„President Trump saatis mu, et ma ütleksin järgmist: me oleme teiega. Seisame koos Eesti, Läti ja Leedu inimeste ja rahvastega. Ja nii jääb,“ ütles Pence Kadrioru kunstimuuseumis ajakirjanikele, kus presidendid kohtumise järel kõik lühikese avaldusega esinesid.

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul olid just julgeolekupoliitika ja kaitsekoostöö eile ja täna aruteludes USA asepresidendiga kõige enam esil. Vastates küsimusele, miks see nii oluline on, põhjendas Kaljulaid, et väärtuspõhine välispoliitika on väikeriigi jaoks eksistentsiaalne küsimus.

Mike Pence meenutas USA mittetunnustamispoliitikat ajal, mil Balti riigid olid veel Nõukogude Liidu koosseisus, ning USA toetust Balti riikide taasiseseisvumise püüetele. Tänaseks on Balti riigid kõik Euroopa Liidu ja NATO liikmed. Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik ning Pence avaldas toetust Euroopa Liidu püüdlustele tugevdada sisejulgeolekut ja välispiiri, tõsta kaitsekulutusi ning tihendada koostööd NATOga.

Pence tunnustas Balti riikide panust NATO missioonidel ning valmisolekut kulutada kaitsele vähemalt 2% SKPst. Eesti juba teeb seda, Läti ja Leedu on lubanud oma kaitsekulud 2% tasemele viia tulevaks aastaks. Läti president Raimonds Vejonis kinnitas seda täna ka Kadriorus.

Pence kinnitas USA tugevat toetust NATO-le, mille president Trumpi väljaütlemised valimiskampaania ajal olid küsimärgi alla seadnud.

„Tugev ja ühtne NATO on täna vajalikum kui mistahes muul hetkel kommunismi kokkuvarisemisest veerand sajandit tagasi,“ rõhutas Pence, osutades Venemaa agressiivsest hoiakust johtuvatele ohtudele. „Venemaa püüab riigipiire jõuga ümber kujundada, õõnestada sõltumatute riikide demokraatiat ja ajada kiilu Euroopa vabade rahvaste vahele,“ ütles Pence ja hoiatas, et USA on vastu kõigile katsetele kasutada jõudu või ähvardusi Balti riikide või oma teiste liitlaste vastu.

„Me soovime paremaid aegu, paremaid suhteid Venemaaga,“ möönis Pence ja lisas, et Venemaa värskeimad sammud USA diplomaatide väljasaatmisel ei kõiguta USA veendumust oma riigi julgeoleku ja liitlaste kaitsel. „President Donald Trumpi presidendiajal seisab USA kindlalt NATO artikkel 5 taga, mis sätestab vastastikuse kaitse. Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu,“ ütles Pence.

Julgeolek on omakorda üks jõukuse nurgakivisid ja nii arutati presidentide kohtumisel ka majanduskoostöö laiendamise võimalusi. Pence ütles, et Eesti start-up-kultuur meenutab talle USAd. Tugevamalt kerkis esile energiakoostöö teema. Pence osutas tunnustavalt Leedu otsusele osta USAst veeldatud maagaasi, mille esimene last peaks peagi kohale jõudma. „See ei panusta mitte ainult mõlemapoolselt majanduse edenemisse, vaid ka regionaalsesse julgeolekusse,“ ütles Pence ja avaldas lootust, et esimesele lastile järgnevad järgmised.

Nii Läti kui ka Leedu president avaldasid kohtumise järel selleks valmisolekut. Leedu president Dalia Grybauskaite tervitas USA senati otsust kehtestada Venemaale täiendavad sanktsioonid, mis on sihitud eelkõige Venemaa energiakandjate ekspordiprojektide vastu. Ta osutas Balti riikide ja eriti Leedu näitel, kuidas Venemaa on riik, mis kasutab energiat hoovana teiste riikide survestamiseks. „Ma loodan, et president Trump kinnitab senati otsuse,“ ütles Grybauskaite.

See ei ole siiski mitte kõigi Euroopa Liidu riikide soov ja tahe.

Asepresident Mike Pence ütles, et USA ja Balti riikide vastastikused sidemed on tugevad ning tugevnevad edaspidi veelgi.