• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia katsetab päikeseelektrit

    Eesti Energia hakkab müüma päikeseelektrit ettevõtetele, kes peavad ise päikeseenergia tootmist liiga tülikaks ja kulukaks.

    „Päikesepaneelide hinnad on nii palju langenud, et nüüd on meie laiuskraadil see hetk, kus päikeseenergia hakkab tasuvaks saama,“ ütles Eesti Energia tootearendusjuht Teet Kerem. Tänu päikeseenergia tootmise odavnemisele on energiafirma otsustanud, et on õige hetk selles valdkonnas turule tulla ja tavaelektri kõrval müüa äriklientidele ka päikesest toodetud energiat.
    Kuna päikesepaneelide ostmine ja paigaldamine on kulukas, pakub Eesti Energia ettevõtetele alternatiivi. Elektritootja investeerib seadmetesse ise ning müüb toodetava elektri kliendile. „Küsimus ongi selles, kas äriettevõte tahab investeerida sadu tuhandeid eurosid sellesse, mis ei ole tema põhiäriga seotud,“ selgitas Kerem. „Kui kellelgi on vaba raha hästi palju, miks mitte." Ta lisas, et kui näiteks suuremal ettevõttel on pikk investeeringute kava, võib olla keeruline sinna midagi kõrvalist lisada, kui see ei ole just ettevõtte imagoloogilise pildiga seotud.

    Viimase viie aastaga on päikesepaneelide paigaldusmaht kasvanud 50 korda, viimase kolme aasta jooksul peaaegu 7 korda.

    Kui 2011. aastal paigaldati 200 kW ulatuses päikesepaneele, on praegune maht 10 MW.

    Kui ettevõttel on piisavalt vaba katusepinda ja maad ning ta huvitub päikeseenergiast, korraldab Eesti Energia kõik tema eest ära. „Projekteerime, ehitame, opereerime ja me müüme kliendile sisuliselt elektrit,“ selgitas Kerem. Tema sõnul on selline ärimudel levinud USAs ja vähem ka Lääne-Euroopas.
    „Me arendame ärimudelit ja meil on soov liikuda sellega ka piiri taha,“ viitas ta edasistele plaanidele. Näiteks tõi ta Soome elektritootja Fortumi, kes ehitab Indias päikeseparke. „See on natuke ettevaatav. Me oleme pisut maha jäänud mõne koha pealt ja nüüd jookseme järgi,“ tõdes Kerem. Eesti Energia strateegiline eesmärk on jõuda aastaks 2020 selleni, et alternatiivsetest kütustest toodetud energia moodustaks kogu nende toodangust 40 protsenti.
    Hind tavaelektriga sama 
    Eesti Energia tahab päikeseelektrit pakkuda pigem suurema tarbimisega ettevõtetele. „Seda trendi me muuta ei saa – kui praegu on keskmine liitumine kuskil paarsada kilovatti installeeritud võimsust, on ka meie pakkumised sama suurusjärgu klientidele.“
    Oktoobris alustasid nad esimeste kliendisuhetega. „Esimesest viiest on kaks tükki töös ja kolm kukkusid ära. Ka meie õpime – ühe potentsiaalse kliendi puhul näiteks katus ei sobinud ja oleks läinud liiga kulukaks,“ sõnas Kerem ja lisas, et praegu arutavad nad päikeseelektri võimalust umbes 25 kliendiga.
    Keremi sõnul on julgevad nad välja tulla lubadusega, et suudavad päikeseenergiast toodetud elektrit pakkuda tavaelektriga samaväärse hinnaga. „Keegi ei ostaks kallimat lahendust. Kui ta praegu saab hea hinnaga pakkumise, siis see on tulevikustsenaariumi usk,“ ütles ta ja lisas, et ideaalis tahaksid nad alati päikeseelektrit odavamalt pakkuda. „Täna on elektri turuhinnad ikkagi odavad, ma usun, et see on hea pakkumine.“
    Päikeseenergias nähakse tulevikku
    "Eestis on viimase viie aastaga installeeritud päikesevõimsuste maht 50 korda kasvanud. Ja maailmas viis korda," iseloomustas Kerem viimase aja trendi.
    Kerem sõnas, et uusi hooneid ehitades võiksid päikesepaneelid kohustuslikud olla. Ehkki mõne aasta pärast peavad uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele, ei ole see Keremi arvates praegu kõiki arendajaid päikesepaneelide poole vaatama pannud. Siiski on tema sõnul näha juba esimesi ilminguid, et energiamärgise alla saamiseks uute kinnisvaraarenduste katustele päikesepaneele paigaldatakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tormi kätte jäänud ettevõtjad otsivad sünges sügisprognoosis ellujäämisteed Milline äriplaan valmis pannakse?
Majandusasjatundjad näevad sügist pea eranditult mustades toonides ning mõni tormi kätte sattunud ettevõtja mõtleb järgmist äriplaani kokku kirjutades juba ka tegevuse peatamisele.
Majandusasjatundjad näevad sügist pea eranditult mustades toonides ning mõni tormi kätte sattunud ettevõtja mõtleb järgmist äriplaani kokku kirjutades juba ka tegevuse peatamisele.
Tehnikaülikooli rektor: innustan ettevõtjaid doktorikraadi väärtustama
Kutsun tööandjaid üles julgustama oma töötajaid – ja miks mitte ka iseennast – mikrokraade omandama ning doktorikraadiga inimesi senisest enam kasutama, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land õppeaasta alguse puhul.
Kutsun tööandjaid üles julgustama oma töötajaid – ja miks mitte ka iseennast – mikrokraade omandama ning doktorikraadiga inimesi senisest enam kasutama, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land õppeaasta alguse puhul.
USA aktsiaturgudel jätkus langus ka augusti viimasel päeval
USA peamised indeksid jätkasid langemist ka kolmapäeval, lõpetades augusti minoorse noodiga.
USA peamised indeksid jätkasid langemist ka kolmapäeval, lõpetades augusti minoorse noodiga.
Reaalajas börsiinfo
Audiitoril on TEZ Tourile teist aastat sama etteheide
2020. aastal ligi 0,9 miljoni euroga ärikahjumisse jäänud TEZ Tour jõudis eelmisel aastal kasumisse tagasi, ettevõtte käive aga pea kolmekordistus. Audiitor kirjutas aga üle 2 miljoni suuruse summa kohta aruandesse märkuse.
2020. aastal ligi 0,9 miljoni euroga ärikahjumisse jäänud TEZ Tour jõudis eelmisel aastal kasumisse tagasi, ettevõtte käive aga pea kolmekordistus. Audiitor kirjutas aga üle 2 miljoni suuruse summa kohta aruandesse märkuse.
Staažikas tantsukooli juht: kurvide lõikamine ei vii eduni!
Mis tagab noorte juhtimisel pikaaegse edu ja kuidas üldse noorema generatsiooni eripäradega toime tulla, räägib värskes "Juhi juttude" raadiosaates tantsutreener ja JJ Street tanstukooli looja, ettevõtja ja inimvõimete piiride testija Joel Juht.
Mis tagab noorte juhtimisel pikaaegse edu ja kuidas üldse noorema generatsiooni eripäradega toime tulla, räägib värskes "Juhi juttude" raadiosaates tantsutreener ja JJ Street tanstukooli looja, ettevõtja ja inimvõimete piiride testija Joel Juht.
Luureekspert: lähipäevadel korraldab Venemaa suure pealetungi Donbassis
Esmaspäeval alustasid Ukraina relvajõud riigi lõunaosas suurt vastupealetungi, millele reageerib Venemaa lähipäevil suurema pealetungiga Donbassis, ütles luureekspert Rainer Saks kolmapäevases hommikuprogrammi intervjuus.
Esmaspäeval alustasid Ukraina relvajõud riigi lõunaosas suurt vastupealetungi, millele reageerib Venemaa lähipäevil suurema pealetungiga Donbassis, ütles luureekspert Rainer Saks kolmapäevases hommikuprogrammi intervjuus.
Raadiohommikus: kriisist hariduses ja õpetajate palkadest
1. septembri hommikul räägime õpetaja ja investori Kristi Saarega õpetajate palkadest ja motivatsioonist.
1. septembri hommikul räägime õpetaja ja investori Kristi Saarega õpetajate palkadest ja motivatsioonist.
Raadiohommikus: autonoomsed sõidukid ja sõjarelvad
Seekordses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid ekspeaminister Taavi Rõivase, Milrem Roboticsi juhi Kuldar Väärsi ja julgeolekuekspert Rainer Saksaga.
Seekordses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid ekspeaminister Taavi Rõivase, Milrem Roboticsi juhi Kuldar Väärsi ja julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.