Miks pelgavad Eesti tippjuhid poliitikasse minna?

Konkursil Parim Juht 2017 finaali jõudsid ABB Eesti ja Balti üksuse juht Bo Henriksson, Harju Elektri pikaaegne juht Andres Allikmäe ja Eften Capitali juht Viljar Arakas. Nad on edukad ja tuntud oma valdkonna või ettevõtte esindajana, aga millised on nad juhtide ja inimestena, seda teatakse vähem. Seetõttu küsisime neilt selliseid küsimusi, mida neilt tavaliselt ei küsita.

Küsimustele vastavad Viljar Arakas, Bo Henriksson ja Andres Allikmäe.

Kes te olete - ülemus, juht või liider?

Aga iseenda tööle samas süsteemis?

Arakas: Ei suuda hinnata, seda peaks küsima minu kolleegide ja Efteni aktsionäride käest.

Henriksson: Sõltub olukorrast, umbes samal tasemel.

Allikmäe: Eks ma see keskmine olen.

Kelle alluvuses tahaksite ise töötada?

Arakas: See on raske küsimus, sest kõik tippjuhid on mingil määral egod. Seal peab olema isiklik keemia. Tahaks mõne Ameerika Ühendriikide presidendiga koostööd teha. Kindlasti ei ole tegemist ametis oleva presidendi ega ka Clintoniga, aga ajaloost leiaks. See oleks piisavalt erinev kogemus sellest, mida ma siin oma elus olen näinud.

Henriksson: Eestist tahaks Indrek Neiveltiga koostööd teha, ta on nii huvitav inimene. Välismaalt Tesla juhi Elon Muskiga, sest tal on huvitavad ideed.

Allikmäe: Ükskõik keda saab valida? See peaks olema ikka eelkõige mentor. Mul on mõningad väga head Soome kolleegid, kes on alati muljet avaldanud. Suhtun erakordse lugupidamisega Nokia endise juhi Jorma Ollila vaatesse ja sellesse, mis ta ellu viis ja olen sügavalt pettunud selles, mis juhtus pärast tema lahkumist Nokiaga.

Kas te enda alluvuses tahaksite töötada?

Arakas: Ma ei ole lihtne inimene, aga minuga on võimalik väga hästi läbi saada. Tahaks küll.

Henriksson: Sobiks küll jah, eks peaksin olema endaga rahul.

Allikmäe: Mõnikord pean endaga nõu, targa inimesega on alati tore rääkida. Mõnikord vihastan enda peale. Helgetel hetkedel tahaksin. Mõnikord tundub, et see tüüp ei ole sugugi see, kellega ma tahaksin pikalt suhelda.

Millist ettevõtet/organisatsiooni tahaksite juhtida?

Arakas: Politsei või suur haigla, midagi absoluutselt teistsugust. Pinget pigem pakuks see, kui see organisatsisoon on absoluutselt kardinaalselt erinev sellest, mida sa oled siiamaani juhtinud.

Henriksson: See võiks olla sarnane tööstus nagu meil praegu on, see on mulle nii südamelähedane ja seda on raske muuta. Teise valdkonnana võiks tegeleda digitaliseerimisega, see on praegu kasvamas.

Allikmäe: Peaksin olema 10-15 aastat noorem, kui see oleks mulle tõeline väljakutse, siis ma hakkaksin nihelema siin tooli peal. Mulle meeldiks, et oleks seotud tööstuse ja inimestega, elektroonikavaldkonnaga, mida ma tunnen. Kindlasti ei oleks see poliitika, finantssektor, pangandus või muu.

Mida peab juht tegema, et terav pliiats olla?

Arakas: Väga täpne küsimus ja vastused on hästi individuaalsed. Minu jaoks on selleks kindlasti sport. Inimene, kes ei pinguta füüsiliselt, ei suuda ka vaimselt pingutada.

Henriksson: Enda eest hoolitsema, et tervis oleks hea ja jaksu jaguks, ning kandma hoolt, et töö, vaba aeg ja puhkamine oleksid tasakaalus.

Allikmäe: Ükski juht ei ole terav pliiats, olgem ausad, kõik on inimesed. Mõnikord võib neil ka nõrkushetki olla. Las olla. See on normaalne.

Millal lähete poliitikasse?

Arakas: Oleksin väga halb poliitik. Mulle ei sobi pikad lohisevad koosolekud, mida tehakse koosolekute pärast. Teiseks ei ole liiga palju edukaid näiteid ei Eestist ega välismaalt, kus tippjuhid oleksid sama edukad poliitikas. Marssalikepikest, et saada peaministriks, minul ei ole.

Henriksson: See ei ole minu ala.

Allikmäe: Ei läheks, mulle ei meeldi oma arvamusi ja tõekspidamisi muuta. Poliitikud ju teevad alati kompromisse, annavad järele. Mulle ei meeldi elada valimistest valimisteni ehk päev pärast valimisi peaks hakkama võitlema selle nimel, et järgmine kord valitud saada. See tundub mulle kummalisena.

Milline minister tahaksite olla?

Arakas: Ainuke valdkond, kus tunnen ennast piisavalt kompetentsena millegi arvamiseks, on ettevõtlus ja majandus.

Henriksson: Ehk kõige lähedamal võiks olla finantsminister või rahandusminister, teine on seotud majanduse ja tööstusega. Neil on enim mõjuvõimu riigi arenemisele.

Allikmäe: Majandus, tööstus, ettevõtlus - miks mitte?

Millisele erakonnale ja kui palju annaksite raha?

Arakas: Enne kriisi olen Reformierakonnale paar korda seda teinud. Täna ma ei teeks seda. Erakonnad saavad riigilt nagunii ja kui on soov erakonda siiralt toetada, siis rahast olulisem on toetamine sõnaga, aitamine kampaaniates.

Henriksson: Ma ei anna neile raha.

Allikmäe: Ei ole kunagi mõelnud, et peaksin erakondadele raha andma, ei eraisikuna ega firma poolt. Minu valimiseelistus on alati olnud inimesed.

Teil on võimalus kehtestada ja kaotada üks maks. Milline see oleks?

Arakas: Kehtestaks varamaksud, näiteks pärandimaksu. Sellega on väga palju probleeme - kui sa võtad pärandi vastu, aga see on ebalikviidne vara, siis kuidas sa suudad maksta seda. Seaks sotsiaalmaksule lae, ja nendele tööealistele inimestele, kes elatuvad ainult dividendidest ehk tegelevad niiöelda OÜ-tamisega, kehtestaks ka sotsiaalmaksu kohustuse teatud piirini.

Henriksson: Ettevõtte kasumi maksustamisega võiks nõus olla. Tööjõumaksud aga peaks saama allapoole.

Allikmäe: Ahhaa! Mitte mu lemmikteema. Paljude muude rumaluste asemel üks mõistlik ettevõtte tulumaks lahendaks paljud probleemid ära.

Iseloomustage teisi finaliste.

Arakas: Mõlema puhul on imetlusväärne olla enam kui 60aastaselt sadulas ja muutuva maailmaga kaasas käia.

Henriksson: Minuvanune on hästi arukas ja mõistlik, teine on lihtsalt tark.

Allikmäe: Bo Henriksson on modernse tehnoloogia maaletooja Eestis, teise auväärse konkurendi kohta võiks öelda, et  muljetavaldavad arendused ja väga muljetavaldav tegevus selles segmendis. Väga muljetavaldav.

Eesti juhtide tööd on viimasel ajal palju kritiseeritud. Kas olete nõus, et juhid ei oska piisavalt hästi oma tööd?

Arakas: Ma ei pea seda lõpuni õigeks. Juhtimine ei ole halb, see on selline Harju keskmine. Eesti ettevõtted on väiksed, väga palju tegeletakse juhtimise mõttes sellise mikrojuhtimisega ja mõttehorisont läheb kitsamaks. Tuleb seda laiemaks tõmmata. Näiteks kõige olulisemad otsused Efteni ajaloos ei ole sündinud siin kontoris - õun võib sulle pähe kukkuda ükskõik kus, aga reeglina mitte siis, kui tegeled oma igapäevase e-mailidele vastamisega.

Henriksson: Puudusi inimeste juhtimisel on, napib kannatust ja oskust suhelda.

Allikmäe: Juhtidel jääb puudu inimese ja meeskonna poole vaatamisest. Ta on võib-olla orienteeritud liiga lühiajalisele ja suurele äriedule.

Mida Eesti juhid hästi teevad?

Arakas: Otsekohesus - asju öeldakse otse, isegi siis, kui on eriarvamus.

Henriksson: Kui sünnib idee, siis pannakse kiiresti meeskond kokku ja hakatakse tegutsema. Kui hästi saab see meeskond kaasa haaratud, see võib olla teine asi.

Allikmäe: Nad on kindlasti hästi haritud, saanud suurepärase kogemuse dünaamilisest arengust, hästi kommunikatiivsed, suhtlevad hästi. Edulugusid ei häbeneta oma valdkonnas hea näitena presenteerida. Eesti juhid, ka keskastmejuhid ja insenerid on Eestist väljaspool hinnatud.