Lihatööstus ja töötajad kokkupõrkekursil

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 23. jaanuar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihatööstus ja töötajad kokkupõrkekursil
Streigist lihatööstuses ei näi pääsu olevat.Foto: Erik Prozes
Rakvere lihatööstus ning selle töötajad ei ole ühel meelel isegi selles, kas palgatõusu ettepanek tehti või mitte. Töötajad valmistuvad veebruaris streikima.
"Töötajatele lõpuks ei tehtud ühtegi konkreetset ettepanekut, lubati ainult, et palgasüsteem vaadatakse üle. Viieprotsendilist palgatõusu kindlasti ei pakutud, muidu nad oleksid vähemalt kaalumisele selle võtnud,” ütles ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Jaan-Hendrik Toomel vastuseks meedias kõlanud väidetele, justkui oleks HKScan enda tapamaja tsehhi töötajatele pakkunud viieprotsendilist palgatõusu.
“Lepitaja juures toimuvatel läbirääkimistel on vähe kasu sellest, kui töötajad midagi sellist meedia vahendusel loevad," tõdes ametiühingu esindajad. Eelmisel nädalal jõudis ametiühing otsuseni, et läbirääkimised on liiva jooksnud ning esitasid veebruari keskpaigaks streigiteate.
HKScani juht näeb aga sündmusi hoopis teisiti. "Oleme selle otsuse (palgafondi suurendamise kohta – toim.) esitanud ka kirjalikult riiklikule lepitajale Meelis Virkebaule ning viimasel läbirääkimiste koosolekul 14. detsembril veelkord kõigile osapooltele," ütles HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere ja lisas, et streigiteade on kahetsusväärne, kuna ettevõte tegi aasta viimastel kuudel mitmeid olulisi ning ka rahaliselt suuri otsuseid, mis aitavad kaasa parema töökeskkonna ja rahulolu loomisele.
Riikliku lepitaja Meelis Virkebau sõnul võis HKScani saadetut nimetada "peaaegu pakkumiseks". "Tööandja ütles, et on tegelenud palgasüsteemi täiendamisega, ja sellega kaasneb palgakulu kasv. Aga detsembris selle kohta ühtegi muud otsust või lubadust ei olnud ning puudus selgus, kellele palgatõus lõpuks osaks saab ja kas see asjaosalisi töötajaid puudutab," ütles ta. Kogu töötuli sai alguse sellest, et Rakvere tööstuse tapamaja töölised tõstsid häält enda töötingimuste ja väidetavalt madala töötasu üle.
Vastuseks HKScani kriitikale, et streigiteade on arusaamatu, on ametiühingute esindaja Toomel täiesti kindel, et kõik teated on tehtud punktuaalselt seaduse järgi. Kuuenda veebruari hommikul algab tähtajatu streik, mis kestab seni, kuni tööandjaga mingi lahendus leitakse, rõhutas ta.
Kes lisaks tapamaja tsehhile Rakvere lihatööstusest veel streigiga liitub, ei ole selge, selleks korraldatakse kõigis osakondades streigiküsitlus ja iga osakonna liitumine sõltub selle tulemustest. "Kui osakonna protsent on piisavalt suur, 60—80 protsenti, siis liitutakse, kui pigem paarikümne protsendi juures, siis ütleme, et see teeks rohkem kahju kui kasu," selgitas Toomel, kelle sõnul on huvi avaldatud üle kogu ettevõtte ja tapamaja tsehh ei ole kindlasti ainus, mis streigile läheb.
Oodata on toetusstreike
Osa Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajatest korraldas oktoobris palganõudmiste toetamiseks tööseisaku. Ettevõte nimetas streiki ebaseaduslikuks ning vallandas kolm kokku 27 streikinud töötaja hulgast.
Seepeale asutasid töötajad ametiühingu ning alustasid novembris läbirääkimisi töötingimuste üle. HKScan seal järeleandmisi ei teinud, mistõttu liiguti edasi riikliku lepitaja juurde.
Detsembris jäid läbirääkimised tapamaja töötajate palgatingimuste üle jälle katki, sest riiklik lepitaja kompromissikohta ei näinud.
Reedel teatas Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liit (IMTAL) HKScani kontserni kuuluvale Rakvere Lihakombinaadile, et 6. veebruaril algab töötajate tähtajatu streik, millega nõutakse tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16 protsendi võrra alates 1. veebruarist ja lisaks 16 protsenti põhipalga tõstmist 1. juulist. Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta.
Rakvere tehase streik ei pruugi jääda ainsaks. Neljapäeval kogunevad ametiühingute haruliitude esindajad. Osa liitudest on Toomeli sõnul eraviisiliselt väljendanud valmidust toetusstreikideks, koosoleku järel on võimalik toetuse avaldamine muudes ettevõtetes selgem. "Uurime, mis valmidus on, mõni liit on mõelnud pikettide korraldamise peale," lisas ta.
Toetusstreigi saavad välja kuulutada ametiühingusse organiseeritud töötajad ükskõik millises ettevõttes. "See põhineb solidaarsusel, ettevõtte tegevus ei pea üldse Rakverega seotud olema. Toetusstreigi mõte on oma tööandja kaudu mõjutada teist tööandjat, kelle juures toetusstreigil osalejate arvates on ülekohus aset leidnud. Piltlikult öeldes võivad ka Skype’i töötajad teatada streigist, kui nad on organiseerunud ning seda soovivad," selgitas Toomel. Toetusstreigi maksimaalne pikkus on kolm päeva.
Üldiselt tuleb Eestis streike ette harva, viimase kümne aasta jooksul on neid olnud pigem harvem kui kord aastas. Toomeli hinnangul on suur osa selles riikliku lepitaja funktsioonil. "Nendest olukordadest, mis streigini ei jõua räägitakse loomulikult vähem, kui sellistest, mis streigiga päädivad. Lepitaja juures laual on ikka rohkelt vaidlusi," ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum