Merit Pärnpuu • 15. mai 2017 kell 9:30

Mida teeks Kaja Kallas ilma oma abideta?

Europarlamendi liige Kaja Kallas ütles, et eestlased ei oska veel Brüsselis tulemuslikult lobistada.  Foto: Silver Gutmann

Europarlamendi liige Kaja Kallas peab rumalaks, et riigikogu liikmetel pole mitte ühtegi abi – temal on europarlamendis abisid lausa neli.

Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi liige

Oluline pole mitte see, et sa käid ja lööd kokteiliklaase kokku, vaid et sa oskad sisuliselt asjast rääkida.

Ka USA Kongressis on ühel liikmel 18 abi. Abidel on tähtis roll: näiteks võtab ta enda kanda kalendri haldamise, et liige saaks keskenduda rahva huvide esindamisele. „Alati, kui sa teed midagi, ei tee sa midagi muud,“ ütles Kallas sekretäride päeva konverentsil.

„Kui ma peaksin tegelema oma kalendri manageerimisega, siis ma ei loeks ühtegi materjali, ei kirjutaks ühtegi artiklit ega räägiks kolleegidega läbi,“ lisas ta.

Kuidas Kallas oma neli abi leidis?

Euroopa Parlamendis on kujunenud nii, et tark abi otsib endale ise liikme, kui näeb, et sel on häid võimalusi valituks osutuda. Sest kui liige otsustab mitte kandideerida või ei osutu valituks, võib ka väga hea abi töötuks jääda, rääkis Kallas.

„Mulle tuli tohutult avaldusi, ja kuidas sa nende hulgast valid, CVd on väga head, keeleoskus väga hea,“ sõnas Kallas, kelle jaoks oli üks valikukriteeriume ka hea inimlik klapp.

Nii lasigi ta alguses teha proovitöid ja teste ning valis välja kaks inimest: prantslannast Laurence'i ja belglannast Ailine'i. „Ailine'iga läksid meie teed lahku, aga Laurence'iga töötab meie koostöö väga hästi.“

„Loomulikult soovitati mulle kaasa inimesi Eestist, aga mina mõtlesin, et mul on vaja inimest, kes mind päriselt aitaks, mitte inimest, keda mina ise pean aitama, et kogu selles masinavärgis toime tulla. Ja seetõttu valisin inimesed, kes on süsteemis juba olnud,“ selgitas ta.

25. aprillil korraldasid Äripäev ja Sekretär.ee kõikidele sekretäridele, juhiabidele ja assistentidele igakevadise suursündmuse sekretäride päeva, mis kandis seekord nime "Enesekindlalt kevadesse!".

Ajapikku lisandus tiimi Irina, kes aitas Kallast valimiskampaania ajal. Tema oli alguses plaanis jätta hoopis Eestisse, sest liikmed saavad assistente võtta ka koduriiki. Kuid üsna pea sai Kallas aru, et tal on hädasti vaja inimest, kes mitte ainult ei tunne Euroopa Parlamenti, vaid saab ka aru, mis on tema vajadused ja mis talle meeldib ja ei meeldi.

Kõige viimasena lisandusid meeskonda Nele ja Stinne. „Nele esitas ise oma CV, ta õppis Oxfordis ja soovis tulla ja tegeleda just poliitikaküsimustega,“ ütles Kallas. „Stinne tuli meile praktikale, ta on noor tütarlaps ja kuna tal on ajakirjandusharidus, siis tuli mõte, et ta aitab meediaga suhtlusel.“ Kuna koostöö toimis väga hästi, tegi Kallas pärast aastast praktikat ka Stinnest oma abi. Selle jaoks taotles ta Euroopa Parlamendilt eraldi luba, mis talle tänu tema töökusele ka anti.

Paljud on Kallase käest küsinud, miks on tema abid kõik naissoost. Vastus on lihtne: naised olid lihtsalt kõige paremad kandidaadid.

Mis omadused neid kõiki ühendavad?

Kõiki Kallase abisid iseloomustab see, et nad on ise väga aktiivsed ja valmis otsuseid vastu võtma. „Ei ole nii, et mina käin piitsaga ringi, et sina tee seda ja sina tee toda, vaid nad ise otsivad võimalusi, mida peaks tegema,“ rääkis Kallas, kelle sõnul on pudelikaelaks hoopis tema. Abid ajavad igaüks oma asja ja tahavad, et ülemus just sellele keskenduks, mida neile vaja on.

„Ailine'iga läksidki teed lahku sellepärast, et tema oli passiivne. Ta kogu aeg ootas, et mina ütleksin talle, et tee seda ja toda, ja kõik asjad olid tegemata.“

Kuid kõige kiuste sujub koostöö viie naise vahel väga hästi ja Kallas tunneb, et tema abid hoolivad temast. Kuid on ka asju, mida keegi Kallase eest teha ei saa. Näiteks artiklid ja ettekanded kirjutab ta kõik ise. Kui vaja, otsivad abid taustamaterjaliks välja ainult vajalikud faktid.

Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi liige

Vahel on kahju headest abidest, kelle saadik on täielik tohlakas, kes ei jaga asjast midagi.

Kuidas on töö europarlamendis korraldatud?

Nagu Eesti parlamendiski, jagunevad ka Euroopa Parlamendi kõik liikmed erinevate komisjonide vahel. Kallas kuulub kahte komisjoni: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon.

Tavaliselt tahavad liikmed Kallase sõnul minna väliskomisjoni, sest seal saab palju reisida. „Mina reisida palju ei taha, aga tahaks protsesse rohkem mõjutada,“ ütles Kallas.

Kuna Laurence ja Nele on Kallase poliitikanõunikud, tegeleb üks ühe ja teine teise komisjoni tööga. Stinne aitab kõige sellega, mis puudutab esinemist, koordineerimist ja pressiga suhtlemist.

Kõige suurem töö on Kallase sõnul aga tema kalendri haldamine. „Te ei kujuta ette, kui palju tuleb esinemiskutseid maailma eri paikadesse erinevatel teemadel.“ Teine asi on kohtumised. „Te olete kindlasti kuulnud kohtumistest lobistidega. Eestis on see teema väga stigmatiseeritud, see on justkui midagi halba, et huvigrupid on väga halb.“ Kuid huvide esindamine on demokraatliku protsessi loomulik osa ja need inimesed, kelle huve puudutab konkreetne seadusandlus, tuleb ära kuulata, selgitas Kallas.

Olgugi et parlamenditöös paistab silma eelkõige parlamendi liige, sest tema on eesliinil, võtab sõna, esitab ettepanekuid, vaidleb ja räägib läbi, on kogu protsessis väga suur osa ka abidel. „Tegelikult on see isegi teada, kellel on head abid ja kellel ei ole. Vahel on kahju headest abidest, kelle saadik on täielik tohlakas, kes ei jaga asjast midagi. Sellest on kahju, sest kõik töö läheb kaduma ja sa näed seda frustratsiooni, mis nendel abidel on.“

Õhtusöökide asemel on Kallas valinud lapsega koos olemise, kuid see ei ole teda takistanud figureerimast mõjukate liikmete edetabelites. „Tegelikkuses saad sa oma mõju kasvatada väga hästi ka väga hea tööga, mis sa teed. Kui inimesed saavad aru, et mitte see, et sa käid ja lööd mingeid kokteiliklaase kokku, vaid sa tegelikult oskad sisuliselt sellest asjast rääkida."

Mida assistendid aitavad teha?

Näiteks aitavad abid otsustada, et kuhu tasub esinema minna. Teiseks uurivad nad, kes on auditoorium ja kui palju inimesi on. Kui on väike seltskond, siis ei ole see mõistlik ajakasutus. Samuti uurivad korraldajate tausta ja et kas jutt, mis nad konverentsi kohta räägivad, vastab päriselt tõele.

„Minu puhul on väga oluline ka see, kas ma saan seal ära käia ühe päevaga. Näiteks täna panin lapse koolibussi peale, läksin ise lennuki peale, hops!, tulin siia, pärast konverentsi, hops!, lennujaama tagasi ja, hops!, laps magama.“

Assistendid loevad läbi ka poliitikapaberid ja otsustavad selle põhjal, kellega saadikul on mõistlik kohtuda. „Minu jaoks on erand eestlased, sest kui Eestist tuleb keegi Brüsselisse, siis ma alati kohtun nendega,“ ütles Kallas. Ja siis polevat vahet, kas see puudutab sisehaiguseid, mis pole absoluutselt tema teema, või loomakaitset ja karusloomi.

Loe täispikkuses artiklit Äripäeva teemaveebist Sekretär.ee.

Hetkel kuum