Tahe Outdoorsi ajalooline tehing

16. november 2017, 06:00
Veespordivarustuse tootja Tahe Outdoors omanik Janek Pohla (paremal) koos Hiss-Teci asutajaga.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171116/NEWS/171119835/AR/0/AR-171119835.jpg

Viimastel aastatel Euroopas kaks suurt ülevõtmistehingut teinud veespordivarustuse tootja Tahe Outdoors ostis 13 miljoni euroga Saksamaa surfifirma Hiss-tec.

“Viimastel aastatel oleme vaadanud vee­spordivaldkonda laiemalt ja defineerinud enda jaoks selle, kus tegutseda tahame. Selleks on aerutamine, surf ja selle juurde kuuluv varustus. Sellest tulenevalt tegime investeeringu kitesurf’i ehk eesti keeles lohesurfi ettevõttesse,” selgitas Tahe Outdoorsi üks omanikke Janek Pohla. Tehingut rahastasid BPM Capital ja Luminori pank.

Aastal 2015 ostis ettevõte ära kaks konkurenti Saksamaa turul, kelle käes oli mitu vee­spordi brändi – Robson & Bondibeachi kajakid, Robson & Lightningi aerud ning Artisticu veespordiriided. Juba toona unistas ettevõtte saada juhtivaks veespordivarustuse ettevõtteks Euroopas.

Paar aastat tagasi ütles Janek Pohla, et ettevõte vaatab lisaks Saksamaa turule ka USA poole. “Viimase investeeringuga tuleb ka USA sünergiat juurde. Hiss-tecil on tütarettevõte koos lao- ja logistikaüksusega USAs. Meie positsioon Põhja-Ameerikas paraneb,” tõdes Pohla.

Kui kajakiga sõitmine ja tavaline surfamine ei ole Janeki jaoks võõras, siis lohesurf senini oli. “Minu vend Marek on lohesurfiga tegelenud aastaid,” lasus Janek.

Piirid veemaailmas hägustuvad

Küsimusele, miks taas Saksamaa, vastas Janek, et kui nad uurisid numbreid, siis selgus, et just Saksamaa on lohesurfis suuruselt number üks turg maailmas. “Seal soodustavad seda ilmaolud ja geograafiline asukoht,” märkis Janek. Ta lisas, et kui turule tekkisid SUPid ehk aerutamislauad, siis muutus vahe aerutamise ja surfi vahel häguseks. “Me oleme mõelnud, kuidas täiendada ennast selles valdkonnas, et ühendada aerutamist ja surfi,” lausus Pohla.

Pohla sõnul on nad viimastel aastatel hoidnud surfisektoril silma peal. “Langevas trendis on olnud windsurf, aga kitesurf on aastatega ainult populaarsust juurde saanud. Kitesurf lööb laineid ja võimalik, et kunagi tulevikus on see ka olümpiaprogrammis.

Viimasel aja meedias palju kajastust saanud Richard Branson on ka kitesurf’i harrastaja. Tuntud näod ja nimed annavad valdkonnale hoogu juurde. Turunduse mõistes viib see meie ettevõtte kindlasti järgmisele tasandile,” märkis Pohla.

Hiss-tec asub Fehmarni saarel, kus käib ka tootearendus. Fehmarnis toimuvad igal aastal maailmatasemel võistlused ja see on suurepärane testimiskoht. Ettevõtte peamine kaubamärk on Core.

Kasvav ettevõte

“Premium kitesurf’i laudu toodetakse Hiss-teci tehases Saksamaal. Soodsama hinnaklassi laudu toodetakse Austrias ja Poolas ning kite’isid Sri Lankal,” selgitas Pohla. Tema sõnul on tegemist väga efektiivse ettevõttega, mille käive on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.  2014. aasta käive oli 4,7 miljonit eurot, 2017. aasta prognoos aga juba 9 miljonit.

“Me oleme huvitatud sellest, et see tiim, kes on selle ettevõtte loonud ja üles ehitanud, motiveeritult jätkaks. See annab suurepärase võimaluse töötada koos ettevõte asutaja Bernd Hissiga, kes on olnud üks kitesurf’i pioneeridest,” rääkis Pohla.

Kitesurf.

Hiss-teci tootearendusse annavad olulise panuse pro-rider’id. Need on tehasetiimi liikmed, kes testivad tooteid ja võistlevad erinevatel kontinentidel. Core pro-rider’ite nimel on mitu maailmarekordit.

Kasv peab jätkuma

Eesmärk on kasvada järgmisel aastal kogu grupi tasandil 15%. “Me oleme kasvanud ostude abil ja oluline on see, et ka orgaaniline kasv toimuks edasi,” ütles Pohla.

Hiss-tecil on maailmas 10% turuosa ning nad asuvad sellega kolmandal positsioonil. Turuliidrile kuulub 21%. Ettevõte müüb oma toodangut 70 riigis. “Saksamaa on number üks, USA on teine ja kolmas turg on Prantsusmaa. Need on ka Tahe Outdoorsi peamised turud, seega saame seal oma positsiooni parandada,” märkis Pohla. Ta lisas, et Core on olnud aastaid maailmas parim bränd klienditeeninduse poolest ja loodetavasti on seda oskusteavet võimalik üle kanda teistesse ettevõtetesse.

Küsimusele, kuidas kujunes investeeringu suurus, vastas Pohla, et alati ei saa kõike ainult EBITDA kordajaga hinnata. “Päeva lõpuks on olulised tugev bränd, rahulolev klient, ettevõtte visioon ja kõrgelt motiveeritud tiim,” ütles ta.

Pohla sõnul on investeeringutega nii, et kui sa investeerid kasvavasse ettevõttesse, siis võib osutuda ettevõte veel paremaks, kui see algul tundus.

Kuidas 2013. aastal ­Euroopa aerutootmise turuliidri Egalise ostmine on ennast ära tasunud? Pohla ütles, et see oli nende jaoks üks esimesi suuremaid investeeringuid. “Prantsusmaa puhul läksid asjad paremini, kui me esialgu loota oskasime,” tõdes ta. “Me oleme seal kasvatanud oma tiimi, märkamisväärselt investeerinud, oleme tootmise suuremas osas robotiseerinud. Ettevõtte finantsnäitajaid on parandatud. 95% tiimist on sama kui siis, mil ettevõtte omandasime.”

“Ei saa öelda, et midagi on halvasti. See on võtnud lihtsalt rohkem energiat ja ressurssi kui Prantsusmaa. Nüüd oleme Saksamaal kaks ettevõtet füüsiliselt kokku pannud,” lausus Pohla.

Pohla sõnul ei ole enam midagi ebatavalist selles, kui Eesti ettevõte omandab mõne Lääne-Euroopa ettevõtte. “Eesti on ärimaailmas loonud tugeva kuvandi, olnud pildis e-riigina ja Euroopa Liidu nõukogu ees­istumisega. Enam ei olda hämmeldunud, et Eesti taustaga ettevõte omandab edukaid Lääne-Euroopa ettevõtteid ja laieneb teistele turgudele,” lausus Pohla.

Eestis ei tule odavam

Pohla kinnitas, et Eestis töötavad nende tehased endiselt, kuid konkurentsieelist tehase omamine Eestis enam ei anna. “Peame väga oluliseks toodete kvaliteeti ning selleks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu. Sellest tulenevalt on tootmiskulud suured ega erine eriti näiteks tootmiskuludest Prantsusmaal,” tõi ta näite ning lisas, et vaevalt keegi selleks valmis oli. “Kui varem oli tootmise toomisel Eestisse argumendiks väiksem tööjõukulu, siis enam see nii ei ole.”

Tema sõnul ei ole küsimus enam üksnes tööjõu hinnas, vaid ka kvalifitseeritud tööjõu hulgas. “Kui keegi tahab siia tulla ja teha suuremahulisi tootmisprojekte, siis seda enam teha ei saa,” lisas ta.

“Kuna logistikakulud on olulised ja need on viimastel aastatel kasvanud, siis meie jaoks on järjest tähtsam olla kliendile lähemal,” selgitas Pohla.

Küsimusele, kuhu suunatakse järgmine investeering ning kas see võiks olla mõnda teise valdkonda, näiteks lumelaudadesse, vastas Pohla, et veespordis on neil veel nii mõndagi saavutada. “Me ei pea lähima 3–5 aasta perspektiivis tõenäoliseks lumelaudade alale laienemist. Vaatamata kiirele kasvule oleme praegu ligi 20 miljoni euro suuruse käibega maailma veespordiäris endiselt üsna väikesed, ruumi kasvamiseks selles vallas on veel küll,” vastas ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. November 2017, 15:30

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing