PERH peseb käed EASi toetuse tagasinõudest puhtaks

PERHi endine juht Tõnis Allik nimetab EASile esitatud vale- ja puudulikke andmeid kommunikatsioonihäireks, mille detaile ta ei mäleta.  Foto: Eiko Kink
Mari Mets • 8. september 2017 • 8 min
Jaga lugu:

Hoolimata oma koostööpartnerile ja EASile valeandmete esitamisest ning partneri pankrotiseisu sattumisest, ei taha Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) toetusraha tagasi maksta.

Riin Ehin,, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse endine juht

Kui viga on tehtud, tuleb see kinni maksta.

EAS toetas 1,24 miljoniga Vähiuuringute Tehnoloogia arenduskeskuse (VTAKi) ja PERHi ühisprojekti „Mutatsioonidega seotud kasvajate diagnostika“, mis kestis aastatel 2010-2013, kuid vaidlused selle üle, kes peaks tehtud vigade tõttu osa sellest EASile tagasi maksma, alles koguvad tuure. Selle projektiga püüdsid haigla ja arenduskeskuse arstid-teadlased üheskoos leida markereid, mis aitaksid tuvastada kasvajaid väga varases staadiumis.

PERHi juhatuse esimehe ametisse aasta lõpus astunud Agris Peedu sõnul seisab talle esitatud ülevaates, et regionaalhaigla ja VTAKi vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et projektis osalemisega seotud tegevusi peaks dokumenteerima viisil, nagu seda hiljem nõuti. „Seepärast ma ei näe, et regionaalhaigla peaks tekkinud kahju eest vastutama,“ ütles ta.

Seega on tekkinud olukord, kus PERH ei püüa isegi väita, nagu poleks nad teinud vigu, mis viisid EASi antud toetuse tagasi küsimiseni, küll aga on haigla seisukohal, et nende pikaajaline koostööpartner Vähi-TAK, kes oli ühisprojektis ametlik toetuse saaja, ei andnud neile infot, kuidas möödapanekuid vältida ja lahendada. Seega peseb haigla oma käed nõudest puhtaks.

VTAKi toonane juht Riin Ehin aga ei nõustu haiglajuhi Peedu seisukohaga. „Ükskõik, kuidas see viga tekkis, see tekkis PERHi süül. Ja kui viga on tehtud, tuleb see kinni maksta,“ sõnas ta.

Tõnis Allik,, endine PERHi juht

Ilmselt oli meil seal mingi kommunikatsioonihäire, kuidas tuli arvestust pidada. Tagantjärele me neid numbreid kokku ajasime.

Loodeti EASi armuandmisele

Peedu leiab, et rahastuse andis EAS siiski VTAKile ning arenduskeskuse juhil Ehinil lasus kohustus tagada, et kokkulepped VTAKi projektipartnerite vahel on piisavad, et tagada EASi tingimuste täitmine.

Ehin selgitas, et selle projekti jooksul vahetusid PERHis pidevalt juristid ja personalijuhid, vahepeal olid ka lihtsalt asendajad. „Igaühele pidime uuesti selgitama, kuidas need asjad käivad.“

„Olen saanud infot, et probleemi ilmnedes 2015. aastal tegi regionaalhaigla VTAKiga igakülgset koostööd ning kokkuleppel Riin Ehiniga esitati projekti info VTAKi tolleaegse finantsjuhi näpunäidete järgi. Kui see ka ei olnud EASi jaoks piisav, siis kahjuks rohkemaga regionaalhaigla aidata ei saanud,“ ütles Peedu.  

Siiski möönab Peedu, et kui peaks välja tulema dokumendid, mis tõendavad, et regionaalhaiglal oli kohustus oma tööd dokumenteerida viisil, nagu seda hiljem nõuti, siis tuleb tal oma praegune seisukoht üle vaadata.

Projekti ajal juhtis PERHi veel Tõnis Allik, kes korruptsioonisüüdistuse tõttu aasta eest ametist taandus. Tema oli ka selle projekti kontaktisik PERHis. Allik ütles, et kuni tema PERHi juhtis, polnud neil veel diskussioone selle üle, kas nad peaks enda süül tekkinud vead kinni maksma.

„Lootsime, et EAS siiski soostub meie antud selgitustega ja loobub tagasinõudest. Eks see on nüüd siis vaidlemise koht, kelle süüd seal rohkem oli,“ lausus ta.

PERHi praegune juhatuse esimees Agris Peedu ei leia, et PERH peaks praeguse info järgi hakkama hüvitama haigla süül tekkinud toetuse tagasinõuet.  Foto: Raul Mee

PERHi rikkumine: vangerdused palgalehel ja aruandluses

EASi kontroll tuvastas, et PERH esitas neile tegelikkusest erinevaid töötajate palgaandmeid ja oli hooletu nii kulude eristamise kui ka tööajatabelite täitmisega.

Reidi eesmärk oli kontrollida juhuslikus valimis projekti kulude eristamist raamatupidamises teistest kuludest, kuludokumentidel olevate summade kokkulangemist raamatupidamises kajastatuga ning EASile esitatud dokumentide koopiate kattuvust originaalidega. Kontrolliti nii projekti läbiviija ja kirjade järgi toetuse saaja VTAKi kui nende partneri PERHi kulusid.

Leitu oli nõnda alarmeeriv, et EAS otsustas teha kogu ühisprojekti dokumentatsioonile lauskontrolli. Iseäranis äratas kahtlusi projektis osalenud PERHi töötajaid puudutav vastuoluline ja puudulik dokumentatsioon ning ebakõlad, mis ilmnesid töötajate palgalehti ja EASile esitatud summasid kõrvutades.

Kui EASi kontrollid VTAKi kontoris pabereid kontrollisid, oli ports vajalikke dokumente puudu ja need lubati järele saata. Paraku pidi VTAK korduvalt tähtaja pikendust paluma, sest ootas ise PERHilt vajalikke pabereid. Haigla põhjendas viibimist sellega, et töötajate palgaandmetega soovib EAS näha delikaatseid isikuandmeid, mistõttu võtab esitamine kauem aega. „VTAKi ja PERHi infovahetuses on olnud ebakõlad,“ seisis põhjenduses EASile. 

Alles jaanuaris 2016 langetas EAS pärast veninud ja konarlikku suhtlust VTAKi ja PERHiga otsuse, et kahe asutuse ühisprojektis on dokumentidega tõendamata või puudulikult vormistatud kulusid pisut enam kui 100 000 euro eest. EASi toetuse osakaal sellest on 75% ehk 79 000 eurot, mis on paisunud koos intressidega juba 109 000 euroni.

38%on kasvanud EASi tagasi nõutav summa koos intressidega, ulatudes juba 109 000 euroni.

Muudetud töölepingud

EASi inspektoritele esitatud töölepingute järgi oli kõigil kuuel projektis osalenud PERHi töötajal ühesugune palk, kuid hilisema lauskontrolli käigus leidis EAS paberid nende töötajate tegelike palkadega, kust selgus, et paari kuu jooksul pärast ühesuguste palgakokkulepete sõlmimist tühistati lepingud tagasiulatuvalt ja projekti lõpuni määrati töötajatele uued, igaühele erinevad palgad.

See tähendab, et arvutuste järgi maksti töötajatele 15 kuuga välja tegelikult üle 16 000 euro vähem raha, kui oli see summa, mille alusel EAS toetust eraldas. „Ma mäletan, et see oli ajapõhine arvestus, palka arvutati vastavalt projektile kulunud aja järgi. Aga ma ei mäleta, miks seda ringi arvutati. Kas seal oli mingi ebatäpsus, seda ei suuda ma küll meenutada. Seda peab küsima selle aruande koostajalt ja seda tegi minu meelest VTAK ise,“ kommenteeris PERHi toonane juht Tõnis Allik.

„Meie ei saanud ligi PERHi isikuandmetele, meie ainus võimalus oli leppida nende andmetega, mida PERH meile ise andis,“ ütles VTAKi toonane juht Ehin.

Maksekorraldusi pole võimalik saata

Kui EAS küsis PERHilt töötasude maksekorraldusi, vastati neile, et neid pole võimalik saata, kuna PERH kannab kõikide töötajate palga korraga panka, mistõttu ei saa eraldi ühtegi maksekorraldust edastada. See probleem lahenes, kui EASi inspektor juhendas PERHi, kuidas saada kätte pangast iga töötaja palga maksekorraldus.

PERHi töötajate tööajatabelitest aga ilmnes, et neist olid puudu töö sisu kirjeldused, seal seisid vaid tunnid ja kuupäevad. Pärast seda teataski EAS, et hakkab otsast toestust tagasi nõudma. PERH esitas korrigeeritud tööajatabelid veel hiljem järele, kuid neil ei olnud jällegi töötajate allkirju.

Haigla töötajate töötasud konkreetses projektis osalemise eest polnud aga näha ei palgalehtedelt ega PERHi enda raamatupidamisest. Seda põhjendas Allik toona väitega, et nad ei teadnud, et peavad teadusprojektiga seotud kulusid muudest eristama.

Ehin ütles, et kõik europrojektidega kokku puutunud teavad, et esimese asjana tuleb kulud eristada ja materjale pärast 25 aastat säilitada. „On ilmselt vale öelda, et PERH seda ei teadnud, aga võib-olla siis mingi vahetunud või asendusraamatupidaja ei teadnud. PERHil on europrojekte olnud kindlasti rohkem kui meil.“

Alliku sõnul oli see PERHi jaoks esmakordne projekt, kus sellist aruandlust tuli teha. „Meie lähtusime sellest, mida VTAK meilt seda aruannet tehes küsis. Ilmselt oli meil seal mingi kommunikatsioonihäire, kuidas tuli arvestust pidada. Tagantjärele me neid numbreid kokku ajasime.“

Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse endine juht Riin Ehin leiab, et PERH peab hüvitama enda süül tekkinud toetuse tagasinõude, olgu nende vigade põhjused millised tahes.   Foto: Raul Mee

Võlg aina kasvab

Esialgne tagasinõude summa on praeguseks kasvanud juba rohkem kui kolmandiku võrra, sest kogu aeg tiksuvad ka intressid, kuid asjaosalised muudkui viskavad palli, kes on süüdi.

EAS leidis, et toetust kasutati valesti ehk mitteabikõlblikeks kuludeks 105 768 euro ulatusest, millest PERHi süü oli ligi 102 000 eurot. Koos intresside ja viivistega nõutakse tagasi praeguseks 109 000 eurot, mis on algsest nõudest juba 38% suurem.

Eelmisel neljapäeval aga kuulutas kohus välja Vähi-TAKi pankroti, õige pea algavad poolt miljonit eurot ootavate võlausaldajate koosolekud. Võlausaldajate nimekirjas on ka oma raha tagasi ootav EAS, sest kirjade järgi on võlg praegu VTAKi kraes.

VTAKi võlg oleks arenduskeskuse pikaajalise juhi Riin Ehini sõnul aga märksa väiksem, kui PERH maksaks enda vead kinni. Kusjuures seda, et PERH on esitatud valeandmeid, kuulis Ehin alles EASist, kui see korraldas esimeste kahtluste tekkimisel nende ühisprojekti rahakasutusele lauskontrolli, nõudis VTAKilt kui projekti eest vastutajalt selgitusi ja lõpuks ka toetusraha tagasi.

Survestavad oma vigade eest tasuma

Olukorra teeb veelgi keerulisemaks see, et omavahel patiseisu sattunud VTAKi omanike seas on ka PERH ise üks VTAKi osanik (12,5%), mistõttu oleks VTAKi pankrot Ehini sõnul PERHile erakordselt kasulik, sest siis ei nõuaks keegi haiglalt rohkem kui 100 000 eurot tagasi. PERHi esindajana praegu VTAKi nõukogu juhtiv PERHi administratiivdirektor Aivi Karu on kinnitanud Äripäevale, et nemad sooviks oma osaluse VTAKis maha müüa, kuid loodavad, et VTAK saab endale investori, kelle toel tegevust jätkata.

Pihelgas ütles, et ta rääkis osaniku nõudmise peale VTAKi nõukogu esimehe ja PERHi esindaja Aivi Karuga. Ta lisas, et kohtus sel ja muudel teemadel IBCCd esindanud advokaadiga. „Minu eesmärk polnud tegeleda operatiivjuhtimisega ja võlgu sisse nõuda, vaid saada firma seisust pilt ette ja valmistada see ette müügiks,“ märkis Pihelgas.

Viskavad palli edasi

Juulis Pihelgas juba taandus juhatusest ja andis kõik volikirjaga üle nõukogu esimehe ametisse astunud Karule PERHist. Varem on ta öelnud Äripäevale, et püüdis juhatuse liikmena PERHile kaasa aidata, et see saaks oma soovi järgi VTAKi aktsiad maha müüa.

VTAKi nõukogu koosolekutel on Ehini sõnul IBCC esindaja pidevalt toetuse tagasi maksmise teema tõstatanud ning juhtinud tähelepanu sellele, et PERH peaks enda süül tekkinud kahju hüvitama. „Kui Aivi Karu VTAKi nõukogu esimehena oleks Vähi-TAKi huvide eest väljas, siis ta tunnistaks, et PERH tegi vea ja PERH maksaks Vähi-TAKile oma võla ära,“ ütles Ehin.

Teadusarenduse ettevõtte, mis püüab parandada vähiravi kvaliteeti, arendades ja rakendades uusi diagnostikaplatvorme ning pakkudes ravimitööstusele uusi vähivastaseid ravimikandidaate.

31. augustil kuulutas Harju maakohus välja VTAKi pankroti, õige pea algab pankrotimenetlus võlausaldajate koosolekutega, kellel on nõudeid kokku ligi poole miljoni euro jagu.

VTAKi on saanud rahastuse ELi struktuurifondidest teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arenduskeskuste programmist, Eesti Teadusagentuurilt, SA-lt Archimedes, sai kümme aastat erinevatele projektidele toetust ka EASilt.

Juhatuse liikmeid praegu pole, viimati tegutses juhatuses Tõnu Pihelgas 3. maist 8. juulini, enne seda oli juhataja alates 2005. aastast Riin Ehin.

VTAKi suurim osanik (37,5%) on valdusfirma IBCC Holding AS, mille omanik on alates tänavu veebruarist Rakesh Pandeyle kuuluv Bravo Pharma OÜ.

Teiste VTAKi osanikena jätkavad võrdsete 12,5% suuruste osalustega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Cambrex Tallinn, OÜ Cemines Estonia, AS Kevelt ja Rootsi firma AB TFS Trial Form Support International.

10% suuruse osaluse omandas IBCC juunis Tallinna Tehnikaülikoolilt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt