- OMX Baltic−0,02%319,29
- OMX Riga−0,26%969,08
- OMX Tallinn0,03%2 230,65
- OMX Vilnius0,1%1 510,96
- S&P 500−1,11%7 718,94
- DOW 30−0,09%51 621,48
- Nasdaq −1,88%26 692,87
- FTSE 1000,76%10 806,14
- Nikkei 225−4,9%64 425,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,77
- OMX Baltic−0,02%319,29
- OMX Riga−0,26%969,08
- OMX Tallinn0,03%2 230,65
- OMX Vilnius0,1%1 510,96
- S&P 500−1,11%7 718,94
- DOW 30−0,09%51 621,48
- Nasdaq −1,88%26 692,87
- FTSE 1000,76%10 806,14
- Nikkei 225−4,9%64 425,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad loovad Eestile olümpiavõitjaid
"Kõige suurem rõõm oleks näha, kui sinu investeeringu peale lastakse Eesti hümni," ütleb sihtasutuse Noored Olümpiale komisjoni liige ja suurtoetaja Tiit Rahkema.
Ettevõtjad Paavo Pauklin ja Valdur Jaht lõid sihtasutuse Noored Olümpiale, mille olemust seletavad idufirma mõistete kaudu – see on spordikiirendi. "Valime sportlase, anname talle raha, koolitused ja mentori, et tema areng oleks kiire, läbimõeldud ja toetatud,“ ütles Pauklin.
IT-ettevõtja ja ekspordikoolitaja Pauklini sõnul on plaanis läheneda noorte spordi edendamisele täiesti uue nurga alt. „Anname endale aru, et õigeid vastuseid ei ole kellelgi, üritame pusletükkidest kokku panna parima asja ja oleme valmis muutusteks, sest pigem hakkame pihta, õpime ja muudame süsteemi, kui istume kolm aastat taganurgas, midagi ei tee ja mõtleme end paiste.“
Sihtasutuse komisjoni kuulub peale Tiit Rahkema veel olümpiavõitja Gerd Kanter ja eduka vigursuusataja Kelly Sildaru isa Tõnis.
Fond nagu ühisrahastusplatvorm
Sihtasutust Noored Olümpiale saavad toetada nii ettevõtted kui ka eraisikud kas ühekordselt või püsitoetajana. „Meil on eraisikutest toetajad, kes annavad 10–50 eurot kuus püsimaksetena, ja meil on suurtoetajad, kes panustavad 1000 eurot aastas nelja aasta jooksul,“ rääkis Pauklin, märkides, et fondi töö sarnaneb paljuski ühisrahastusplatvormiga.
Tänu toetajate abile antakse sel aastal välja kaks stipendiumit, mõne toetaja lisandudes võib-olla isegi kolm. „Esimese aasta kohta on see päris hea tulemus,“ märkis Pauklin.
Spordikiirendi idee
Kogu ettevõtmist kannustab tõsiasi, et 90 protsenti Eesti noortest sporditalentidest lõpetab tippspordiga tegelemise pärast keskkooli, sest noorte talentide tugisüsteeme napib ning perspektiiv tundub hägune. Isegi kui noorel on soov saada mõnel alal maailma parimaks, on tal seda ilma tugisüsteemideta raske saavutada.
„Meie tahame olla need, kes inspireerivad noori suurelt mõtlema ja kõrgeid eesmärke seadma. Tahame ühiskonnas kasvatada võitja-mentaliteeti, mis ei tähenda seda, et ainult esimene koht oleks hea, võitja saab olla ka see, kes medalit ei saavuta,“ kommenteeris Pauklin.
Järgmisel aastal on sihtasutusel plaanis vastu võtta ka mõni nimestipendiumi andja, kes võtaks enda kanda ühe 10 000eurose stipendiumi kogu olümpiatsükliks. Ideaalis aga loodetakse innustada sporti toetama võimalikult erinevaid ettevõtteid, kelle toetusmaht ei pruugi olla väga suur, kuid annaks ühiskonnale sõnumi, et spordi toetamine ei ole vaid suurte ja rikaste organisatsioonide asi.
Näeb märkimisväärset mõju
Pauklini sõnul on ettevõtmise käimalükkamine olnud raske, aga statistiliselt läheb sihtasutusel tema sõnul hästi – suurtoetajaid on juba 20. "Tänased olümpiavõitjad on rääkinud, et sellel tegevusel võib olla väga märkimisväärne mõju Eesti spordi tulevikule. Praegu me igal juhul näeme, et inimesed tahavad ennast sellega siduda ja tahavad tulla ja aidata, mis on väga kihvt!“ lisas ta.
Kuna Eesti on väike, tuleb Pauklini sõnul toimida targalt. „Meil ei ole miljoneid sportlasi, keda spordisüsteemist läbi pusida, peame väga targalt oma talente hoidma. Oleme küll näinud, kuidas väga heas füüsilises vormis sportlased ei saavuta võitu, sest nad kas kõrbevad vaimselt või ei oska end sihipäraselt treenida ning põlevad läbi, saavad vigastusi või treenivad valesti.“
Et noor sportlane õpiks seadma realistlikke eesmärke ning oleks vaimult tugev, kasutatakse sportlase toetamisel 20/80 meetodit, mis toetab ka sportlase vaimset arengut. Seetõttu on kaasatud inimesi eri elualadelt: ettevõtjad, spordipsühholoogid, treenerid, sportlased, nõustajad. Selline lähenemine aitab eestvedajate sõnul kasutada ebastandardseid lahendusi ning proovida uusi asju.
Hetkel kuum
Näiteks üks selline täiesti uus valdkond on mindset couching, mida pole varem Eestis kasutatud. „Tegelikult me alles loome ja arendame seda sportlase jaoks,“ ütles Pauklin, lisades, et praegu on välja valitud neli mindset couch'i, kes on valmis panustama.
Täidab niši kahe maailma vahel
Programm täidab niši kahe maailma vahel – koolisport ja täiskasvanute sport. Mingi tasemeni saab ju koolistaadionil ka treenida, ilma et peaks midagi maksma, aga kui on kõva tahtmine end olümpiatasemele treenida, jääb koolistaadionist väheks. Siin tulebki meie programm sportlasele appi.
Praegu ei ole noorte võistlusklassist täiskasvanute hulka minek hästi toetatud ning selle adumine ja tõdemine sportlaste poolt panigi sihtasutuse loomiseks aluse. Stipendiumi saaja saab endale kõik toetusmehhanismid, mis on sportlasel riigikoondises või olümpiaesinduses treenides.
Kuid ka soov ennast nii maksimaalselt teostada peab inimeses väga sügaval sees olema. Ka heaks ettevõtjaks hakkamisel peab olema sisemine valmidus, ettevõtlikkus, seesama kehtib spordi kohta.
suurtoetaja, Datel AS juhatuse esimees
"Ettevõtja ja sportlase vahel on palju sarnast"
Endise pikamaajooksja, mitmekordse Eesti meistri ja sihtasutuse Noored Olümpiale komisjoni liikme Tiit Rahkema sõnul peavad nii ettevõtja kui ka sportlane suutma ennast motiveerida, oskama panna asjad perspektiivi ja kinni pidama päevaplaanist.
Nooruses kõvasti sporti teinud, kuid praegu spordisponsorlusega tegelev TLR Services OÜ juht Tiit Rahkema teab, kui raske on sportlasel leida võimalusi oma meisterlikkuse tõstmiseks. "See on väga hea idee ja kuna tegemist on erafondiga, mitte riiklikuga, on mõningad asjad palju lihtsamad. Usume, et on kogutud kokku kõva seltskond eksperte, kes suudavad teha pädevaid otsuseid ja sorteerida inimesi, kellesse ettevõtjad tahaksid investeerida," kommenteeris Rahkema.
Rahkema sõnul on see hea võimalus paljudele sportlastele, kellel pole siiani olnud võimalust või väljundit osaleda riiklike fondide või stipendiumide jagamisel. Sportlane võib ise fondi poole pöörduda ja ennast kuuldavaks ja nähtavaks teha, ütles Rahkema.
Stipendiaatide arv sõltub toetajate arvust
Kuna raha on alati vähem kui soovijaid, tuleb Rahkema sõnul teha raskeid valikud. "Hetkel on veel vara öelda, kui palju soovijaid tuleb, aga usun, et neid kindlasti tuleb, sest kes ei tahaks saada 10 000eurost stipendiumi aastaks."
Stipendiaatide arv sõltub aga sellest, kui palju õnnestub leida toetajaid. "Keegi ei võta seda kui palgatööd, vaid kui investeeringut. Ja eesmärk on valida välja kõige võimekamad, kellesse investeerida," märkis Rahkema.
Rahkemale endale on spordi toetamine aate küsimus, sest kui teistel läheb hästi, läheb ka endal hästi. "Kõige suurem rõõm oleks muidugi näha, kui sinu investeeringu peale lastakse Eesti hümni."
Mis on mis
Sihtasutus Noored Olümpiale on asutatud 20. oktoobril 2015.
Toetuseid jagab sihtasutus avalike konkursside kaudu.
Stipendiaadid valib kandideerijate hulgast välja sihtasutuse komisjon.
Tegevjuhtkonda kuuluvad Valdur Jaht ja Paavo Pauklin.
Komisjoni kuuluvad Valdur Jaht, Tiit Rahkema, Gerd Kanter ja Tõnis Sildaru.
Toetajate hulka kuuluvad näiteks Kaamos Kinnisvara, East Capital, Datel, Netcorp, Goodson&Red, ATA Investment, BaltCap, Messente, Warmeston, Fina Investeeringud, Avaron, Vallaro, Siim Liblik, Reigo Rusing, Priit Penjam, Ülo Kallas, Lauri Paeveer.
Alates 2016. aasta maist on sihtasutus toetanud 2018. aasta Lõuna-Korea taliolümpiamängudele pürgivat noort kiiruisutajat Marten Liivi 10 200 euroga. Toetust kasutab Marten välismaal treenimisega kaasnevate kulude katteks ja see võimaldab tal harjutada koos Austria kiiruisukoondisega. Marten on kiiruisutamises 2016. aasta juunioride MMi pronks1000 m distantsil ja Eesti rekordiomanik 500 m, 1000 m, 1500 m, 3000 m ja 5000 m distantsidel.
Hetkel kuum
Aktsia kerkis päevaga ligi 5%
“Panus LHVsse oli jackpot, ehkki mind nimetati ka lollpeaks.“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele