Prokurör nõuab Järvetile ettevõtluskeeldu

Prokuratuur süüdistab Teet Järvetit altkäemaksu küsimises firmalt E&G.  Foto: Andres Haabu

Kohtu alla antud Teet Järvet juhtis väidetavalt altkäemaksu küsimist, prokurör nõuab mehele ettevõtluskeeldu.

Kohtupidamine omanikujärelevalvet teinud Teet Järveti ja tema partneri Heigo Soppe ning Järveti elukaaslase Maarja Reinoki üle algas kolm kuud tagasi. Süüdistuse 50 000 euroni küündinud altkäemaksu küsimises esitas prokuratuur alguses mõlemale mehele, kuid lõpuks pääses Soppe kohtu ees seismisest ja peab riigile maksma 4000 eurot.

Järveti juhiroll

Prokuratuuri hinnangul leidis tõendamist, et altkäemaksu küsimise initsiaator oli Järvet.

Ehitusfirma E&G tegi kaks aastat tagasi töid Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Järvet oli toona liidri rollis, organiseerides ehitajalt altkäemaksu küsimist, leiab prokurör Triinu Olev. Ta lisas, et peale selle andis Järvet Soppele korraldusi E&G inimestega kohtumiseks ning altkäemaksukokkulepete sõlmimiseks. Ehitajaga kohtusid mehed viis korda, nendest neljal korral nõudsid Järvet ja Soppe süüdistuse põhjal altkäemaksu.

Samuti näitavad tõendid Olevi sõnul, et Järvet kihutas ühte tunnistajat kuriteole, et vajalikku dokumenti võltsida ja seejärel kasutada. „Olen veendunud, et ta tegi seda selleks, et varjata altkäemaksu küsimisel ja arve aktsepteerimisel raha saamise eesmärki näiliselt rekonstrueerimistööde administratiivse nõustamise nimetuse all,“ sõnas Olev.

Nii süüdistab prokuratuur Järvetit ka dokumendi võltsimisele ja kasutamisele kihutamises. Järveti elukaaslane Maarja Reinok sai koos Järvetiga süüdistuse suures koguses marihuaana ja hašiši ebaseaduslikus omandamises ning valdamises. Järveti-Reinoki kodust leitud narkootikumide kogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 30 inimesele.

Tahab keeldu

Maarja Reinokile palus Olev määrata karistuseks kolm aastat vangistust tingimisi. Ka Järvetile nõuab prokurör karistuseks kolm aastat vangistust tingimisi. Samuti tahab Olev Järvetile kaheks aastaks ettevõtluskeeldu. Keelu mõte on hoida ettevõtlusest eemal inimene, kes ei käitu ausalt.

Olev selgitas, et tingimisi vangistus ei suuda ära hoida seda, et Järvet ei pane toime sama kuritegu. Järvet kasutas Olevi sõnul ebaausaid võtteid, tõmbas endaga kaasa teisi inimesi ja lootis nii tulu teenida, põhjendas ta keelu vajalikkust.

Otsuse langetab kohus juuli alguses.

Teet Järvet: prokurör tegi vale järelduse

Järvet rääkis Äripäevale, et ta ei ole kunagi altkäemaksu küsinud, mida kinnitavad ka kõik tõendid, ja ta usub, et suutis kohut oma süütuses veenda.

„Kohtumenetlus on olnud pingeline ja emotsionaalselt raske. Minu esindatav ettevõte täitis lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ega pannud toime ühtegi rikkumist. Seda on kinnitanud mitu osapoolt nii kirjalikult kui ka asjas toimunud istungitel,“ ütles ta.

Prokurör peab altkäemaksu küsimises Järvetit initsiaatoriks. Järvet nimetab prokuröri öeldut kummastavaks. „Kogu süüdistus on üles ehitatud ettevõtet antud objektil esindanud Heigo Soppe tegevuse pinnalt, kelle minu esindatav ettevõte oli usaldanud töid teostama,“ ütles Järvet.

Vale järeldus

Järveti sõnul põhineb tema vastu esitatud süüdistus lepingueelsetel läbirääkimistel öeldud lausel, mille prokuratuur rebis kontekstist välja ja millest prokurör tegi seejärel vale järelduse.

„Tuleb mõista ka prokuratuuri olukorda, kes peab vastutama iga menetluse ja selle läbiviimiseks kasutatud avalike ressursside eest,“ rääkis Järvet. „Siin peitub kindlasti põhjus, miks olenemata menetluse käigus välja tulnud tõenditest ei ole prokuratuur julgenud menetlust lõpetada.“

Kuna Järvet nimetab end süütuks, siis ei suhtu ta ettevõtluskeelu nõudmisesse tõsiselt. „Prokuratuuri soovitud keeld on näide olukorrast kas kõik või mitte midagi. Mis puudutab ettevõtluskeeldu ühiskonnas üldiselt, siis kindlasti pean seda oluliseks majandustegevuse seaduspärasuse tagamise instrumendiks ja vajalikuks, et tagada hästitoimiv ja ausameelne ettevõtluskeskkond,“ rääkis ta.

Hetkel kuum