Let mi spiik from mai haart ehk Ratase valitsuse aastaaruanne

23. november 2017, 07:00
Jüri Ratase valitsusel täitus ametis aasta.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171123/NEWS/171129870/AR/0/AR-171129870.jpg

Aasta tagasi, 23. novembril 2016, asus ametisse Jüri Ratase valitsus. Pärast eelmise peaministri Taavi Rõivase umbusaldushääletust istusid läbirääkimislaua taha keskerakondlased, sotsid ja IRLi esindajad. Pandi kokku valitsuslepe ja jagati ministriportfellid.

Delovõje Vedomosti võttis lühidalt kokku, kuidas on Ratase ministritel läinud esimene tööaasta.

Kõige nunnum istung

Selle aasta jooksul jäi haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes on selles ametis olnud ka aastatel 2002-2003 ja 2005-2007, meelde eelkõige oma emadusega – täpsemalt sellega, et saabus valitsuse istungile koos viiepäevase tütrega. Peaminister Jüri Ratas nimetas seda valitsuse „kõige armsamaks istungiks, mis seni olnud“.

Töises plaanis aga tasub meenutada ministri seisukohta, et tulevikus võetaks gümnaasiumisse vastu need, kelle keskmine hinne on üle 3,75. Mõte oli, et noored vaataksid rohkem kutsehariduse poole ja teeksid edasiõppimise valiku vastavalt oma võimetele. Mingit otsust valitsus selles küsimuses veel langetanud ei ole.

Veel üks naine, kellele ministriamet juba tuttav, on Urve Palo. Eelmise peaministri Taavi Rõivase ajal oli ta ettevõtlusminister, kuid läks erru juba pärast viit kuud ametis, sest pettus oma parteikaaslastes Reformierakonnaga koostöö pärast.

Eredamalt on meelde jäänud Palo etteaste tänavu juulis Brüsselis, kus ta seoses Eesti ELi eesistumisega vedas kuulajate näod naerule, kui luges paberilt ette tugeva aktsendiga inglisekeelset teksti. Sellele järgnes Eestis arutelu teemal, kas minister peaks valdama tööks vajalikku võõrkeelt tasemel C2 - samas kui Palo keeleoskus kisub vägisi algtaseme A2 poole.

Palo naabrinaiseks valitsuses on üks Keskerakonna juhtfiguure Kadri Simson. Ratase valitsuses sai Simsonist majandusminister, kes vähem kui kuu pärast ametisse määramist teatas ambitsioonikalt, et suudab Eesti majanduse seisakust välja tuua. Simson lubas, et uus valitsus ei kavatse luua uusi makse, kuid ka vanadest ei loobu: ainuüksi diislikütuse aktsiisi tõstmisest loobumine oleks riigikassasse jätnud toomata 37 miljonit eurot. Ja kui veebruaris aktsiisid tõusid, soovitas minister enne autojuhtidel oma sõidukite paagid kütust täis tankida.

Simson rääkis ka Eesti ja Vene suhete parandamisest, mis kasvataks kaubavahetust riikide vahel. Ta teatas, et Eesti ei muuda oma välispoliitilist kurssi, kuid loodab, et suhted Venemaaga paranevad – ja selleks tuleb vaeva näha.

Naisministrite rea lõpetab Kaia Iva, sotsiaalkaitseminister. Nädal pärast ametisse nimetamist teatas Iva, et isad võiksid meie riigis osaleda laste kasvatamises ja saada selle eest vanemahüvitist. Ministrina ütles Iva ka, et naisi väärtustatakse Eesti ühiskonnas vähe, ja et poliitikas tuleb inimesi hinnata tegude, mitte sootunnuste järgi.

Uued inimesed ja uued ideed

Ehk kõige enam on aasta jooksul kõigil hambus olnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, just võitluse pärast alkoholipoliitikaga. Mullu detsembris rääkis ta alkoholireklaami keelustamisest. Ta täpsustas, et aktsiisi tõusu eesmärk on pidurdada alkoholitarbimist, mitte eelkõige riigikassa täitmine. Mõni kuu hiljem, kui Eesti oli juba kaotanud 16 miljonit eurot aktsiisitulu seetõttu, et rahvas hakkas sõitma alkoholi järele Lätti, ütles Ossinovski, et see oligi ettearvatav - kuid sellele vaatamata saab hinnata seda, kuidas aktsiisitõus elanikkonna tervist mõjutas, alles siis, kui on käes alkoholitarbimise statistika.

Kultuuriminister Indrek Saare aasta põhiteemaks oli kultuuriväärtuste säilitamine ja lagunev riiklik pärand. Lisaks teatas Saar, et Eesti ühiskond on saanud avatumaks ja sallivamaks - kui vaadata integratsiooniuuringu tulemusi.

Integratsioonist rääkis ka siseminister Andres Anvelt, kes ütles märtsis Skandinaavia ja Balti riikide ministrite kohtumisel, et Eesti ootab siia haritud ja aktiivseid välismaalasi, kes tahavad ja suudavad anda panuse meie riigi arengusse. Meil on vaja uusi ideid, uusi inimesi, sest ainult nii me saame tugevamaks, ütles minister.

Ilma jäime me aga Rõivase aegsest kaitseminister Sven Mikserist ja saime asemele Ratase valitsuse välisministri. Uude ministeeriumisse kolides teatas Mikser, et Eesti välispoliitikat iseloomustab järjepidevus, mis ei sõltu valitsuse vahetustest. Seepärast jagab Mikser arvamust, et Venemaa ja Eesti suhete normaliseerumine sõltub eelkõige esimesest.

Sugugi ei toeta Mikserit selles küsimuses justiitsminister Urmas Reinsalu, kes teatas märtsis, et jätkab Venemaalt Vene okupatsiooni eest hüvitise küsimist. Reinsalu on ka hallide passide kaotamise tuline vastane, leides, et see tooks elanikele kaasa hulga probleeme.

Vahetused ja vangerdused

Põllumajandusminister Martin Repinskil ei läinud uues valitsuses hästi - tema püstitas äraspidise rekordi, olles ametis vaid kaks nädalat. Kaotanud oma kitseäri pärast meediasõja, andis Repinski lahkumisavalduse ja loovutas ministritooli agronoomist Tarmo Tammele. Tamm on aasta jooksul kiitnud Eesti põllumehi, kes kasutavad ära uusi võimalusi, aga ka head keskkonda, mis võimaldab toota kvaliteetset toodangut.

Veel üks kannatanu, tõsi küll, enda sõnade tõttu, oli riigihaldusminister Mihhail Korb. Kohtudes mais Haapsalus veteranidega, teatas Korb, et ei toeta Eesti kuulumist NATOsse. Pärast sellist avaldust kutsus peaminister Jüri Ratas ta vaibale ning tulemuseks oli tagasiastumine.

Korb loovutas oma koha Jaak Aabile, kes seadis eesmärgiks arendada Ida-Virumaad, rääkides uljalt 200 miljonist eurost, mis riigil tuleks investeerida kirde-Eestisse, kui ka kutseharidust omandavate noorte stipendiumidest. Rahandusminister on paraku nentinud, et see plaan ei päde.

Ja ka rahandusministeeriumis vahetus juht. Juunini juhtis seda Sven Sester, kes pidas oma uhkuseasjaks konkurentsivõime tõstmist ja bürokraatia vähendamist ettevõtete ja riigi vahel. Oma järglast Toomas Tõnistet teab Sester aga hulk aastaid ja leiab, et ettevõtjakogemus tuleb Tõnistele selles raskes ametis ainult kasuks.

Samuti juunini ametis olnud keskkonnaminister Marko Pomerantsi tähthetkeks oli osalemine Pariisi kliimafoorumil, see, et just tema esindas seal Eestit. Kohalikul tasandil tegi Pomerants ilma kui lendorava ja teiste ohustatud fauna liikide kaitsja. Pomerantsi asemele tuli Siim Kiisler, tänu kellele „kasvas“ Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi 20 meetri võrra – Eesti läks üle Euroopa kõrgusearvestusele ehk Amsterdami nullile.

Paraku polnud Margus Tsahkna plaanid kaitseministrina – suurendada sõjaväeteenistujate arvu aastaks 2023 nelja tuhande inimeseni – määratud juhtuma: IRLi esimehe vahetus tõi kaasa kolme ministri vahetuse, kelle seas oli ka Tsahkna. Uueks kaitseministriks sai Jüri Luik, kes ametisse määramisel teatas, et naaseb poliitikasse kohusetundest riigi ees, eriti arvestades praegust rahvusvahelist olukorda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. November 2017, 16:11

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing