Kuidas toiduga säästa raha ja aega?

„Iga päev läheb raisku kolmandik maailma toidust, sisuliselt pannakse nii iga aasta põlema 50 miljardit dollarit,“ viitas Juul sellele, et elustiili muutusega on võimalik palju ressursse kokku hoida. „Kui lõpetad toidu raiskamise, lõpetad ka oma raha ja aja raiskamise,“ manitses Juul kuulajaid ja lisas, et kui toidu raiskamine lõpetada, saab alles jääva ressursi panna enda hüvanguks kasumit teenima.

„Igaüks võiks köögis kasutada asju, mis tal parasjagu külmkapis olemas on, sest selle hankimisele on kulutatud juba raha ja aega,“ jagas ta nõuandeid, kuidas säästlikumalt ning kasumlikumalt elada.

Juul vihjas ka eilsetele Richard Bransoni mõtetele, mille kohaselt tuleb kliimamuutustega aktiivselt võidelda. Kuigi kõik algab Juuli sõnul üksikisikust, tuleb siinkohal keskenduda ka neile, kes toitu liiga palju toodavad. „Töötame hetkel kogu väärtusahelaga, toiduainetööstuses on täielik ületootmine,“ rääkis ta. „Samuti ei ole mõistlik restoranides inimeste taldrikuid jälgida, pigem tuleb toitlustusasutustega rääkida, et nad väiksemad portsud valmistaksid,“ viitas ta veel ühele võimalusele, kuidas vähem toitu järele jääks.

Panus heategevusse

Lisaks viitas Juul paradoksile, mille kohaselt arenenud riigid lasevad küll suurtes kogustes toitu raisku, kuid samal ajal rahvastiku arv kasvab ning paljud inimesed Aafrikas ja mujal maailmas nälgivad. „Me ei saa seda lubada, et kasvava rahvastiku tingimustes satub toit prügikasti,“ arvas ta. „Kui toodame toitu prügi tarbeks, siis on loogiline, et seda ei jätku,“ oli ta veendunud.

Juul tundis rõõmu ka selle üle, et toiduainetööstus teadvustab tema töö tulemusena üha rohkem võimalust annetada toitu heategevuseks. „Proovime leida viise, kuidas äraviskamise asemel saaks kasumit teenida,“ märkis ta.

Ekspert lisas, et mitu jaeketti on teadlikkuse kasvades lõpetanud allahindlused hulgiostudele ning soodushindu pakutakse üha rohkem väiksematele pakenditele. „Näiteks puuviljad, mis on oma välimuse kaotanud, sobivad ikkagi salati sisse,“ sõnas Juul.