investor Toomas • 16. veebruar 2017
Jaga lugu:

Investor Toomas: lõikaks Põhjamaade ehitusbuumist kasu?

Põhjamaade ehitussektoris on töökohti vajaka.  Foto: EPA

Lugeja Priit pani mind mõtlema, et ehk oleks minulgi aeg Põhjamaade tärkavalt ehitusturult kasu lõigata.

Mertsina hinnangul lähima paari aasta jooksul kasv jätkub.

Hinnad kasvavad kiiresti ja see võib ehitustegevust piirata.

Norra majapidamiste võlgnevus on väga kõrgele tõusnud.

Kui tõusevad intressid, pidurdub nõudlus ja sellega koos ehitussektori aktiivsus.

Allikas: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

„Soomes, eriti Helsingi-Vantaa-Espoo piirkonnas, on meeletu kasv kortermajade ehituses ning Stockholmis on korterelamute kasv pöörases tõusufaasis,“ kirjutas Priit. „Sellega kaasneb nii kohalike kui ka lähinaabrite suuremate ehitusfirmade töömahu tugev jätkusuutlik kasv – kas oleks põhjust kaaluda nimetatud turu ettevõtetesse investeerimist?“

Otsustasin Priidu küsimust veidi lähemalt uurida ja pidasin aru ka ekspertidega.

Soomet toetab linnastumine

LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees tõdes, et on sellele küsimusele vastust otsides külastanud kuut Soome ehitusettevõtet. „Helsingi uue metrooliini ehitus ja linnastumine on tugevalt hoogustanud elamuehitust tõmbekeskustes,“ selgitas Kiivramees. Tema sõnul on Soome tõmbekeskustes vaja palju ehitada. 

Samuti ütles Kiivramees, et Soome majandus on hakanud kõikide probleemide kiuste kasvama. Tõsi, head investeerimiskohta ta Soome turult ei leidnud. „Sarnaselt paljude teiste hästi juhitud ettevõtetega, moodustab ka sealsete ehitusettevõtete käibest Soome turg väikese osa,“ selgitas ta.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul peaks ehitussektori aktiivsust kasvatama ka vanemate eluhoonete renoveerimise programm. Kuigi ta ennustab ehitusturu aktiivsuse püsimist veel ka lähiaastatel, leiab ta, et tipp on tõenäoliselt möödas ja kasv aeglustub.

Rootsit toidab migratsioon

Rootsi ehitusturu kasvu taga on Mertsina kinnitusel suur sisseränne, buumi toetavad ka linnastumine ja eluasemete defitsiit. „2015. aastal läks Rootsi 160 000 pagulast ning möödunud aastal 30 000 – sealne elanikkond kasvab kiiresti,“ ütles ta. Kuna lähiaastatel suureneb Rootsi elanikkond arvatavasti veel miljoni elaniku võrra, on Mertsina sõnul nõudlus eluhoonete järgi väga suur. Järgmise kahe aasta jooksul on tema teada kavas alustada 60 000 uue eluhoone ehitamisega.

80 protsenti Rootsi omavalitsustest vaevleb eluruumide puuduses ja ehitusettevõtetel on tööd nii palju, et pea pooled saavad osa tööpakkumisi lausa tagasi lükata. Firmadel ei jätku lihtsalt ehitajaid – neid oleks juurde vaja 40 000 võrra.

Jään äraootavaks

Põhjamaade olukorda vaadates tundub Rootsi väga paljulubav investeerimissihtkoht. Veidi murelikuks teeb mind Mertsina öeldud tõik, et Rootsi turg on välismaistele ettevõtetele küllaltki suletud ja kohalik finantsinspektsioon on raskendanud eluasemelaenude võtmist.

Sellegipoolest ei saa välistada, et otsin oma jälgimisnimekirja uusi ideid ka meretaguselt turult. Lootust lisab fakt, et hoolimata turu suletusest on Rootsi asunud ka Eesti ehitussektori ettevõtteid peibutama.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas