Napsumaksu laks jääb

Sisuliselt andis riigikogu tunamullu ettevõtjatele konkreetse tähtajalise lubaduse, missugused on aktsiisimäärad 2017. ja 2018. aastal. "Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks ränga majanduskriisi korral. Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud," arvas õiguskantsler.

Seadusi peab saama muuta

Riigikohus õiguskantsleriga siiski ei nõustunud, vaid leidis, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida. Põhiseadusest leiab küll õigustatud ootuse põhimõtte, ent see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta.Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel, seisab otsuses. Kui aga maksumäärad oleks aastateks ette kindlaks määranud, nii et parlament ei saa neid muutunud majanduslike-sotsiaalsete olude tõttu muuta, oleks see oht demokraatiale.

Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et alkoholifirmade ettevõtlusvabadus saab löögi, kuna kauba hind tõuseb, nõudlus võib väheneda ning nii saab pihta ka kasum.

Samas märkis kohus, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud. Aktsiisid on aga oluline osa liigtarvitamise vastu suunatud alkoholipoliitikast.

Võimuliidule kergendus

Valitsuse meele teeb riigikohtu värske otsus heaks, sest alkoholiaktsiis on võimuliidu jaoks tähtis ja kiire tuluallikas. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi oodatakse aktsiiside kiirest tõstmisest tänavu lisatulu 17 miljonit eurot, järgmisel aastal juba 56 miljonit.

"On hea, et saabus selgus ja valitsus saab edasi minna kokku lepitud riigi eelarvestrateegiaga," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. Ta lubas, et valitsus jälgib lähikuudel hoolega, kuidas aktsiisitõusud mõjutavad turgu ja piirikaubandust.