Kaubandus.ee  • 6 jaanuar 2017

Mida toob 2017. aasta kaupmeestele?

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil  Foto: Erakogu

2017. aastat võiks maailmapoliitikas ja Eesti kaubanduses iseloomustada pinev ootus. Nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult on 2018. aastal oodata suuri muudatusi ning 2017 on ettevalmistav vaheaasta, mis toob kodumaisele kaupmehele pigem häid võimalusi, leiab kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

Avatud majandusega väikeriigina on Eestile alati oluline meie ümber toimuv. 2017. aastal tõotab meie ümber toimuda päris palju. Poliitiliste maalihete järellaines sirutab Euroopas tiibu poliitiline prognoosimatus ja USAs seab end sisse protektsionistlikult meelestatud valitsus. Sanktsioonid Venemaa vastu on endiselt laual ning Hiinat kahtlustatakse majanduskasvu numbrite ilustamises. Suures plaanis on kõik need arengud kaubandusele ohustavad, kuid ei pruugi sellel aastal veel Eestit oluliselt mõjutada, kirjutab kaupmeeste liidu juht Äripäeva teemaveebis kaubandus.ee.

Kodule lähemal kasvab sellel aastal veidi impordinõudlus Eesti peamiste kaubanduspartnerite seas, mis loob võimalusi meie eksportivale tööstusele ja piiriülesele kaubandusele. Soome majandusolukord paraneb praegu nähtavalt, mis on omakorda hea uudis Tallinna jaekaubandusele. Ehk on sellel aastal Eestisse oodata suuremat hulka soome turiste? Soomlaste keskmised kulutused Eesti-reisile ulatuvad teatavasti üle 350 euro inimese kohta ning jagunevad suuresti majutuse, teenuste ja ostlemise vahel.

Ka siseriiklikult ootab kaubandussektorit ees mitu väljakutset. Riiklik tervisepoliitika on võtnud sihiks aktsiisikaupade kiire ja kõrge maksustamise, mis tõi 2016. aastal Eestisse piirikaubanduse fenomeni. Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, et piirikaubandus ei jää ühe tooteartikli keskseks, vaid nutikad ettevõtjad asuvad tarbijate liikumise järgi pakkuma ka teisi neid huvitavaid kaupu. Kui suuri kütusekoguseid tangivad Lätis kütuseaktsiisi vahede tõttu eelkõige veoteenuse ettevõtted, siis alkoholi järele Lätti sõitnud eraisikutest 60% ostis sealt 2016. aastal ka kaasnevaid kaupu. Lisanduvad aktsiisitõusud ning mitme uue alkoholipoe rajamine piirile ainult süvendab piirikaubandust, mis on Eesti toidupoodidele oluline müügitulu kadu.

Peale selle on õhus võimalikud nõuded toidupoodidele alkoholiosakondade eraldamiseks vaheseintega, mille koguinvesteeringud ületavad 20 miljonit eurot, ning muud piirangud aktsiisikaupade müügile, mille ühismõju kumuleerub ja toidukaupmeest oluliselt koormab.

Trendid Eesti kaubanduses

Konkurentsiolukord on Eesti kaubanduses endiselt tihe ning 2017. aastalgi püüeldakse suurema efektiivsuse poole. Jaeketid avavad uusi kauplusi, värskendavad olemasolevaid ja laiendavad müügipindu - see kõik eeldab olulisi investeeringuid. Selle kõrval suletakse neid poode, mida kasumlikult majandada ei suudeta ning juurutatakse uusi protsessijuhtimise põhimõtteid - kõik suurema efektiivsuse nimel.

Kiired arengud toimuvad e-kaubanduses, mis moodustab kaubandusest veel väikese osa, aga näitab suurimat kasvu. 2016. aastaks tegutsevad enamike Eesti suurte jaekettide kõrval nende e-poed ning uus aasta toob endaga e-poodide täiendavaid arendusi, teenindusalade laienemist Harjumaast kaugemale ja teenuste arenemist. Siin saavad omalt poolt arenguvõimalusi pakkuda logistikaettevõtted. Samuti jätkub kaubandusvaldkonnas huvi big-data analüütiliste lahenduste ning uute tehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtu vastu, mis võimaldaksid veelgi suurendada efektiivsust ning teha klientidele sobivamaid pakkumisi.

Loe Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee pikemalt, millised on peamised trendid järgmisel aastal. 

Hetkel kuum