• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 12.12.17, 09:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mullu lasti vastu taevast miljon eurot

Mullu imporditi Eestisse miljoni euro eest ilutulestikutooteid, peamiselt toodi neid sisse aasta lõpus ja Hiinast.
Mullu lasti vastu taevast miljon eurot
  • Foto: Raul Mee
Seejuures andis Hiina kogu imporditud ilutulestikust koguni 92%, viis aastat varem oli sealt samas pärit enam-vähem 100% müüdud ilutulestikust. Viimastel aastatel on kaupa toodud aga ka Saksmaaalt ja Itaaliast, vastavalt 5% ja 2%, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Evelin Puura statistikablogis.
Koguseliselt toodi eelmisel aastal Eestisse 408 tonni ilutulestikutooteid. Hiinast sisse toodava ilutulestiku kilohind on läbi aegade olnud ligikaudu 2 eurot kilost ja Euroopast toodul ligi 30 eurot kilokohta, märkis Puura.
Ilutulestikutoodete peamine sissetoomise periood on teine poolaasta ja enim just aasta viimane kvartal. Viimastel aastatel on ilutulestiku import püsinud 1 miljoni euro piires, suurim oli sissevedu 2013. aastal, kui ilutulestikku toodi Eestisse 1,2 miljoni euro väärtus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Statistik lisas, et eelmisel aastal eksporditi Eestist 122 000 euro eest ilutulestikku ja see läks Venemaale. Varasematel aastatel on lisaks Venemaale eksporditud ka Leetu, Lätti ja vähem Ukrainasse.
Ka ilutulestiku eksport oli suurim 2013. aastal, siis eksporditi Eestisse toodud kaupa koguni 309 000 euro eest edasi Leetu ja Venemaale, märkis Puura. Niisiis oligi toonase mahutõusu tagasi peamiselt just edasimüügi soov.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele