Miks ei õnnestunud majanduseliidil riigilt 10 miljonit välja nõuda?

Kohtuasja lõpetas riigikohus finantsinspektsiooni määruskaebuse alusel, kuna leidis, et nõue on aegunud. „Kaebetähtaja ületamise tõttu tuleb asja menetlus lõpetada,“ seisab otsuses. Kõrgeimas kohtus asi seega sisulise vaidluseni ei jõudnudki.

Kuidas asi üldse riigiasutusega kohtus käimiseni jõudis? Bakuu-kelmuse kohtuasi päädis küll võtmetegelaste süüdimõistmisega ning riigikohus mõistis kelmidelt investorite kasuks välja ka hulga miljoneid. Reaalselt selgus aga täitemenetluse käigus, et süüdlastel polnud piisavalt vara, et raha ära maksta.

Nii esitati 2015. aastal finantsinspektsioonile kahju hüvitamise taotlus. Investorid nõudsidki nende summade hüvitamist, mida täitemenetluses sisse nõuda ei õnnestunud. Õnnetusse projekti raha paigutanud leidsid nimelt, et kahju jäänuks olemata, kui finantsinspektsioon oleks teinud nõuetekohaselt järelevalvet.

Inspektsioon polnud nõus ning nii pöördusid investorid 2016. aasta märtsis kohtusse. Järgnes taotluste ja määruskaebuste jada, millega sisuliselt vaieldi selle üle, kas nõuet üldse sai esitada või mitte. Nagu öeldud, otsustas riigikohus, et nõue on aegunud.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler oli eilses pressiteates võidurõõmus. "Olen veendunud, et antud asjas püüdis rühm kaebajaid kuldkala kohast, kust seda õiguslikult püüda ei saanud,“ kuulutas ta.

Inspektsiooni argument aegumise kohta tugines sellele, et kahju tekkimisest teada saanud isik peab oskama esitada oma nõuded kolme aasta jooksul. Kahjust pidid investorid olema teadlikud hiljemalt 2009. aastal või 2010. aastal, kui afääri võtmetegelaste vastu esitati raha tagasi saamiseks tsiviilhagi.

Nõue on aegunud isegi siis, kui pidada kahjus teada saamise ajaks 2012. aasta veebruari, märkis inspektsioon. Just siis ilmus Eesti Ekspressis lugu pettuse teemal ning paar päeva hiljem Delfis intervjuu, kus inspektsiooni toonane juht Raul Malmstein nende pihta tehtud kriitikat tõrjus ja rääkis, et emissiooniga kogutud raha sihipärase kasutamise uurimine pole finantsinspektsiooni pädevuses. Enda nüüdses määruskaebuses märkis inspektsioon, et firmade varatuks muutumine pidi teada olema juba siis.

Olgu siinkohal meenutatud, kuidas praeguseks juba enam kui kümne aasta taha jäänud Bakuu-afäär üldse käis ning mis pika kohtuprotsessi käigus sai. Asi algas 2007. aasta juuli lõpus, kui toona ülipopi Gildi investeerimispanga masinavärgi üks osa, firma nimega Gild Financial Advisory Services (mis hiljem sai nimeks GFAS ning on praeguseks äriregistrist kustutatud) korraldas suure võlakirjaemissiooni, milles lootis kokku saada 16,5 miljonit eurot.

Tegelikult laekus investoritelt Seaside Residence Baku nime kandva kuurordiprojekti rajamiseks vaid veidi üle 12 miljoni euro. Plaan oli osta päikelises Aserbaidžaanis pealinna külje all 147 hektari suurune magus maatükk mere ääres, teha detailplaneering, ehitada taristu ning siis maa maha müüa.

Asjad läksid aga hoopis teisiti. Investorid ei teeninud sentigi – veelgi enam, nad ei saanud isegi sisse pandud raha tagasi. Viis aastat hiljem jõudis kurikuulus Bakuu-afäär kohtusse ning algas Eesti esimene investeerimiskelmuse protsess, kus jäid süüdi nii Gild kui mitmed seal töötanud kunagi tuntud investeerimispankurid.

Nimelt leiti uurimise käigus, Seaside Residence Baku projekti kontolt liikus pea kogu emissiooniga kogutud raha lühikese aja jooksul pärast emissiooni USAs registreeritud varifirma Law Firm BM LLC arvelduskontole Läti Parex pangas.

Aastal 2012 kohtusse jõudnud riigiprokuratuuri süüdistuses seisis, et emissiooni käigus esitati valeandmeid, et näidata pakkumist soodsamas valguses ja investoritelt raha kätte saada. Süüdistus keskendus investeeringu saamise asjaoludele, kuna raha kasutamises polnud võimalik kellelegi süüdistust esitada, teatas prokuratuur toona.

Sihilikult eksitavatele materjalidele tuginedes investeeris projekti hulk tuntud ärimehi. Kohtule esitas hagi üle 30 kannatanu, teiste seas Hans H. Luik, Olari Taal, Enn Veskimägi ja Marcel Vichmann. Suurimate summadega said vastu pükse Vichmann ja Luik, esimene nelja ja teine kolme miljoni euroga.

Lisaks emissiooni korraldanud Gild Financial Advisory Servicesile firmana said süüdistuse ka projekti võtmeisikud. Investeerimiskelmuse süüdistuse sai projekti üks juht Erki Piirsalu, kelmusele kaasaaitamises süüdistati Gild Bankersi endised partneridTõnis Haavel ja Šarunas Skyrius, samuti Haaveli äripartner Harles Liiv.

Tunamullu veebruaris määras kohus Piirsalule kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, Haavelile ja Liivile seitsmekuulise kuulise vangistuse kolmeaastase katseajaga. Leedulase Skyriuse karistuse kohus tühistas aegumise tõttu.

Emissiooni korraldanud GFAS sai 50 000 euro suuruse rahalise karistuse ning kustutati õige pea äriregistrist. Võtmetegelastelt mõistis kohus afääris raha kaotanud investoritele välja veidi vähem kui 12 miljonit eurot. Reaalselt tagasi said investorid vaid kopikaid, kuna võtmetegelased olid ennast varatuks teinud.