Uue aasta trendid kinnisvaraäris

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul tekib uuel aastal paljudel inimestel esimest korda võimalus oma kodu soetada, samas saab näha ka arenduste pankrotte ning tööjõupuudust.

Vahteri sõnul muutub oma kodu kättesaadavaks. Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50–60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlblikule tasemele. Lisaks suurendab üldine majanduskasv keskklassi arvu. Suur osa vabast rahast läheb elamistingimuste parendamisse ning see muudab üüri- ja odavama otsa korterituru veelgi aktiivsemaks. 

Vahter leiab, et hinnad jäävad samale tasemele. Statistiliselt tehakse rohkem tehinguid uute ja kallimate korteritega, kuid sisuliselt on hinnad viimased paar aastat paigal püsinud. "Ka 2018. aastal jääb Tallinna korterite hinnatõus inflatsiooni piiridesse," prognoosis ta. 

Arco Vara Tallinna osakonna tegevjuhi Elari Tamme hinnangul on Tallinna kinnisvaraturu 2018. aasta kuum kaup soodsama hinnaklassi äärelinna perekorterid.

Tamme sõnul kasvab nõudlus uusarenduste korterite järele jätkuvalt, eriti soodsamate ja keskmise hinnaklassi perekorterite järele. "Nõnda on jätkuvalt surve ja ootus linna äärealadele – Tallinna keskmes on suuremad korterid kallid," lisas ta.

Tamm leiab, et arendajatele muutuvad atraktiivsemaks äärelinna krundid, sest ehitushind kallineb oluliselt kiiremas tempos kui kinnisvara, mis survestab arendajaid langetama oma marginaale: nad peavad tegevuse jätkamiseks teenima vähem kasumit ning võtma suuremaid riske. "Maa on äärelinnas ja Tallinna lähiümbruses odavam ning see tõstab sealset ehitusaktiivsust, mis omakorda suurendab elanikkonna siirdumist Tallinnast väljapoole sarnaselt 2006. ja 2007. aastale."Elanikkonna siirdumine rõngasvaldadesse leiab Tamme sõnul aset ka elamuturul, kuna inimesed näevad kallinenud korterite tõttu järjest enam põhjust osta pigem üksikelamu kui korter. Lisaks on kümme aastat tagasi korteri ostnud inimesed praegu oma korterit müümas, soetades seejärel elamu. "Kuna korterid on hinnalt kasvanud ja elamud on kallinemas, hakatakse peatselt järjest enam ostma hoonestamata krunte, et ise endale maja ehitada või ehitada neid müügiks," prognoosis ta. 

Vahter leiab, et mõned arendused lähevad hapuks: investeerimine on risk ning praegu üritavad arendamisvaldkonda siseneda ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole. Kõik projektid ei õnnestu ka heal ajal ja nii läheb tema hinnangul ka tänavu mõnigi arendus pankrotti või külmutatakse. "Kuna pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, siis täidab tühimiku ühisrahastus ning inimesed peaksid võetud riskidega rohkem arvestama," ütles ta.

Vahteri sõnul kallineb uuel aastal ehitusmaksumus. "Riik paneb suurtesse ehitusprojektidesse palju vahendeid, järgmise kahe aastaga lisandub turule ka 80 miljonit eurot Kredexi rekonstrueerimistoetust. Paralleelselt ehitab vilkalt erasektor. Tulemuseks on ehitus- ja rekonstrueerimishinna tõus," prognoosis Vahter.