Pooleli hoonele talveks müts pähe

Lausmäe sõnul tagab katete kasutamine ka parema ehituskvaliteedi. Kui välistada võimalikult paljudes ehitusetappides võimalus, et vihm konstruktsioonid märjaks kastab, on oluliselt vähem pretensioone ka töö tellijal ja ehitusjärelevalvel. Muu hulgas rääkis Lausmäe, et näiteks Soomes on seesuguste katete kasutamine sageli suisa kohustuslik ning ennustas, et ka Eestis jõutakse varem või hiljem sarnaste kvaliteedinõudmisteni.

Ilmastikukaitsete võimalused

Lihtsaim ilmastikukaitse variant on selline, kus tellingud kaetakse väljast kaitsekilega ning tellingute peale kinnitatakse katusekonstruktsioonid, mis on omakorda kaetud PVC-materjaliga. Selline lahendus kaitseb küll tuule ja sademete eest, kuid nn telgi sees on sama külm või soe nagu väljaski.

On ka lahendused soojema töökeskkonna tagamiseks, et saaks teha töid, mis on õhutemperatuurist sõltuvad. Drell meenutas üht objekti üle-eelmisest talvest, kus paigaldati tellingutele kahekordsed kattekiled. Nende õhuvahe tagas piisava soojusisolatsiooni ja kogu objekti maast suurte puhuritega küttes saavutati sisetemperatuuriks 5–6 soojakraadi, samal ajal kui väljas oli 16 kraadi pakast.

Kulu rahas, võit ajas ja kvaliteedis

Ajutise kaitsekatuse rahalist kulu on raske välja tuua. Drelli sõnul on suurusjärgu mõttes lisakulu teist sama palju, kui kulub maja ümber tellinguringi rentimiseks. Suhteliselt sarnast suurusjärku pakub ka Lausmäe. Mõlema mehe sõnul tuleb olenevalt objekti keerukusest arvestada muutujaid, alates katuse mõõtudest ja silde pikkusest kuni rendiperioodi kestuseni.

Teisalt on jälle objekti arendaja ja ehitaja hinnata, kui palju maksab võit ehituskvaliteedis ja tööajas ja objekti ehitusgraafiku täpses järgimises.

Ehkki eelnevast võib tunduda, et ilmastikukaitsete komplekt oleks pigem vajalik suurtel ehitusobjektidel, lükkab Lausmäe selle eelarvamuse ümber. Tema sõnul ei ole midagi erakordset selles, kui eramajadele – ka väiksematele – ehituse ajaks moodulkatus peale pannakse.