Ettevõtjate ajalooline pöördumine

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 31. mai 2017 kell 11:39
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjate ajalooline pöördumine
21 ettevõtlusorganisatsiooni rõhutavad täna erakondadele saadetud ühispöördumises, et maksutõusud toovad kaasa tarbijatele hinnatõusu ja mõjutavad negatiivselt kõiki suuremaid ettevõtlussektoreid.
Ettevõtted saatsid erakondadele plaanitava maksupaketi kohta pöördumise KPMG ja Ernst&Young majanduslike mõjude analüüsi tulemuste põhjal. „Selleks, et midagi positiivset välja otsida, peab olema väga suur optimist,“ ütles Hanno Lindpere KPMGst täna mõjuanalüüsi tutvustades.
Ta lisas, et maksumuudatustega näitab riik, et me ei toeta oma ettevõtjaid, vaid pigem toetame teiste riikide ettevõtjaid. „Riigi eesmärk peaks olema oma riiki võimalikult konkurentsivõimeliseks teha,“ rõhutas ta ja märkis, et ekspordisektoris võiks lausa kasutada maksumõjudest rääkides sõna „laastav“. „Kui me ei suuda eksportida, tuleb raha laenata ja iseseisvastest otsustest on raske rääkida,“ jätkas Lindpere.
Plaanitava maksupaketi mõjuanalüüsi järeldused
Kogu maksupaketi mõju vajab täiendavat analüüsi
Lisandväärtuse langus
Tööhõive langus
Tarbijate ostukorvi kallinemine
Muutused ettevõtete investeerimisvõimekuses
Pikemas perspektiivis ei pruugi olla maksumõjud positiivsed
Maksupakett kasulik vaid riigisektorile
Mõjuanalüüsid näitavad, et maksupaketil on positiivne mõju vaid riigisektorile endale. Maksuspetsialistide hinnangul on maksumuudatustel negatiivne mõju investeeringutele, ettevõtjate konkurentsivõimele ja ekspordile. Ettevõtlussektoritest kannatavad tootmine, kaubandus, logistika, IT ja turism. Arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi võib maksupaketil olla pikemas perspektiivis negatiivne mõju ka riigituludele.
Maksumuudatuste mõjul prognoositakse ainuüksi toiduainetööstuse sektoris 690 töökoha kadu ja majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist. Oluliselt tõusevad ka toiduainete hinnad, mis lööb kõige enam väiksema sissetulekuga inimesi. „See aitab omakorda kaasa piirikaubanduse suurenemisele ja maksutulude vähenemisele,“ seisab pöördumises.
„Nende analüüside pinnalt väidame, et Eesti on ka järgnevatel aastatel ühe suurema inflatsiooniga riike Euroopa Liidus,“ ütlevad ettevõtlusorganisatsioonid.
Ametnike arvu tuleb vähendada
Pöördumises seisab, et kõikidele maksumuudatustele peab eelnema laiaulatuslik mõjuanalüüs. Loobuda tuleb täiendava pakendiaktsiisi, gaasiaktsiisi ja magustatud jookide maksu kehtestamisest. Tõhustada tuleb maksuameti tegevust ebaausate pakendiettevõtjate tuvastamiseks ning takistamaks kasumi pahatahtlikku Eestist väljaviimist.
Soovitatakse ka riigireform tõhusamalt korraldada. „Eesti riik on liiga väike, et ülal pidada nii suure töötajate arvuga riigisektorit.“ Ettevõtlusorganisatsioonid pakuvad välja, et keskenduda tuleb küsimustele, kuidas täita riigi ülesandeid võimalikult efektiivselt, kaotada dubleerimised, loobuda tegevustest, mille saaks üle anda era- või kolmandale sektorile. "Eesti peab olema eestvedajaks toimiva Euroopa kujundamisel."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
- Aktsiis
Hetkel kuum