Eesti sai lausvihmas juurde tulejõudu, saabusid HIMARSid

Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

Tuntud Eesti ettevõtjad käisid Tapa sõjaväelinnakus tankide peal ronimas ja sõduritega lõunat söömas, kuid said kuulata ka loenguid riigikaitsest. Nimelt toimus teist korda spetsiaalselt ettevõtjate jaoks loodud riigikaitsekursus.

Lõhkematerjale valmistava Eesti Arsenali käive on paari aastaga kasvanud enam kui 20 korda, ettevõte plaanib tänavu arvestatava osa tootmisest Eestisse tuua.

Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.