10 ettepanekut ebaausate ettevõtjate taltsutamiseks

Eesti Võlausaldajate Liidu tegevjuht Marie Rosin.  Foto: Andras Kralla
Eliisa Matsalu • 25. aprill 2017
Jaga lugu:

Eesti Võlausaldajate Liit koostas ettepanekud maksejõuetusega seonduvate probleemide lahendamiseks ja ausama ettevõtluskeskkonna tagamiseks.

Loe ka artiklit "Äri mustad lambad puksitakse välja" ja saa teada, kui lihtne on pahatahtlikult võlgu maha raputada.

Liidu ettepanekud on jõudnud justiitsministri lauale ning tulemusi võib oodata juba sel aastal, sõnas võlausaldajate liidu tegevjuht Marie Rosin.

1. Tõhusam järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle

Kui registripidajal ei ole piisavalt ressursse, et teostada tõhusamat järelevalvet aruannete esitamise kohustuse üle, siis võiks järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle anda maksu- ja tolliametile. Maksu- ja tolliametil on vastavad IT-süsteemid ning ka varasem kogemus seoses maksudeklaratsioonidega.

Edaspidi võiks järelevalve majandusaasta aruannete esitamise üle käia sarnaselt järelevalvega maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse üle. See tähendab, et kui ettevõtja ei ole aruannet õigeaegselt esitanud, võib maksuhaldur määrata aruande esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse, et maksuhalduri määratud tähtajal aruande esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Esimesel korral rakendatav sunniraha ei või ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Kokku ei või sunniraha ületada 3300 eurot.

Maksu- ja tolliametil on ka võimekus tegeleda teavitustööga ehk anda äriühingutele enne aruande esitamise tähtaega teada, et varsti tuleb aruanne esitada. Samuti tuleb teavitusega tegeleda vahetult pärast tähtaja möödumist. Seda ettepanekut sisaldav eelnõu oli 2015. aastal ka ametlikul kooskõlastusringil.

Kui äriühing jätab majandusaasta aruande esitamata, siis võiks registripidajal olla õigus see äriühing Äriregistrist kustutada kiiremini kui 1,5 aastat pärast aruande esitamise tähtaja möödumist. See aeg võiks olla näiteks aasta.

Kui äriühing ei ole Äriregistrile esitanud majandusaasta aruannet kuue kuu jooksul pärast aruande esitamise tähtaega, siis peaksid sellega kaasnema lisaks eelnimetatule ka muud tagajärjed:

maksuhalduril võiks olla õigus kustutada käibemaksukohustuslane registrist või siis kohustada äriühingut registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruannet või muid maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemisega seonduvaid tõendeid;hankija ei sõlmi hankelepingut äriühinguga ning kõrvaldab hankemenetlusest äriühingu, kes ei ole kuue kuu jooksul pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaega aruannet Äriregistrile esitanud;kui äriühingule on antud majandustegevuseks tegevusluba, siis peatatakse tegevusluba kuni majandusaasta aruande esitamiseni Äriregistrile.

Kui äriühingu vabatahtliku lõpetamise protsessi muuta lihtsamaks, siis väheneb ka nende isikute arv, kes kasutavad majandusaasta aruande mitteesitamist äriühingu kustutamiseks Äriregistrist. Konkreetsed ettepanekud äriühingu vabatahtliku lõpetamise menetluse lihtsustamiseks on kirjas järgmises punktis.

2. Äriühingu vabatahtliku lõpetamise lihtsustamine

Alates 2015. aastast kehtivat osaühingute ja aktsiaseltside vabatahtlikku lõpetamise protsessi võiks veelgi lihtsamaks teha.

Kaotada nõue, et ühinguleping peab olema notariaalselt tõestatud.Kaotada nõue, et osaühing või aktsiaselts peab vähemalt üks kuu enne ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitamist avaldama ühinemise kohta teate Ametlikes Teadaannetes. Selline nõue tuleks kaotada juhul, kui äriühingul puuduvad võlausaldajad.

Nende kahe ettepaneku elluviimise korral oleks võimalik ainuosanikul või -aktsionäril sisuliselt ühe päevaga lõpetada äriühingu tegevus, kui äriühingul puuduvad võlausaldajad.

Lihtsustada ja kiirendada nn tavalist vabatahtliku lõpetamise protsessi ja likvideerimismenetlust. Üheks võimaluseks on lühendada likvideerimismenetluses läbiviidavatele toimingute kohustuslikke tähtaegasid, et seadus lubaks äriühingu lõpetamise protsessi kiiremini läbi viia kui minimaalselt kuue kuu jooksul.

3. Võlgniku vastutus äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis

Äriühingute jagunemine ja ühinemine ei peaks välistama võlgniku karistusõiguslikku vastutust. Selleks pakume välja:  

keelata teatud juhtudel juriidiliste isikute jagunemine ja ühinemine (nt kui see on vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks või äriühingul puudub juhatus);omistada tegu teatud juhtudel (nt äriühingu ainukese ettevõtte ülemineku korral) juriidilisele isikule, kes on teo toime pannud juriidilise isikuga majanduslikult identne.

4. Maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomine

Toetame justiitsministeeriumi varasemat ettepanekut luua Eestis nn maksejõuetusombudsmani institutsioon, kes teeks pankrotimenetlustes riiklikku järelevalvet. Selle tulemusena saab riik ülevaate kõikidest pankrotimenetlustest ning saab põhjendatud vajaduse korral sekkuda nendesse pankrotiasjadesse, kus on vaja uurida maksejõuetuse põhjuseid.

See tähendab, et kui võlgnikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid menetluskulude katmiseks ning võlausaldaja ei soovi täiendavaid vahendeid sisse panna pankrotimenetluse läbiviimiseks, jätkub pankrotimenetlus riigi kulul, kui esineb mõjuvaid põhjuseid (nt võlgniku kuritahtlik tegevus). Selline riigipoolne panustamine on vajalik, et põhjendatud juhtudel teha kindlaks maksejõuetuse põhjused ning vajadusel ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.

5. Ettevõtte asutamise piirangud

Piirata füüsilisel isikul uue äriühingu asutamist, kui ta on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole pikemat aega esitanud Äriregistrile majandusaasta aruannet ja/või jätnud maksu- ja tolliametile esitamata maksudeklaratsioonid. Kui aruandekohustuse täitmata jätmine ei ole tingitud juhatuse liikmest (nt omanikud ei kinnita majandusaasta aruannet ning juhatuse liige ei saa seetõttu aruannet äriregistrile esitada), siis vabaneb juhatuse liige piirangust, kui astub juhatuse liikme kohalt tagasi.

6. Igal ettevõttel peab olema juhatuse liige

Äriregistrit tuleb arendada selliselt, et register kontrolliks automaatselt juhatuse olemasolu (koosseisu vastavust), et tuvastada kohe äriühingud, kellel puudub juhatus ehk vastutav organ.

Lisaks leiame, et kuuekuulist tähtaega tuleks lühendada näiteks kolmele kuule, et ära hoida põhjendamatu venitamine. Ühest küljest on juhatuse olemasolu kohustuslik ning teisest küljest tegevuse jaoks ka vajalik. Ei ole mõistlik, et äriühingul puudub pool aastat juhtiv organ. Samas mõistame, et juhatuse valimise protsess võib siiski aega võtta, mistõttu teatud mõistlik aeg peaks selleks antud olema.

Ühtlasi tuleks kaaluda regulatsiooni loomist, mis sätestab konkreetselt, kes vastutab juhatuse puudumise perioodil juhatusele seatud kohustuste täitmise eest.

7. Ärikeelu kohaldamise lihtsustamine

Sätestada seaduses lahtine loetelu, millal pankrotimenetluse ajal pankrotivõlgnikust äriühingu juhatuse liikmele ärikeeldu kindlasti kohaldatakse, s.o asjaolud, mis viitavad, et tegemist on pahatahtlikult käitunud isikuga, ning tuleks ära hoida tema võimalik pahatahtlik tegutsemine teistes äriühingutes.

Selgem regulatsioon ja lahtine loetelu keelu kohaldamise alustest aitab muuta ka juriidiliste isikute juhtide isiklikku vastutust selgemaks ning tõhustada maksejõuetusmenetlust. Tegemist oleks nii-öelda lahtise loeteluga ning kohtule jääks siiski kaalutlusõigus kohaldada ärikeeldu ka teistes olukordades, kus see on vajalik.

Ärikeelu kohaldamise alusteks võiksid olla näiteks järgmised asjaolud:

juhatuse liikmele on varem kohaldatud vähemalt kolmel korral ärikeeldu;juhatuse liige on jätnud korduvalt esitamata majandusaasta aruande (sh erinevates äriühingutes), välja arvatud juhul, kui majandusaastaaruande esitamata jätmine on tingitud sellest, et osanikud ei ole seda kinnitanud.raamatupidamise dokumentide mitteõigeaegne esitamine pankrotihaldurile;juhatuse liige on jätnud korduvalt esitamata maksudeklaratsioone;juhatuse liige tegi põhjendamatuid väljamakseid seotud isikutele (sh näiteks iseendale);pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine.

Pankrotimenetluse järgselt võimaldada ka pikema kui kolmeaastase ärikeelu kohaldamist. Karistusseadustikust tulenevat ettevõtluskeeldu saab kohaldada kuni viieks aastaks.

Kuivõrd ärikeeld ja ettevõtluskeeld on sisult osaliselt kattuvad, siis on asjakohane võimaldada ka ärikeelu kohaldamist teatud juhtudel kuni viieks aastaks. Üle kolme aastase keelu kohaldamise kaalutlusõigus jääks kohtule, kuid see oleks eelkõige vajalik näiteks juhul, kui tegemist on korduva ärikeeluga.

8. Aegumine

Luua säte, mis peatab pankrotimenetluse või täitemenetluse raames tehingute tagasivõitmise tähtaegade kulgemise saneerimise ajaks, et ka hiljem saaks võlausaldajate kaitseks vara tagasi võtta.

9. Likvideerimise tähtaeg

Õigusselguse ja praktikas kerkinud probleemi lahendamiseks lisada konkreetne säte, mis keelab ka raugemise korral ettevõtjat registrist kustutada, kui käib kohtumenetlus.

10. Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine

Sarnaselt maksuvõla informatsioonile avalikustada ka teave käimasolevate täitemenetluste kohta, eelkõige see, et täitemenetlus on algatatud ning kui suur on võlgnevus.

Võimalikult palju ühingu maksevõime ja usaldusväärsusega seotud infot peaks olema kättesaadav ühest keskkonnast ning olema aktuaalne ja kasutajamugav. Kuivõrd muu äriühingu kohta käiv oluline informatsioon (maksuvõlg, kustutamishoiatused jne) on aga kättesaadav Äriregistris, siis leiame, et on asjakohane ka täitemenetluse andmed avaldada just Äriregistris. Üks infot koondav keskkond lihtsustaks võlausaldajate toiminguid ning annaks parema ülevaate äriühingu usaldusväärsusest.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum