Pankade väga valus teema

Nordea ja DNB liitumisel tekkiva ühendpanga uus juht Erkki Raasuke ja pangaliidu eksjuht Priit Perens ei tahtnud otseselt Danske lugu kommenteerida, kuid mõlemad nentisid asja tõsidust. „See on selgelt väga valus teema. Kindel on, et kõik seda tüüpi case'id, mis käivad läbi ajakirjanduse, mõjutavad Eesti mainet. Selle tõttu võidakse väljastpoolt vaadata Eestit kui olulise rahapesuriskiga maad,“ rääkis Perens.

„Hea lugemine,“ kiitis esmalt Versobanki uus juht Aivo Adamson artikleid, mis paljastasid Danskes toimunu. Seejärel nentis ta, et ka Versobank peab otsustama, kes kliendiks sobivad – sel aastal on pank kinni pannud sadu kontosid.

Peale selle on tänavu umbes 700 kliendi kontod sulgenud Versobank saatnud teiste pankadega võrreldes rahapesu andmebüroosse kõige rohkem teateid. „See ei ole asi, mille üle uhked peaksime olema. Tõestab, et meil on vaja oma klientidega veel tööd teha,“ lausus Adamson ja märkis, et panga maksetulud on kukkunud. „Puhastustöö on siin tegelikult toimunud juba enne mind.“

Klientide kontod on kinni läinud, kui Versobank ei ole aru saanud nende ettevõtete tegevusest. „Kui Eesti firmades on omanikud mitteresidendist inimesed, siis käsitleme neid rahvusvaheliste ettevõtetena,“ lisas Adamson.

Tema hinnangul peab Versobank paika panema, milline profiil on kliendil, kellega koostööd teha. „Tahaksime selle küll enda jaoks väga ära kirjeldada: millised tingimused peaksid olema täidetud enne, kui kliendiga suhtesse astume. Kui on rahvusvaheline klientuur, siis seda enam peaks olema nende regulatsioonidega hästi kursis,“ rääkis Adamson.

Versobanki töötajad monitoorivad tema sõnul majandustegevust ja tehingute mahtu kirjeldanud uute klientide makseid algusest peale. „Kui miski ei lähe süsteemis kokku, siis maksed jooksevad kinni, tehakse järelpärimisi ja küsitakse lisadokumente. Tegelikult on asi väga keeruliseks muutunud, kui oma Swedbanki aega meenutan,“ ütles aastaid tagasi Swedbanki palgal olnud Adamson.

Praegu on tal uus ülesanne. „No eks ta nii on jah. Versobankil on ka puudusi olnud,“ ei vaielnud Adamson vastu, et läks Versobanki mainet puhastama.

Muu seas on meedia kirjutanud, et Versobanki pikaajaline juht Riho Rasmann kaotas selle aasta alguses ilmselt Eesti kaudu käinud rahapesu tõttu juhikoha. Rasmanni kiiruga lahkumise põhjuseks võis olla kolm erakorralist kontrolli, mille finantsinspektsioon korraldas Venemaa rahapesu tõttu Versobankis ja mille järel tehti Versobankile ettekirjutused.

Pangaliidu ja LHV Groupi endine juht, nüüd ühendpanka Luminor vedama kutsutud Erkki Raasuke rääkis, et varem avaldatud rahapesujuhtumite tõttu on drastiliselt vähenenud pankade vaheline makseliiklus. Eriti puudutab see inglise naela ja dollarikandeid.

Samamoodi rikub nn Aseri pesumasin Raasukese hinnangul Eesti kui majanduskeskkonna mainet. „Eesti kui riigi bränd on väga oluline. Oleme väike riik, geopoliitiliselt ärevas tsoonis ja kui tuleb välja, et meie finantsasutusi on kasutatud halbadeks tegudeks, siis ei tee see midagi kergemaks rahvusvahelise kaubanduse ja makseliikluse korraldamisel. Need on halvad uudised, mida sa ei taha saada.“

Samas ei soovinud Raasuke öelda, milline mulje tal tekkis Danskest, kui luges seal töötanud pesumasinast. „Lugupidamisega inimeste vastu, kes seal asjas sees on, ja tean osasid üle 20 aasta, tunnen ebamugavust seda lahata või kuidagi meedia kaudu nende inimestega suhelda. Kasutaksin õigust seda mitte kommenteerida,“ lausus Raasuke. „Ma ei taha näpuga näidata ega manitseda või tarkust jagada. Jätaks selle teistele.“

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise karmistunud nõuete teema on pankades muutunud keskseks, sõnas Raasuke. Pidevaks monitooringuks vajalikud investeeringud ja jooksvad kulud on tuntavalt kasvanud.

„Kui peale pandud kohustusi ei suudeta täita või midagi läbi lipsab, siis karistused võivad olla eksistentsiaalsed,“ lisas Raasuke, kes leiab, et võiks vaadata laiemat pilti. „Mul ei ole teavet, kas see kulu, mida ühiskonnana kanname, on mõistlik,“ ütles ta ja selgitas, et tasuks anda ülevaade kuludest ja tuludest, mis tingimuste täitmisel tekivad. „Praegu lihtsalt jõustatakse ühte sektorit midagi tegema, aga suurest pildist on natuke puudu.“

Üldiselt on pangad siiski ettevaatlikud ja kidakeelsed. Danske kui konkurendi tehtule ei soovi nad hinnangut anda, samuti kirjeldavad napilt oma sisemisi protsesse. SEB juht Allan Parik sõnas, et nad rakendavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks eri meetmeid. „Juhtkond on hästi kursis valdkonnas toimuvaga,“ kinnitas ta.

LHV suhtub enda sõnul rahapesu tõkestamisesse väga tõsiselt ja Swedbanki vastavuskontrolli juht Sirli Soosalu märkis, et nendel on kasutusel tehingute jälgimise süsteemid.

„Rahapesujuhtumite tuvastamiseks monitoorime pidevalt raha liikumist ning juhtkond saab selle tulemustest regulaarset ülevaadet,“ ütles Soosalu. „Ka jälgib pank meedias ilmunud rahapesu- või terrorismi rahastamisega seotud kaasusi, hindab ja analüüsib informatsiooni ning vajadusel rakendab täiendavaid kontrollimeetmeid.“