BLRT kaebas Anastassia Kovalenko kohtusse

„otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“„mingi hetk lõppesid need investeeringud ara“;„näidati äkitselt majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen tütarettevõttele ja seejärel kanti maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead kiitis imelikul kombel heaks ka audiitor. Ja muidugi tagantjärgi tuli riigikohtu otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“.

Kovalenko teatas, et tema väited polnud valed, vaid pigem veidi ebatäpsed. Ta selgitas, et andis intervjuu eelkõige Äripäeva raadiole. "Sellele tuginedes koostasid väljaanded hiljem artikli Äripäeva ja Delõvõje Vedomosti paberlehte. Selle tulemusel võisid jääda minu väited kõlama ebatäpselt, mistõttu sooviksin neid täpsustada," teatas Kovalenko.

Järgnevad Anastassia Kovalenko täpsustused artiklites kõlanud väidetele.

1. On tõsi, et kohtud ei ole tuvastanud, et AS BLRT Grupp 2012. a majandusaasta aruanne oleks ebaõige. Kuigi majandusaasta aruande ebaõigsuse tuvastamiseks esitasid BLRT vähemusaktsionärid hagi, siis kohtud lõppastmes ei nõustunud sellega, et majandusaasta aruanne oleks olnud olulisel määral vastuolus raamatupidamisseadusega. Samas on ka tõsi, et BLRT oli enda avaldatud majandusaasta aruande kohaselt kahjumis üksnes ajal, mil kohtud menetlesid BLRT vähemusaktsionäride esitatud hagi, millega sooviti kohustada ettevõtet maksma välja dividendid. Aastatel, mis eelnesid ja järgnesid aastale 2012, oli ettevõtte majandustegevus majandusaasta aruannete kohaselt kasumlik ning tänaseks (aasta 2016 kohta koostatud majandusaasta aruande järgi) on ettevõttel jaotamata kasumit ca 284 miljonit eurot, kuid ettevõte ei ole viimase 10 aasta jooksul maksnud dividendideks sentigi.

2. Samuti on jätkuvalt õige fakt, et 2012. aasta majandusaasta aruande kahjumit põhjendas BLRT juhtkond muu hulgas ühe BLRT tütarettevõtte ca 18,5 miljoni euro suuruse kahjumiga ning tütarettevõtete kahjumit põhjendati muu hulgas nende tütarettevõtetele antud laenude mahakandmisega. Seega kajastasid minu poolt BLRT 2012.a majandusaasta aruande kohta esitatud väited neid etteheiteid, mis olid majandusaasta aruande ebaõigsuse tuvastamiseks hagi esitanud vähemusaktsionäridel, kuid märkimata jäi, et kohtud nende etteheidetega ei nõustunud.

3. Samuti on tõsi, et BLRT Grupp ei ole lõpetanud täielikult investeerimist. Ettevõte on teinud investeeringuid, kuid antud väljendiga pidasin silmas vähemusaktsionäridele jaotamata kasumit, mida pole investeeritud, vaid mis seisab ettevõtte kontol ilma, et see aktsionäridele midagi teeniks. Sama mõtet olen väljendanud oma intervjuu järgmises lauses, kus ütlen, et tegemist on talupojatarkusega: kui sa ei investeeri ja sul on kasumit kogunenud liiga palju, siis on mõistlik jagada kasum dividendideks, kui sul on aga mingisugused projektid, tulusad investeeringud, siis investeeri edasi. BLRT juhtkond selgitas investeeringute kohta, et seoses prognoositava kahjumiga „on osa investeerimisprojekte 2012. aasta jooksul külmutatud või on nende realiseerimistähtaeg edasi lükatud. Selle tulemusena moodustas investeeringute tegelik maht 2012. aastal 36,4 mln. eurot“. Muu hulgas just sellele põhjendusele viitasin oma investeeringuid puudutanud lausega. Arvestades, et 2012.a BLRT majandusaasta aruande kohaselt oli enne 2012.a 16 miljoni euro suuruse kahjumi mahaarvamist BLRT-l jaotamata kasumit ca 288 miljonit eurot, on ettevõtte tehtud investeeringute summa (36,4 miljonit) dividendide mittejaotamise põhjendusena minu hinnangul majanduslikult ebamõistlik ja ebausutav.

4. Nii oma intervjuus kui ka magistritöös keskendusin vähemusaktsionäri õiguste vähesele kaitsele, mille tulemusel suuraktsionärid kasutavad oma mõjujõudu. Tegemist on eelkõige probleemiga seadusandluses, mis ei taga vähemusaktsionäridele piisavat kaitset. Väga tore on näha, et kõige suuremat huvi pakkus seejust ASi BLRT Grupp suuraktsionäridele, kes otsustasid maksta märkimisväärse summa aktsiaseltsi raha Eesti suurimaile advokaadibüroole ning palgata kaks ca 200-eurose tunnihinnaga advokaati minu 90-leheküljelise magistritöö läbilugemiseks ning hagi koostamiseks. Irooniline on, et just taolist käitumist kirjeldangi oma magistritöös suuraktsionäri pahatahtliku käitumise näitena. Omaette küsimus on, et kui Baltimaade suurimal tööstuskontsernil pole tõesti paremat väljundit raha kasutamiseks, siis oleks ehk mõistlik mitteteenivalt seisev kasum vähemusaktsionäridele dividendidena välja maksta?

5. Kahjuks on Eesti ärimaastikul kaasuseid, kus vähemusaktsionäri nõrk positsioon on tekitanud olukorra, kus ta oma osalusest midagi ei teeni ning osaluse väärtust ei saa kuidagi realiseerida. Pahatahtlikud suuraktsionärid elavadki teises reaalsuses, sest saavad aru, et nende karistamatus annab neile võimaluse laveerida ilma mingite tagajärgedeta. Seejuures ei muutu suuraktsionäri äriajamise mentaliteet senikaua, kuni seadusandja ei võta midagi ette. Kokkuvõttes mõjutab selline olukord majandust laiemalt, sest riigi kehtestatud seadustel ja reeglitel on investorite käitumisele oluline mõju ning selline ettevõtluskeskkond ei kutsu välisinvestoreid siia investeerima. Kavatsen ka edaspidi oma professionaalses ja ühiskondlikus tegevuses seista selle eest, et vähemusaktsionäride õigused saaksid seadusandjalt tugevama kaitse.

Kaebus ka pressinõukogusse

Ühtlasi esitas BLRT Grupp Äripäeva, Delovõje Vedomosti ja selle peatoimetaja Alyona Stadniku vastu kaebuse pressinõukogule. Esindaja Ellex Raidla vandeadvokaat Ants Nõmperi avalduses seisab, et BLRT hinnangul esitas Alyona Stadnik ning avaldasid Delovõje Vedomosti ja Äripäev küsimusi, mille foon oli kaebaja suhtes negatiivne ja mis ei olnud erapooletud. Nõmperi teatel ei kontrollinud Alyona Stadnik, Delovõje Vedomosti ja Äripäev kriitiliste faktide tõesust.