Lihatööstus ja töötajad kokkupõrkekursil

Riikliku lepitaja Meelis Virkebau sõnul võis HKScani saadetut nimetada "peaaegu pakkumiseks". "Tööandja ütles, et on tegelenud palgasüsteemi täiendamisega, ja sellega kaasneb palgakulu kasv. Aga detsembris selle kohta ühtegi muud otsust või lubadust ei olnud ning puudus selgus, kellele palgatõus lõpuks osaks saab ja kas see asjaosalisi töötajaid puudutab," ütles ta. Kogu töötuli sai alguse sellest, et Rakvere tööstuse tapamaja töölised tõstsid häält enda töötingimuste ja väidetavalt madala töötasu üle.

Vastuseks HKScani kriitikale, et streigiteade on arusaamatu, on ametiühingute esindaja Toomel täiesti kindel, et kõik teated on tehtud punktuaalselt seaduse järgi. Kuuenda veebruari hommikul algab tähtajatu streik, mis kestab seni, kuni tööandjaga mingi lahendus leitakse, rõhutas ta.

Kes lisaks tapamaja tsehhile Rakvere lihatööstusest veel streigiga liitub, ei ole selge, selleks korraldatakse kõigis osakondades streigiküsitlus ja iga osakonna liitumine sõltub selle tulemustest. "Kui osakonna protsent on piisavalt suur, 60—80 protsenti, siis liitutakse, kui pigem paarikümne protsendi juures, siis ütleme, et see teeks rohkem kahju kui kasu," selgitas Toomel, kelle sõnul on huvi avaldatud üle kogu ettevõtte ja tapamaja tsehh ei ole kindlasti ainus, mis streigile läheb.

Oodata on toetusstreike

Rakvere tehase streik ei pruugi jääda ainsaks. Neljapäeval kogunevad ametiühingute haruliitude esindajad. Osa liitudest on Toomeli sõnul eraviisiliselt väljendanud valmidust toetusstreikideks, koosoleku järel on võimalik toetuse avaldamine muudes ettevõtetes selgem. "Uurime, mis valmidus on, mõni liit on mõelnud pikettide korraldamise peale," lisas ta.

Toetusstreigi saavad välja kuulutada ametiühingusse organiseeritud töötajad ükskõik millises ettevõttes. "See põhineb solidaarsusel, ettevõtte tegevus ei pea üldse Rakverega seotud olema. Toetusstreigi mõte on oma tööandja kaudu mõjutada teist tööandjat, kelle juures toetusstreigil osalejate arvates on ülekohus aset leidnud. Piltlikult öeldes võivad ka Skype’i töötajad teatada streigist, kui nad on organiseerunud ning seda soovivad," selgitas Toomel. Toetusstreigi maksimaalne pikkus on kolm päeva.

Üldiselt tuleb Eestis streike ette harva, viimase kümne aasta jooksul on neid olnud pigem harvem kui kord aastas. Toomeli hinnangul on suur osa selles riikliku lepitaja funktsioonil. "Nendest olukordadest, mis streigini ei jõua räägitakse loomulikult vähem, kui sellistest, mis streigiga päädivad. Lepitaja juures laual on ikka rohkelt vaidlusi," ütles ta.