Ettevõtjad: pakendiaktsiis toimib nagu annetus

Rahandusministeeriumi planeeritav uus pakendiaktsiis võtab iga Eesti elaniku taskust aastas keskmiselt 11 eurot.  Foto: Erik Prozes
Äripäev • 6 aprill 2017

Rahandusministeeriumi planeeritav uus pakendiaktsiis võtab iga Eesti elaniku taskust aastas keskmiselt 11 eurot, vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendab ebavõrdsust, leidsid eilsel ümarlaual kaubandus-tööstuskoja, toiduainetööstuse liidu ja kaupmeeste liidu esindajad.

Rahandusministeeriumis on välja töötamisel uus pakendiaktsiis, mida hakatakse koguma Eestisse toodavate pakendikoguste pealt. Igal aastal on planeeritud riigi eelarvesse laekuma 15 miljonit eurot. Kuna kõik lisanduvad maksud kajastuvad ühel hetkel toodete lõpphinnas, tähendaks see kõigi Eesti elanike vahel ära jagatuna 11 eurot aastas, leiavad kaubandus- ja toiduainetöösturid.

Salvesti nõukogu esimehe Veljo Ipitsa sõnul on näiteks toiduainetööstuste marginaalid suhteliselt väikesed ning kõikide valitsuses planeeritavate maksude enda arvelt kinni maksmine ei ole jätkusuutlik. Lisaks peavad toidutööstused tagama toodete säilivuse ja ohutuse transpordil, mistõttu pole võimalik pakendite kogust ja materjali oluliselt muuta.

„Pered ja leibkonnad muutuvad järjest väiksemaks ja toidutööstustelt nõutakse järjest väiksemate koguste ja portsjonitega pakendatud kaupu. See aga tähendab automaatselt suuremaid kulusid pakenditele,“ lisas Ipits. „Paljud ministrid on rõhutanud, et nende soov on ettevõtlust toetada, aga seda tegevust alustakse uute maksude kehtestamisega.“

Hulgikaubandusettevõtte Kodupaber juhi Marge Lambuti sõnul on nende tänane kulu pakendite taaskasutusele samaväärne ühe spetsialisti palkamisega aastaks. Uus aktsiis suurendaks seda kulu 30-60%. „Lisaks rahalisele kulule on tegemist märkimisväärse ressursikuluga, pakendite deklareerimine võtab täna juba minimaalselt 15 tööpäeva aastas. Samal ajal on turul umbes 30% neid ettevõtjaid, kes ei deklareeri oma pakendeid ning saavad seetõttu oma tooteid odavamalt müüa,“ ütles Lambut.

Kaubandus-tööstuskoda vahendab, et ettevõtete hinnangul ei ole tänane järelevalve piisav – seda kinnitab asjaolu, et pakendeid käitleva ettevõttena on end registreerinud 4000 ettevõtet. Ainuüksi hulgikaubandusega tegelevaid ettevõtteid, kes ei saa tooteid müüa pakendeid kasutamata, on Eestis 6900. Lisaks jaekaubandus, toidu- ja joogitööstus, ehitus, keemiatööstus jne. Seega ei tasu suur osa pakendeid turule toovaid ettevõtteid mingisuguseid keskkonnamakse ega taga pakendite taaskasutust.

„Riigikontroll tõi 2010. aasta auditis välja, et pakendiaktsiisi üle on järelevalve äärmiselt puudulik, mille hinnaks on miljard krooni ehk 66 miljonit eurot. See number on, nagu märkate, selgelt suurem kui uue maksuga loodetav täiendav laekumine 15 miljonit eurot aastas,“ ütles vandeadvokaat Villy Lopman. „Tänaseks ei ole järelevalve mõttes olukord sisuliselt muutunud. See on nagu annetus, sest kontroll on minimaalne. Kui olemasolev süsteem ei toimi ja riik ei saa raha kätte, siis ei ole mõtet lisada uut maksu lootuses, et see toimiks.“

Eesti Taaskasutusorganisatsiooni juht Üllar Huik rõhutas, et kavandatav aktsiis ei täida eesmärki keskkonnakaitse seisukohast, ei ole suunatud pakendite liigiti kogumisele ja taaskasutamise tõhustamisele. Ettevõtjad leiavad, et kavandatav aktsiis täidab ainult riigieelarve tulude kogumise eesmärki ning paneb ausad pakendiettevõtjad veelgi ebavõrdsemasse konkurentsipositsiooni nii Eestis kui välisriikides ja tõstab koos kõikide muude ettevõtjatele suunatud maksudega märkimisväärselt toodete hindu tarbijatele. 

Hetkel kuum