Toidutööstust räsib palgaralli

„Märksõna on Eesti ja Läti alkoralli - piirikaubandus on meie jaoks uus nähtus ja meil tuleb sellega kuidagi toime tulla. Üks valulisemaid küsimusi on kõikvõimalikud valitsuse maksupoliitikad,“ rääkis toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, vahendab portaal tööstusuudised.ee

Potisepa sõnul on raske uskuda valitsuse väiteid, nagu seistaks nõrgemate eest ja elavdatakse majandust. „Maksutõusud kajastuvad tarbijahindades, need on maksupaketti sisse kirjutatud. See kõik jätkub ja kindlasti loob palju ebakindlust meie sektoris.“

Veel tõi Potisepp välja, et siiski on maksumuudatuste otsused jätnud inimestele kätte 31 miljonit eurot lisaraha. „16 miljonit eurot jääb üle pakendiaktsiisist, mis oli kavandatud 1. jaanuarisse 2018. Toidusektoris pole pea ühtegi toodet, mida ei pakendata. Lisaks jääb 15 miljonit eurot üle suhkrumaksust, mida üks erakond tahtis käsitleda tervisemeetmena. Me suutsime näidata, et suhkrumaks ei ole see teema, mida meie Eestis peaksime tõstatama,“ sõnas toiduliidu juhataja ja lisas, et samas pole need teemad lõplikult kuskile kadunud.

Tööjõud on probleem

Toidutööstuses eksporditi tänavu kaheksa esimese kuuga 338 miljoni euro eest ehk 12% rohkem kui mullu samal ajal. Sihtriikide hulgas domineerivad endiselt lähiriigid Soome, Rootsi, Läti, Poola, Saksamaa ja Taani. Pildilt on kadunud aga Venemaa. 2017. aasta esimesel poolaastal kasvasid ka toidusektori investeeringud. Kui 2016. aasta esimesel poolaastal investeeris sektor 25,1 miljoni eest, siis tänavu juba 29,5 miljoni eest.

„Sellel aastal on näha, et investeeringuid tehakse pisut rohkem ja see näitab, et toidutööstus on oma positsiooni pärast Vene embargot taas kätte saanud,“ selgitas Potisepp ja lisas, et investeerimisotsused sõltuvad ettevõtete juhtidest ja nende kindlustundest. Kui rääkida 2018. aastast, siis siin on Potisepa sõnul märksõnaks majanduskasv. „Kuidas meil läheb? Ja kuidas läheb välisturgudel? Me oleme välisturgudega tihedalt seotud ja meie jaoks on oluline, kuidas läheb Soomel, Rootsil jne. Nendes riikides on olnud varem ka tagasilööke, kuid praegu on need turud taastunud ja seda tunnetame ka Eestis,“ sõnas Potisepp.

Veel rõhutas Potisepp, et Eestis on jätkuvalt tööjõupuudus ja nii ka toidusektoris. „Järjest enam tuleb tagasisidet, et toidusektoril on puudus oskustöölistest. On näha, et kutsehariduse tasemega ei olda rahul ja ettevalmistus on puudulik. Kuid meil Kutsekojaga pooleli tööjõuvajaduse kaardistamine. Kaardistame täpselt, kui palju ja millise kvalifikatsiooniga inimesi meil on vaja,“ jätkas ta. Tööjõupuudusest tingituna võitleb sektor ka palgasurvega. „Palk survestab ettevõtteid olulisel määral. Keskmine palk on toidusektoris 7% madalam kui töötlevas tööstuses tervikuna. Kui toidusektor vajab inimesi, siis see tähendab, et see sektor peaks maksma teistest tööstusharudest suuremat palka,“ sõnas Potisepp.

Iga kuuga raskemaks

Sirje Potisepaga nõustus ka HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, kes tunneb tööjõuturu olukorra üle suurt muret. „Spetsialistide leidmine muutub iga kuuga raskemaks. Meie ettevõtte jaoks on tööjõud üks suuremaid probleeme ja väljakutseid,“ sõnas Mere ja lisas, et ka välismaalaste elamislubade kvoot on selleks aastaks täis ja sellel aastal juurde tuua ei saa. „Välismaalaste palkamise protsess on ka bürokraatlik.“

„Kui me räägime palgakulust, siis see on tooraine kõrval meie teine suurim kuluartikkel. Palgaralli on tuntav ja oleme püüdnud kümne küünega mitte järele anda, aga teatud korrektuure oleme ikka teinud,“ tunnistas Mere, kelle sõnul on tulevik kahtlemata  automatiseerimine. Samas on Eesti ja Baltikum nii väikesed, et ka automatiseerimisest saab rääkida vaid teatud piirini. Mere lisas veel, et kutsekoolide ja tööandjate vaheline koostöö peaks tihenema ning kokku tuleks leppida need erialad, mille järele on tööjõuturul nõudlus. „Ka töötukassa hüvitiste süsteem peaks soodustama tööle naasmist, mitte kodus püsimist.“

Pagaritööstus mõtleb automatiseerimisele

Leiburi juht Asso Lankotsi sõnul on pagaritööstusel praegu paremad ajad, sest kasvanud on nii käive, kasumlikkus kui ka lisandväärtus. „Kui eelmisel aastal oli tööstusharu tervikuna nullis, siis tänavu on hakanud kasum kasvama,“ rääkis Lankots.

Lankots tunnistab, et palgaralli on ka pagaritööstuses suur probleem. „Pagaritööstuse palk on sellel aastal kasvanud 7,6%. Tootmine on manuaalne ja see on kasumlikkusele väljakutse,“ selgitas ta.

Samas on ettevõtted hakanud aktviisemalt investeerima. „Kui eelmistel aastatel on investeerimisaktiivsus olnud pigem madal, siis tänavu on see kasvanud. Palgaralli stimuleerib investeerimist automatiseerimisse.“  

Veel ütles Lankots, et pagaritööstusele valmistab muret või. „See on kogu Euroopat tabanud probleem. Kui eelmise aasta algul oli võikilo hind 2-3 euro vahel, siis nüüd on see kerkinud 7 euro lähedale. Kuna meie tarbime palju võid, siis see on faktor, mis hakkab lähiaastatel selgelt hindu lükkama.“

Farmi piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvaski sõnul võiks tööjõumaksude osas riik mingeid samme astud. „Palgasurve ja inimeste puudus on asi, millega tööstusettevõtte juht tegeleb praegu hommikust õhtuni. Kui sinna juurde lisada aktsiisid ja maksud, siis ühel hetkel tekib küsimus, miks peab ponnistama, et tööstuse üleval hoida?“ rääkis Kõvask.

Kõvaski sõnul saadab pidev maksupoliitika muutmine ka selge sõnumi välisinvestoritele, kes otsivad piirkonda või riiki, kuhu investeerida. „Neid otsuseid tehakse kaugel ja lähtutakse makronäitajatest. See, et Eestis on puhas loodus ja e-residentsus, pole määrav, kas suunata siia mingit investeeringut või mitte,“ juhtis Kõvask tähelepanu.

Liidu korraldatud pressikonverentsil analüüsisid toidusektori ettevõtete juhid praegust turuolukorda ja prognoosisid järgmist aastat. Sõna võtsid Tere ja Farmi piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvask, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, Leiburi juhatuse liige Asso Lankots ning Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.