Ministeerium: kontsernisiseseid laene ei ole plaanis keelata

Jegorov selgitas, et panditulumaks ei rakenduks valimatult iga laenu andmisel, vaid alles siis, kui antavad laenud ületavad laenu andvasse äriühingusse sisse makstud osa- või aktsiakapitali ja äriühingu võetud laenude summa.

Tallinna Kaubamaja Grupp ASi juhatuse esimees Raul Puusepp kirjutab tänases Äripäevas, et panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtteid.

"Tütarettevõttele või teistele kontsernistruktuuris allpool asuvatele ühingule laenu andmine on tavapärane majandustegevus ja siin maksuküsimust ei tõusetu. Lisaks – raha väljalaenamisel võetav tasu on tagatis, sest kui laen enne kahe aasta möödumist tagasi makstakse, siis see summa ka tagastatakse. Kui laenu kahe aasta jooksul ei tagastata, siis muutub see tagatisraha tavapäraseks maksuks äriühingu kasumilt," kirjeldas Jegorov. Tema sõnul on praegu näiteks tööandjate välja toodud kontsernikonto probleem teadvustatud ja rahandusministeerium töötab selle kallal, et piirata just kasumi väljaviimist laenude abil, mitte aga häirida tavapärast tegevust. 

"Muidugi oleks ülimalt ekslik arvata, et kõik laenutehingud on maksudest kõrvalehoidumine ja ka ministeerium nii ei arva. Laenamine emaettevõttele ei ole seni Eestis olnud keelatud ega maksustatud, kui tegemist on ka tegelikult laenuga. Selleks aga, et öelda, kui suur või kui väike osa laenatud summadest on maksuriskiga, peaks igat ettevõtet ja igat laenulepingut üle vaatama. Arusaadavalt ei ole see teostatav. Suheldes maksukonsultantide, audiitoritega, advokaatide ja raamatupidajatega teame, et probleem võib aga olla tõsine," ütles Jegorov.

Laenude ümberhindamise võimalus on maksu- ja tolliametil seadusega olemas, ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik. "Praktikas on aga laenu näilikuks tehinguks ümberhindamine pikk ja keeruline protsess, mis on vaevaline nii ettevõtja kui ka maksuhalduri jaoks," märkis ta. Praktikas on Lemendiku sõnul keeruline hinnata näiteks ettevõtte äritegevust, äriplaane või muud tegevusega seonduvat informatsiooni, sest tihtipeale ei ole Eesti maksumaksja teadlik, kuidas tema laenatud või hoiustatud raha teised kontserniettevõtted kasutavad, sest raha kasutamine on määratletud kontserni tasemel. Samuti seetõttu, et kontsernisiseselt on alati võimalik näiline äriline põhjendus tekitada, mida on maksuhalduril väga raske ümber lükata.

Lemendik selgitas, et praktikas on ka näha, näiteks kui laenu annab emaettevõte tütarettevõttele, et kuigi taolistel laenudel võib puududa laenutagatis, ei saa rääkida raha tagasimaksmise võimatusest, sest eeldatavalt on emaettevõttel piisavalt vahendeid, et vajadusel oma kohustused tütre ees täita.

"Praegune olukord ei ole seetõttu ka maksumaksja vaatest hea, kus on selgusetu, kuskohast piirid jooksevad, kas näiteks iga-aastaselt pikendatav laen on laen või mitte, juhul kui intress on turuhinnas, emaettevõtja suudab iga kell laenu tagasi maksta kui vaja jne," ütles Lemendik.

"Seega, meil on olemas võimalused teha üksikkontrolli ja saavutada mõju sellega, et jõuame oma maksumenetlustega ükshaaval näiliku tehingu ümberhindamiseni. Samas on ka selge, et süsteemi muutmisega on võimalik palju laiemat mõju saavutada. Seda nägime näiteks ka käibedeklaratsiooni lisa meetme puhul."