Kristel Härma • 13. juuni 2017 • 4 min
Jaga lugu:

Kütusepetturid teevad maksuametile 50 miljoniga külma

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on kütusepetturite maksukahju küll väiksemaks jäänud, kuid on endiselt liiga suur.  Foto: Eiko Kink

Maksuamet võitleb kütusepetturite uute nippidega, mille tõttu jääb riigil igal aastal saamata poolsada miljonit eurot.

Kütusesektoris on maksukahjud viimastel aastatel oluliselt vähenenud, kuid maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik tõdes, et need on siiski märkimisväärselt suured. Aastas tekitatakse kütuselt tasumata maksudena ligikaudu 30 miljonit eurot aktsiisi- ja 20 miljonit ­eurot käibemaksukahju.

Lemendiku sõnul oli aastaid tagasi petturite põhirõhk käibemaksu tasumata jätmisel, nüüd aga tuuakse peamiselt turule kütust, mille päritolu ei ole teada ja mille pealt jäetakse aktsiisimaks tasumata. See rikub turul konkurentsi ja kannatavad ka tarbijad.

Eelmisel aastal hoogustus näiteks odavama aktsiisiga raske kütteõli segamine diislikütusega, et maksta vähem aktsiisi või selle maksmist üldse vältida. Lemendik märkis, et sellise kütuse legaliseerimiseks võltsitakse saatedokumente.

“Olukorras, kus kütus realiseeritakse pealtnäha nõuetekohaste dokumentidega ja see jõuab ostu-müügiahelate kaudu tanklani, ei pruugi tanklapidaja teadagi, et realiseerib nõuetele mittevastavat kütust. Saatedokumendile kantud vastavussertifikaadi info peaks ju andma müüjale kindluse, et kütus vastab nõuetele,” rääkis ta.

Kaido Lemendik,, maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja

Vaid aasta esimese pooleteise kuu jooksul tuvastasime, et kokku kaheksas tanklas oli müügil nõuetele mittevastav kütus.

Maksuamet proovib võidelda veebis

“Vaid aasta esimese pooleteise kuuga tuvastasime, et kaheksas tanklas oli müügil nõuetele mittevastav kütus,” jätkas Lemendik. Ta märkis, et selline olukord annab pettuses osalevatele kütuse käitlejatele peale maksude tasumata jätmisele ka tuntava konkurentsieelise. Samuti seab nende tegevus ohtu tarbija.

Olukorra üle kontrolli saavutamiseks on plaanis luua e-keskkond, mille abil tagada, et tarbimisse jõuab õige dokumendiga ning nõuetele vastav kütus. Praegu näitavad kütusemüüjad kord kuus käibemaksudeklaratsiooni lisas, kellelt on nad kaupu ja teenuseid soetanud, kuid see ei ole piisav, et maksuamet saaks kütuse päritolu ja selle võimalikku ladustamist välja selgitada. Esitatavad andmed ei aita Lemendiku sõnul kaasa pettuste avastamisele.

“Ka kütuse ladustajad esitavad meile koondaruande laos käideldud kütuste kohta enamasti alles järgmise kuu 20. kuupäevaks,” rääkis Lemendik. Ta lisas, et kuna neil ei ole ülevaadet väljastatud sertifikaatidest ja deklaratsioonidest ning märgitud kogustest, on pettuste ja nendes osalevate isikute tuvastamine võimalik ainult tagantjärele ehk alles pärast kütuse realiseerimist.

Eesti Õliühingu juht Toomas Saks ütles, et kui e-keskkonnas tehtava aruandlusega ei panda turul tegutsejatele meeletut koormat selga, on see tollile hea vahend, millega patustajaid vahele võtta. “Tihti teevad sellised seadused olukorra rangeks õigesti tegutsejatele – kuskil peab olema tasakaal, et turul ausalt tegutsejad ei peaks sellest nii palju kannatama. Niigi nad kannatavad, sest ebaaus turg on nendele kahjulik,” selgitas Saks.

Raske kütteõli probleem peaks veelgi leevenema, kui 1. juulist määratakse diisli­kütusega sarnasele raskele kütteõlile diislikütusega sama aktsiisimäär. Saksa hinnangul võiks see turgu puhastada, kuid endiselt jääb võimalus, et diiselmootorit kahjustav raske kütteõli satub autopaaki. Ta ütles, et selles mõttes on olukord siiski kontrolli alla saadud, et selle levik ei ole suurenenud. “Me ise kartsime, et asi läheb oluliselt suuremaks, samas turult kadunud ta 100 protsenti ei ole,” ütles Saks.

Läti kütuse pealetung

Saks näeb, et tänavune probleem on Läti kütuse pealetung Eestisse. “See hinnavahe on tänu aktsiisierinevustele nii suureks läinud, et meie kardame, et juba selle aasta sees hakkab tekkima samasugune efekt, mis oli aastaid tagasi, kui kütust toodi üle Vene piiri. Tekivad sellised garaaži-bensiinijaamad, kus keegi müüb ebaseaduslikult maale toodud kütust edasi,” ütles Saks.

Ta lisas, et ka see on salakütus, kui veoettevõtjad saadavad auto Lätti tankima, et seejärel seda kütust jagada siin ettevõtte teiste autode vahel. “See on salakaup. Ja see on trend, mis suureneb, sest kui järgmisel aastal bensiinidele veel 10 protsenti aktsiisi otsa tuleb, hakkab ka bensiinide vahe olema juba päris märgatav,” rääkis Saks.

Naaberriikidest kõrgema diislikütuse aktsiisimäära mõju paistab silma ka statistikas. Kui 2015. aastal tuvastati piiril aktsiisivaba piirimäära ületavat kogust alla 70 korra, siis möödunud aastal oli selliseid juhtumeid üle 2100. Avastatud kogus suurenes enam kui kaks korda, olles pisut üle 82 000 liitri. Rohkem kui 50 korral avastati piiril ka toitesüsteemiga ühendamata või ebaseaduslik suurem kütusepaak. “Ega paljud teagi, kuidas on seadusega paigas, kui palju ja kuidas sa tohid üldse üle piiri kütust tuua,“ märkis Saks.

Avastatud koguste suurenemisele on Saksa hinnangul kaasa aidanud ka see, et toll töötab oluliselt paremini. “Tänu sellele on saadud kätte kogused, mis enne oleks võib-olla kahe silma vahele jäänud.”

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt