Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütusepetturid teevad maksuametile 50 miljoniga külma

    Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on kütusepetturite maksukahju küll väiksemaks jäänud, kuid on endiselt liiga suur.Foto: Eiko Kink

    Maksuamet võitleb kütusepetturite uute nippidega, mille tõttu jääb riigil igal aastal saamata poolsada miljonit eurot.

    Kütusesektoris on maksukahjud viimastel aastatel oluliselt vähenenud, kuid maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik tõdes, et need on siiski märkimisväärselt suured. Aastas tekitatakse kütuselt tasumata maksudena ligikaudu 30 miljonit eurot aktsiisi- ja 20 miljonit ­eurot käibemaksukahju.
    Lemendiku sõnul oli aastaid tagasi petturite põhirõhk käibemaksu tasumata jätmisel, nüüd aga tuuakse peamiselt turule kütust, mille päritolu ei ole teada ja mille pealt jäetakse aktsiisimaks tasumata. See rikub turul konkurentsi ja kannatavad ka tarbijad.
    Eelmisel aastal hoogustus näiteks odavama aktsiisiga raske kütteõli segamine diislikütusega, et maksta vähem aktsiisi või selle maksmist üldse vältida. Lemendik märkis, et sellise kütuse legaliseerimiseks võltsitakse saatedokumente.
    “Olukorras, kus kütus realiseeritakse pealtnäha nõuetekohaste dokumentidega ja see jõuab ostu-müügiahelate kaudu tanklani, ei pruugi tanklapidaja teadagi, et realiseerib nõuetele mittevastavat kütust. Saatedokumendile kantud vastavussertifikaadi info peaks ju andma müüjale kindluse, et kütus vastab nõuetele,” rääkis ta.

    Vaid aasta esimese pooleteise kuu jooksul tuvastasime, et kokku kaheksas tanklas oli müügil nõuetele mittevastav kütus.

    Kaido Lemendik,
    maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja
    Maksuamet proovib võidelda veebis
    “Vaid aasta esimese pooleteise kuuga tuvastasime, et kaheksas tanklas oli müügil nõuetele mittevastav kütus,” jätkas Lemendik. Ta märkis, et selline olukord annab pettuses osalevatele kütuse käitlejatele peale maksude tasumata jätmisele ka tuntava konkurentsieelise. Samuti seab nende tegevus ohtu tarbija.
    Olukorra üle kontrolli saavutamiseks on plaanis luua e-keskkond, mille abil tagada, et tarbimisse jõuab õige dokumendiga ning nõuetele vastav kütus. Praegu näitavad kütusemüüjad kord kuus käibemaksudeklaratsiooni lisas, kellelt on nad kaupu ja teenuseid soetanud, kuid see ei ole piisav, et maksuamet saaks kütuse päritolu ja selle võimalikku ladustamist välja selgitada. Esitatavad andmed ei aita Lemendiku sõnul kaasa pettuste avastamisele.
    “Ka kütuse ladustajad esitavad meile koondaruande laos käideldud kütuste kohta enamasti alles järgmise kuu 20. kuupäevaks,” rääkis Lemendik. Ta lisas, et kuna neil ei ole ülevaadet väljastatud sertifikaatidest ja deklaratsioonidest ning märgitud kogustest, on pettuste ja nendes osalevate isikute tuvastamine võimalik ainult tagantjärele ehk alles pärast kütuse realiseerimist.
    Eesti Õliühingu juht Toomas Saks ütles, et kui e-keskkonnas tehtava aruandlusega ei panda turul tegutsejatele meeletut koormat selga, on see tollile hea vahend, millega patustajaid vahele võtta. “Tihti teevad sellised seadused olukorra rangeks õigesti tegutsejatele – kuskil peab olema tasakaal, et turul ausalt tegutsejad ei peaks sellest nii palju kannatama. Niigi nad kannatavad, sest ebaaus turg on nendele kahjulik,” selgitas Saks.
    Raske kütteõli probleem peaks veelgi leevenema, kui 1. juulist määratakse diisli­kütusega sarnasele raskele kütteõlile diislikütusega sama aktsiisimäär. Saksa hinnangul võiks see turgu puhastada, kuid endiselt jääb võimalus, et diiselmootorit kahjustav raske kütteõli satub autopaaki. Ta ütles, et selles mõttes on olukord siiski kontrolli alla saadud, et selle levik ei ole suurenenud. “Me ise kartsime, et asi läheb oluliselt suuremaks, samas turult kadunud ta 100 protsenti ei ole,” ütles Saks.
    Läti kütuse pealetung
    Saks näeb, et tänavune probleem on Läti kütuse pealetung Eestisse. “See hinnavahe on tänu aktsiisierinevustele nii suureks läinud, et meie kardame, et juba selle aasta sees hakkab tekkima samasugune efekt, mis oli aastaid tagasi, kui kütust toodi üle Vene piiri. Tekivad sellised garaaži-bensiinijaamad, kus keegi müüb ebaseaduslikult maale toodud kütust edasi,” ütles Saks.
    Ta lisas, et ka see on salakütus, kui veoettevõtjad saadavad auto Lätti tankima, et seejärel seda kütust jagada siin ettevõtte teiste autode vahel. “See on salakaup. Ja see on trend, mis suureneb, sest kui järgmisel aastal bensiinidele veel 10 protsenti aktsiisi otsa tuleb, hakkab ka bensiinide vahe olema juba päris märgatav,” rääkis Saks.
    Naaberriikidest kõrgema diislikütuse aktsiisimäära mõju paistab silma ka statistikas. Kui 2015. aastal tuvastati piiril aktsiisivaba piirimäära ületavat kogust alla 70 korra, siis möödunud aastal oli selliseid juhtumeid üle 2100. Avastatud kogus suurenes enam kui kaks korda, olles pisut üle 82 000 liitri. Rohkem kui 50 korral avastati piiril ka toitesüsteemiga ühendamata või ebaseaduslik suurem kütusepaak. “Ega paljud teagi, kuidas on seadusega paigas, kui palju ja kuidas sa tohid üldse üle piiri kütust tuua,“ märkis Saks.
    Avastatud koguste suurenemisele on Saksa hinnangul kaasa aidanud ka see, et toll töötab oluliselt paremini. “Tänu sellele on saadud kätte kogused, mis enne oleks võib-olla kahe silma vahele jäänud.”
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Trump sai kriminaalsüüdistuse, lähipäevil ootab teda vahistamine
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.