Artikkel
  • Jaga lugu:

    Biometaani tanklad kerkivad kogu Eestis

    Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud 15 biometaani tankla rajamist kokku ligi 2,7 miljoni euroga, enim toetusraha sai Alexela.

    11biometaani tanklat on Eesti Gaasil tuleva aasta lõpuks.
    AS Alexela Oil on kaheksa tankla tarbeks saanud 1,15 miljonit eurot, lisaks sai samasse gruppi kuuluv AS Alexela Energia mobiilse lahustankla rajamiseks Võrru 130 050 eurot. ASi Jetoil omanikega seotud OÜ Jetgas on saanud kolme biometaani tanklaprojektiks 840 000 eurot ja AS Eesti Gaas samuti kolme tankla rajamiseks 476 140 eurot.
    KIK on toetusraha jaganud kahes taotlusvoorus: 2016. aastal rahastati kolme Alexela tanklaprojekti (Jüri alevikus, Tallinnas Sikupillis ja Võru linnas) ja tänavu suvel toetati 12 tanklaprojekti. Tanklaid on soovitud rajada üle Eesti ja kahte kohta – Rakverre ja Jõhvi – võib tulevikus tekkida lausa kaks konkureerivat biometaani tanklat.
    Mullu toetatud tanklaprojektidest on üks, Võrus asuv gaasitankla juba avatud. „Lähiajal teeme proovitankimise Jüri tanklas ja seejärel hakkame kasutuslubasid taotlema,“ ütles Alexela Oili juhatuse esimees Ain Kuusik. „Tuleva aasta mais avame gaasitanklas Tallinnas Sikupillis ja Pääskülas.“

    Kui ma vahetult enne haldusreformi rääkisin gaasitankla teemal Saare maavalitsuse inimestega, siis nad ütlesid, et nemad enam ei tea, mis tulevik toob, ja uued mehed veel ei tea, mis tulevik toob.

    Janek Parkman,
    Jetgasi juhatuse liige
    Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi kinnitusel projekteeritakse praegu kolme biometaani tanklat, mis tulevad Jõhvi, Rakverre ja Viljandisse. „Tahame need tanklad järgmise aasta suveks valmis ehitada,“ sõnas ta. „Tuleva aasta lõpus on meil seega kokku 11 tanklat. Hakkame kõikides oma tanklates ka biometaani müüma.“
    Reform lõi kaardid sassi
    Jetgas on toetuse saanud biometaani tanklatele, mida plaanitakse Kuressaarde, Paidesse ja Valgasse. „Meie projektid on ootel, sest haldusreform lõi kaardid sassi,“ märkis Jetgasi juhatuse liige Janek Parkman. „Näiteks Kuressaares lõpeb bussileping 2019. aastal ja lahtine on, kas uue lepinguga tellitakse gaasibussid või mitte. Kui ma vahetult enne haldusreformi rääkisin gaasitankla teemal Saare maavalitsuse inimestega, siis nad ütlesid, et nemad enam ei tea, mis tulevik toob, ja uued mehed veel ei tea, mis tulevik toob. Saaremaa on ju ühinenud üheks omavalitsuseks.“
    Küsimusele, kas nende juhitavad firmad oleksid tulevikus huvitatud biometaani tootmisest, vastasid Kuusik ja Parkman eitavalt. „Meil on nii palju muid gaasiprojekte, püüaks nendegagi kuidagi hakkama saada,“ võttis Kuusik teema kokku.
    Seevastu Kotov ei välistanud, et Eesti Gaas võib hakata kunagi biometaani tootma. „Pigem on tõenäoline, et paari aasta pärast on ka meil endal biogaasi ja biometaani tootmine,“ prognoosis Kotov. „Oleme uurinud projekte ja võimalusi. Võimalik on ise tootmine nullist üles ehitada, aga võimalik on ka mõne biogaasi tootjaga kokkulepe sõlmida.“ Kotov lisas, et praegu on kõige olulisem, et Eestis tekiks nõudlus ja pakkumine biometaani järele.
    Võrdle erinevaid projekte
    Et kaardil võrrelda projekte, omafinantseeringuid ja toetusi, vaheta vasakpoolses menüükastis linnukesi. Parima võrdluspildi saab, kui valid korraga ühe kasti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Twitter kinnitas uudist, et Musk soovib firma ostutehinguga lõpuni minna
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.