Läti kuivab kokku

„Läti on juba praegu hõreda asustustihedusega,“ ütles ajakirjanik Otto Ozols. „Selle tempoga jätkates on mul tunne, et umbes 50 aasta pärast Lätit kui riiki enam polegi,“ lausus ta.

Venemaa piiri ääres eriti halb olukord

Läti rahvastikukriisi mõju on kõige nähtavam riigi kõige vaesemas piirkonnas Latgales, kagupiirkonnas Venemaa piiri ääres. Kui Läti keskmine netopalk on 670 eurot, siis Latgales saadakse sellest kätte umbes pool. „Palgad siin on naljanumber,“ ütles Aleksandr Rube, kohaliku ajalehe Latgales Laiks ajakirjanik. „Pole mingi ime, et inimesed tahavad lahkuda,“ märkis ta.

Mõned noored kolivad pealinna Riiga, kus on 640 000 inimest – see number on pärast pikka mõõna uuesti tõusule pööranud. Aga enamik lahkujatest läheb siiski riigist välja. Latgale piirkonna pealinnas Daugavpilsis seisavad tühjaks jäänud kortermajad.

„Nii lihtne on minna,“ ütles Rube. „Piirid on lahti, info elu kohta teistes Euroopa Liidu riikides on kättesaadav. Meie noored lähevad Inglismaale, Iirimaale või Saksamaale,“ rääkis ta. Tagasi nad üldiselt ei tule.

22aastane Irina Sivakova, kes lahkus mõni aasta tagasi Suurbritanniasse, ütles, et ta ei taha tagasi tulla. „Siin on liiga halb olukord.“

Sivakova-sugused lahkunud noored valmistavad meelehärmi inimestele nagu Vladislavs Stankevics – tema on järjekindlalt optimistlik Latgale majandusarengu juht. „Siin on tööd küll,“ rääkis ta oma nõukogudeaegse hõnguga kabinetis. „Kõik, kes tahavad siia jääda ja siin töötada, saavad siia jääda ja siin töötada,“ kinnitas ta.

Ta tunnistas, et palgad on praegu madalad. „Samuti ei tee asju paremaks kõik need sõjajutud,“ lisas ta. Tema sõnul peletab Venemaa piiri ääres olemine ka välisinvesteeringuid piirkonda.