Märt Belkin • 30. juuni 2017
Jaga lugu:

Napsumaksu laks jääb

Peaminister Jüri Ratas võib riigikohtu värske otsuse üle rõõmustada, kuna alkoholiaktsiis on valitsusele oluline tuluallikas.  Foto: Andras Kralla

Riigikohus otsustas, et alkoholiaktsiisi kiire tõstmine ei ole põhiseadusega vastuolus. See tähendab, et juba homme tõuseb aktsiis järsult.

Asja viis riigikohtusse õiguskantsler Ülle Madise, kes jõudis aasta alguses järeldusele, et aktsiiside liigkiire tõus riivab ettevõtlusvabadust ühes õiguspärase ootuse põhimõttega.

Nimelt tõstis parlament Reformierakonna juhitud võimuliidu ajal 2015. aasta juunis aktsiise, andes tulevikuks ette ka konkreetse maksuredeli. Ka 2014. aastal valminud alkoholipoliitika alusdokument näeb ette, et aktsiise tõstetakse keskmiselt 5% aastas.

Mullu sügisel moodustatud uus võimuliit otsustas aga alkoholiaktsiisi tänavu juulis ja 2018. aasta veebruaris plaanitust kiiremini tõsta. Samm oli ootamatu. "Lahja alkoholi aktsiisimäärade kuni 88protsendiline tõus oli ettevõtjatele täiesti ettenähtamatu," rääkis Madise märtsis riigikogu ees.

Sisuliselt andis riigikogu tunamullu ettevõtjatele konkreetse tähtajalise lubaduse, missugused on aktsiisimäärad 2017. ja 2018. aastal. "Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks ränga majanduskriisi korral. Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud," arvas õiguskantsler.

Seadusi peab saama muuta

Riigikohus õiguskantsleriga siiski ei nõustunud, vaid leidis, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida. Põhiseadusest leiab küll õigustatud ootuse põhimõtte, ent see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta.Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel, seisab otsuses. Kui aga maksumäärad oleks aastateks ette kindlaks määranud, nii et parlament ei saa neid muutunud majanduslike-sotsiaalsete olude tõttu muuta, oleks see oht demokraatiale.

Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et alkoholifirmade ettevõtlusvabadus saab löögi, kuna kauba hind tõuseb, nõudlus võib väheneda ning nii saab pihta ka kasum.

Samas märkis kohus, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud. Aktsiisid on aga oluline osa liigtarvitamise vastu suunatud alkoholipoliitikast.

Võimuliidule kergendus

Valitsuse meele teeb riigikohtu värske otsus heaks, sest alkoholiaktsiis on võimuliidu jaoks tähtis ja kiire tuluallikas. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi oodatakse aktsiiside kiirest tõstmisest tänavu lisatulu 17 miljonit eurot, järgmisel aastal juba 56 miljonit.

"On hea, et saabus selgus ja valitsus saab edasi minna kokku lepitud riigi eelarvestrateegiaga," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. Ta lubas, et valitsus jälgib lähikuudel hoolega, kuidas aktsiisitõusud mõjutavad turgu ja piirikaubandust.

Juuli algusesse plaanitud aktsiisitõus on tänavu juba teine – veebruaris tõusid määrad varem plaanitud tempos ehk vaid õige pisut, juulis aga hüppeliselt. Ka järgmise aasta algusesse plaanitud tõus on üsna karm.

Kui näiteks jaanuaris maksis pooleliitrine õllepudel 1,09 eurot, siis ainult aktsiisitõusu mõju arvestades kasvas see veebruaris 1,11 euroni. Homme hüppab hind aga 1,29 eurole.

Nädala alguses juhtis Soome leht Ilta-Sanomat tähelepanu, et kast põhjanaabrite seas populaarset Karhu õlut maksab Eestis praegu 12,99 eurot. Laupäeval hüppab 24 purgiga õllekasti hind 16,21 eurole. Aastal 2020 maksaks kaup aga üle 19 euro.

Leht märkis, et tõus on järsk ning see võib tähendada, et rohkem soomlasi läheb alkoholi otsima Lätist. Soome maksumaksjate liit aga rääkis lehele, et Soome riigil võib nüüd taas olla ruumi alkoholiaktsiisi tõsta, vahendas Yle ingliskeelne uudisteportaal.

Veebruaris tõusis õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendini. Homme tõuseb see järsult ja jõuab 14,52 sendini.

Kui 0,5-liitrine õlu maksis aasta alguses 1,09 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiisitõusu 1,11 eurot ning pärast juulikuist kergitust 1,29 eurot.

Kuni 6% etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja homme tõuseb see 77,44 sendini.

Kui 4,5% alkoholisisaldusega õunasiider maksis aasta alguses 1,29 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiistõusu maksis see 1,32 eurot ning pärast juulikuu 1,46 eurot.

Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis veebruaris seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendile. Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10%

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum