Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas Šveitsist pärit raha Keskerakonna kampaanias mängu tuli

    Täna andis Edgar Savisaare protsessil ütlusi reklaamiettevõtja Paavo Pettai, kes tegeles Keskerakonna reklaamikampaaniatega ja kes on võla kättesaamiseks lasknud käiku skandaalsed Keskerakonnalt saadud garantiikirjad.

    Ühel hetkel ütles Edgar Savisaar mulle, et raha on võimalik hankida ühest Šveitsi fondist, mille nimi oli Arsai Investments.

    Paavo Pettai,
    Keskerakonna kampaaniameister
    Lisatud hiljem: Kohus jättis täna pärastlõunal Delfi andmetel rahuldamata Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääsi 8. augustil taotluse lõpetada Savisaare rahapesu episoodi arutamine aegumise tõttu. Ka Kofkini kaitsja Aivar Pilve taotlust Kofkini asi aegumisega lõpetada kohtunik ei toetanud.
    Savisaarele esitatud mitmest süüdistusest on rahapesu süüdistus kõige varajasem, võimalikku rahapesu kahtlust puudutav õigusabipalve saadeti Šveitsi juba 2011. aastal ehk kuus aastat tagasi. Esimestel istungitel vaidlesid prokurör ja Savisaare kaitsja pikalt selle üle, kas kohtueelne menetlusaeg ajast, mil Savisaar sai uurimisest teada, on olnud liiga pikk ja põhjendamatult pikkade tegevusetuse perioodidega. Kohtuniku tänase otsusega on süüdistus rahapesus aga endiselt kehtiv.
    Pettai: Keskerakonnal näpud põhjas
    Pettai rääkis hommikupoolikul kohtus, et 2010. aasta sügisel oli Keskerakonnal võlgu 38 miljoni krooni eest, enamus reklaamikampaaniate eest. Tegemist oli tema võetud laenudega, s.h ka 2011. aastal veel Šveitsist saadud laen. „Need olid põhilised allikad, millega valimiskampaaniat finantseeriti,“ ütles Pettai.
    Tema sõnul oli 2011. aasta kevadel toimunud riigikogu valimiste eel Keskerakonna rahaline seis väga keeruline, arutati võimalusi pangast laenu võtta, kuid pangad ei andnud erakonnale laenu.
    „Ühel hetkel ütles Edgar Savisaar mulle, et raha on võimalik hankida ühest Šveitsi fondist, mille nimi oli Arsai Investments. Sinna oli tema sõnul kogunenud raha Savisaare peetud loengutest-ettekannetest,“ lausus Pettai.
    Protsessi süüdistaja, juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus küsis Pettailt, kas need saadud laenud olid tema teada seadusega kooskõlas.
    „Ma arvan küll,“ vastas Pettai. „Need, millega mina soetud olin, jätsid mulle korrektse mulje.“
    Pettai sõnul olid Keskerakonnal veel eelnevad riigikogu valimiste eelsed võlgnevused tasumata ja erakond ei saanud alustada uue kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniaga, sest vanad võlad olid kaelas. „Mina pidin vastutama meediakampaaniate eest, aga meediakanalid nõudsid minult ettemaksu. Mul oli väga raske sellises olukorras majandada. Rahastuse otsimisega valimisteks tegelesid Edgar Savisaar, Kalev Kallo ja Priit Toobal – nemad olid põhilised.“
    Pettai sõitis Luksemburgi
    Pettai kirjeldas, kuidas ta Šveitsi fondist Arsai Investments Keskerakonna kampaania jaoks raha hankis: „Minuga seotud summa oli 470 000 eurot, väljastati tšekk Zürichi pangast, kuid seda ei saanud niisama rahaks pöörata, küll aga sai seda tšekki tagatisena kasutada. Selleks sõitsin ma Luksemburgi ühte panka, panin tšeki tagatiseks, sain selle vastu laenu, mis kanti minu kui eraisiku kontole. Hiljem tšekk lunastati panga poolt ja tasusin sellelt 470 000 eurolt tulumaksu, nii et maksuametil ei tohiks etteheiteid olla.“
    Pettai märkis, et tegutses Savisaare korralduse ja juures oli ka Aleksander Kofkin, kes aitas pangaga läbi rääkida, kuna tema oskaks saksa keelt ja tundis Pettai meelest ka sealseid inimesi.
    Ostis Keskerakonnalt maja
    Prokurör küsis Pettailt, kas seda sama raha kasutatigi valimiskampaanias.
    „Jah, algul mõtlesin, et kannan raha oma ettevõttele Midfield OÜ, aga 2010. aastal oli Keskerakond saanud päranduseks ühe maja. Arutasime Toobaliga, et erakond võiks selle maja hoopis ära osta. Meedia süüdistas Keskerakonda, et on vanainimesed sealt välja tõstnud. Ostsin selle maja omakorda 250 000 euroga Keskilt ära ja neil tekkis vahendeid kampaania läbiviimiseks.“
    Pettai vaidleb garantiikirjade pärast ikka veel Keskerakonnaga
    Skandaali tekitanud garantiikirjade kohta rääkis Pettai, et Keskerakonnal olid tema ees suured võlgnevused ja ta ise oli saanud eraisiku maksuotsuse 213 000 euro ulatuses.
    „Minu jaoks olid riskid suured, ma ei tahtnud lisakohustusi võtta. Toonase Keskerakonna peasekretäri Toobali ettepanek oli, et me võiks sõlmida garantiikirjad, et meie koostöö jätkuks,“ seletas ta ja rääkis, et talle väljastati 2. detsembril 2014 kaks garantiikirja – 460 000 euro ja 230 000 euro väärtuses. „Need allkirjastas Priit Toobal ja teiselt poolt OÜ Midfield ehk mina,“ ütles Pettai.
    Pettai lausus, et suhtles garantiikirjade teemal Toobaliga ega tea, kas nende väljastamine oli erakonnas kooskõlastatud. „Toobal ütles, et räägib juhatusega läbi. Ta võttis mõtlemisaega, naastes ütles, et kirjutab neile alla,“ kirjeldas Pettai.
    Pettai sõnul pole laenulepinguga väljastatud summat Keskerakond talle siiani tagastanud. „Pean nendega selle üle arbitraažikohtus praeguseni vaidlust. Minu meelest on nad hakanud valetama ja vassima. Nad väidavad, et nad pole mulle võlgu, kuna on oma kohustused täitnud. Nad pole väitnud, et Toobal oleks oma pädevust ületanud, küll aga väidavad, et garantiikirjad olid tulevikku suunatud. Need pidid katma 2017. ja 2019. aasta kulutusi, mis on absurd,“ rääkis ta.
    Reklaamiettevõtja Paavo Pettai täna kohtumajas. Istub Hillar Teder.Foto: Andras Kralla
    Mängu siseneb Hillar Teder
    Pettai kirjeldas kohtus, kuidas ta viis enne 2015. aasta valimis kokku Hillar Tederi ja Edgar Savisaare, et Tederilt Keskerakonna kampaania jaoks rahastust saada.
    Tema jutu järgi tutvustas 2013. aastal teda Hillar Tederile tuttav suhtekorraldaja Margus Mets.
    „Ta küsis, kas ma ei tahaks Admiraliteedi basseini ala turunduses kaasa lüüa. Mulle tundus see huvitav, kohtusimegi Hillar Tederiga, minu meelest oli seal tema poeg ka juures. Teder ja Mets tundsid huvi, mis mu prognoosid valimisteks on ja mis Keskerakonnas toimub," rääkis Pettai.
    "Selgitasin, mis mu arvamus oli, ja ütlesin, et Keskerakonnal on väga keeruline rahaline seis. Hillar ütles, et ta on Eestist väga palju eemal olnud, oleks huvitav kuulda, mis Keskis üldse mõeldakse ja mis nende plaanid on. Võib-olla peaks sealt kellegagi kohtuma. Mina kohtusin Toobali-Kalloga õige pea pärast seda ning ütlesin selle edasi. Kallo lubas, et Edgar võtab ise ühendust.“
    Teder ja Mets väljendasid Pettai sõnul valmidust 200 000 euro eest Keskerakonna kampaaniakulusid tasuda. „Küll Kesk maksab tagasi, arved pidi esitama mulle Margus Metsa ettevõte Marimark (Marimark Invest OÜ - toim),“ ütles Pettai.
    „Kokkulepe oli, et Marimark tasub meediakanalitele arved ära, kui mina saan Keskilt raha, maksan neile tagasi. Minule teadaolevalt sai Marimark raha Hillar Tederilt. Arvan, et laenuna, aga vormi kindlalt ei tea,“ lausus ta.
    Laen laenu otsa
    Admiraliteedi arenduse turundusleping Tederiga novembris 2014 oli Pettai sõnul talle omamoodi tagatis laenulepingu eest. Keskerakonna maksegraafik oli tema sõnul juhuslik, maksti siis, kui raha oli. Pettai ettevõtte Midfield pani see ülikeerulisse olukorda, kogu aeg oli likviidsusprobleeme ja oldi kellelegi võlgu.
    Pettai rääkis, et lahendas probleemi uute laenude abil. „Aeg-ajalt tuli teiste klientide arvel Keskerakonna tegevust finantseerida. Pidevalt käis raamatupidamislik ajatamine ja kokkuleppimine. Laene võtsin ettevõtetelt,“
    Pärast Edgar Savisaare palutud vaheaega küsitles Pettaid Toomas Vaher, kes on Hillar Tederi kaitsja. Tederi küsimuste peale kinnitas Pettai, et ei olnud kuulnud midagi Hillar Tederi soovist vahetada Kadriorus olevaid kinnistuid (Hillar Tederi süüdistuses märgitud kinnistud – toim) või et kinnistute vahetus oleks olnud kuidagi laenu andmise tingimuseks.
    Hillar Teder ise võttis ka kohtus kaitsjate järel sõna, avaldades soovi Paavo Pettaile küsimusi esitada. Ta küsis Keskerakonnalt Pettaile antud garantiikirjade kohta: "Üldiselt on äris kombeks, et garantiisid antakse laenu andjale –  kas mina olin teadlik selle garantiikirja olemasolust?"
    "Ei olnud, seda said sina teada oluliselt hiljem, kui garantiikirjad olid sissenõutavaks muutunud. Ma ei teavitanud sind varem," vastas Pettai.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Coop Pank läks euribori prognoosides pessimistlikumaks
Aprillikuu seisuga võiks euribor jõuda 2,4%-le 2027. aasta oktoobris, rääkis Coop Panga juhatuse liige Arko Kurtmann toiduliidu aastakonverentsil.
Aprillikuu seisuga võiks euribor jõuda 2,4%-le 2027. aasta oktoobris, rääkis Coop Panga juhatuse liige Arko Kurtmann toiduliidu aastakonverentsil.
Keskpankur: järgmisel korral tuleb intresse kärpida
Euroopa Keskpank alandab intressimäärasid suure tõenäosusega juunis, vahendab Bloomberg.
Euroopa Keskpank alandab intressimäärasid suure tõenäosusega juunis, vahendab Bloomberg.