaks hakkama plaanitust kiiremini lõpetama.

Eurostati esialgsel hinnangul kiirenes hinnatõus euroalal läinud aasta detsembris novembri 0,6 protsendilt 1,1 protsendile, mis on kiireim tempo 2013. aasta septembrist. Agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud olid prognoosinud hinnatõusu tempoks 1%. Alusinflatsioon, millest on välja jäetud heitlikud kütuse ja toidukaupade hinnad, kerkis 0,9%-le.

Eile üllatas ka Saksamaa ootamatult kõrge inflatsiooninäiduga aasta viimasel kuul – hinnatõusu tempo kiirenes novembriga võrreldes terve protsendipunkti võrra 1,7%-le. Hispaanias kiirenes inflatsioon 1,4%-le, Prantsusmaal jäi hinnatõusu tempo tagasihoidlikumaks.

Saksa Ifo instituudi presidendi Clemens Fuesti sõnul on kõrge inflatsiooninäit signaal Euroopa Keskpanga juhile Mario Draghile, et ekspansiivset rahapoliitikat tuleb hakata koomale tõmbama. Keskpanga varaostuprogrammi jätkamiseks ei ole enam alust. „Euroopa Keskpangal tuleks oma varaostuprogramm märtsis lõpetada, kui selline inflatsiooni kiirenemine nagu Saksamaal on ka mujal euroalal,“ ütles ta ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung.

Ka Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann väitis läinud kuu lõpus Saksa väljaandele Bild antud intervjuus, et Euroopa Keskpanga tugiprogramm tuleks lõpetada esimesel võimalusel. Aasta 2019, mil Euroopa Keskpank eeldab oma viimases prognoosis inflatsiooni taastumist soovitud 2% lähistel, võib juba olla liiga hilja.

Samas ei kajastunud Euroopa Keskpanga läinud aasta lõpus avaldatud majandusprognoosis veel naftat eksportivate riikide kartelli OPEC novembri lõpus saavutatud kokkulepe tootmismahtude vähendamiseks ning selle mõju nafta hinnale. Novembri lõpust on näiteks Brenti nafta hind üle veerandi võrra kerkinud.

„Euroopa Keskpangas on mitmeid pistrikke (ehk karmima poliitika nõudjaid – toim.), kes osutavad nendele numbritele kui märgile, et Euroopa Keskpangal pole vaja oma stiimuliga jätkata. Et ei peaks nii suures mahus varaoste jätkama aasta lõpuni,“ ütles Bloombergile Capital Economicsi ökonomist Jennifer McKeown. „Arvan siiski, et konsensus otsustab nendest hinnatõusu numbritest läbi vaadata. Peamiselt on need seotud energia hindadega.“ Ja seda viimast keskpank ei kontrolli. 

Samal meelel, et Euroopa Keskpank ei tõtta poliitikat muutma, on ABN Amro Banki makroanalüüsi osakonna juht Nick Kounis. "See oli tõesti üllatus, et inflatsioon kiirenes varem ja oodatust enam. Aga see ei ole veel selline püsiv inflatsiooni kiirenemine, mida soovib näha Euroopa Keskpank," kommenteeris ta Bloombergile.  

Läinud aasta viimasel rahapoliitika nõupidamisel otsustas Euroopa Keskpank varaostuprogrammi pikendada kuni selle aasta lõpuni, kuid vähendada alates aprillist tugiostude mahtu 80 miljardilt eurolt kuus 60 miljardile eurole. See on otsekui keskpanga "kindlustuspoliis" keerulisele valimisaastale vastu astuvas Euroopas.  

Keskpanga järgmine rahapoliitika nõupidamine on 19. jaanuaril. Uue majandusprognoosi avaldab keskpank märtsi algul.  

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas