Mida teeks Kaja Kallas ilma oma abideta?

Ka USA Kongressis on ühel liikmel 18 abi. Abidel on tähtis roll: näiteks võtab ta enda kanda kalendri haldamise, et liige saaks keskenduda rahva huvide esindamisele. „Alati, kui sa teed midagi, ei tee sa midagi muud,“ ütles Kallas sekretäride päeva konverentsil.

„Kui ma peaksin tegelema oma kalendri manageerimisega, siis ma ei loeks ühtegi materjali, ei kirjutaks ühtegi artiklit ega räägiks kolleegidega läbi,“ lisas ta.

Kuidas Kallas oma neli abi leidis?

Kõiki Kallase abisid iseloomustab see, et nad on ise väga aktiivsed ja valmis otsuseid vastu võtma. „Ei ole nii, et mina käin piitsaga ringi, et sina tee seda ja sina tee toda, vaid nad ise otsivad võimalusi, mida peaks tegema,“ rääkis Kallas, kelle sõnul on pudelikaelaks hoopis tema. Abid ajavad igaüks oma asja ja tahavad, et ülemus just sellele keskenduks, mida neile vaja on.

„Ailine'iga läksidki teed lahku sellepärast, et tema oli passiivne. Ta kogu aeg ootas, et mina ütleksin talle, et tee seda ja toda, ja kõik asjad olid tegemata.“

Kuid kõige kiuste sujub koostöö viie naise vahel väga hästi ja Kallas tunneb, et tema abid hoolivad temast. Kuid on ka asju, mida keegi Kallase eest teha ei saa. Näiteks artiklid ja ettekanded kirjutab ta kõik ise. Kui vaja, otsivad abid taustamaterjaliks välja ainult vajalikud faktid.

Kuidas on töö europarlamendis korraldatud?

Nagu Eesti parlamendiski, jagunevad ka Euroopa Parlamendi kõik liikmed erinevate komisjonide vahel. Kallas kuulub kahte komisjoni: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon.

Tavaliselt tahavad liikmed Kallase sõnul minna väliskomisjoni, sest seal saab palju reisida. „Mina reisida palju ei taha, aga tahaks protsesse rohkem mõjutada,“ ütles Kallas.

Kuna Laurence ja Nele on Kallase poliitikanõunikud, tegeleb üks ühe ja teine teise komisjoni tööga. Stinne aitab kõige sellega, mis puudutab esinemist, koordineerimist ja pressiga suhtlemist.

Kõige suurem töö on Kallase sõnul aga tema kalendri haldamine. „Te ei kujuta ette, kui palju tuleb esinemiskutseid maailma eri paikadesse erinevatel teemadel.“ Teine asi on kohtumised. „Te olete kindlasti kuulnud kohtumistest lobistidega. Eestis on see teema väga stigmatiseeritud, see on justkui midagi halba, et huvigrupid on väga halb.“ Kuid huvide esindamine on demokraatliku protsessi loomulik osa ja need inimesed, kelle huve puudutab konkreetne seadusandlus, tuleb ära kuulata, selgitas Kallas.

Olgugi et parlamenditöös paistab silma eelkõige parlamendi liige, sest tema on eesliinil, võtab sõna, esitab ettepanekuid, vaidleb ja räägib läbi, on kogu protsessis väga suur osa ka abidel. „Tegelikult on see isegi teada, kellel on head abid ja kellel ei ole. Vahel on kahju headest abidest, kelle saadik on täielik tohlakas, kes ei jaga asjast midagi. Sellest on kahju, sest kõik töö läheb kaduma ja sa näed seda frustratsiooni, mis nendel abidel on.“

Õhtusöökide asemel on Kallas valinud lapsega koos olemise, kuid see ei ole teda takistanud figureerimast mõjukate liikmete edetabelites. „Tegelikkuses saad sa oma mõju kasvatada väga hästi ka väga hea tööga, mis sa teed. Kui inimesed saavad aru, et mitte see, et sa käid ja lööd mingeid kokteiliklaase kokku, vaid sa tegelikult oskad sisuliselt sellest asjast rääkida."

Mida assistendid aitavad teha?

Näiteks aitavad abid otsustada, et kuhu tasub esinema minna. Teiseks uurivad nad, kes on auditoorium ja kui palju inimesi on. Kui on väike seltskond, siis ei ole see mõistlik ajakasutus. Samuti uurivad korraldajate tausta ja et kas jutt, mis nad konverentsi kohta räägivad, vastab päriselt tõele.

„Minu puhul on väga oluline ka see, kas ma saan seal ära käia ühe päevaga. Näiteks täna panin lapse koolibussi peale, läksin ise lennuki peale, hops!, tulin siia, pärast konverentsi, hops!, lennujaama tagasi ja, hops!, laps magama.“

Assistendid loevad läbi ka poliitikapaberid ja otsustavad selle põhjal, kellega saadikul on mõistlik kohtuda. „Minu jaoks on erand eestlased, sest kui Eestist tuleb keegi Brüsselisse, siis ma alati kohtun nendega,“ ütles Kallas. Ja siis polevat vahet, kas see puudutab sisehaiguseid, mis pole absoluutselt tema teema, või loomakaitset ja karusloomi.

Loe täispikkuses artiklit Äripäeva teemaveebist Sekretär.ee.