Enesekindel aeg Eesti majanduses

Artikkel

- Uudised
- Maris Meiessaar
- 31. jaanuar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enesekindel aeg Eesti majanduses
Eelmise aasta tehinguturu märksõnad Eestis ja Balti olid väliskapital ja mahukad rahvusvahelised tehingud. Statistika näiteb, et investorid usuvad Eesti majandusse ja investeerivad siia kasvavas tempos.
Eestis oli eelmine aasta väga aktiivne: avalikult anti teada ligi 200 ühinemis- ja ülevõtmistehingust (võrdluseks: aasta varem ca 150 ja 2015. aastal 100), nentis Ellex Raidla M&A tehingute valdkonna juht Sven Papp.
Eelmise aasta kümmet suurimat tehingut Eestis iseloomustab suurte rahvusvaheliste tehingute ülekaal, kus omandatavate ettevõtete seas olid ka Eesti üksused. “Sellised tehingud on turu seisukohast väga olulised, kuna toovad meie piirkonda tipptasemel turupraktika,” märkis Papp ja lisas, et eestlane on jätkuvalt kinnisvarausku: enim raporteeriti tehinguid kinnisvarasektoris, kus tehti 28 suurtehingut (15% tehingute koguarvust).
Ajaloolised tehingud
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles, et eelmisel aastal nägime meie piirkonnas uute välisinvestorite turule tulemist. Kinnisvaravaldkonnas oli aasta tehing Senukai/Kesko ehituspoodide müük/tagasiüürimine W.P. Carey fondile. Arakase sõnul on tähelepanuväärne Prantsusmaa fondihalduri Corum investeering Narva Prisma kinnistusse, sest tavaliselt välisinvestorid väljaspool Balti pealinnu vara ei soeta. Ajalooliseks võib pidada ka Baltic Horizon Fundi Postimaja tehingut Tallinnas, kus tootlusmäär oli esimest korda alla 6% ehk tasemel 5,4%, märkis Arakas.
Papi sõnul oli lisaks kinnisvaravaldkonnale traditsiooniliselt aktiivne IT-sektor, kus vaatamata tehingute arvukusele on tehingud väikesemahulised. “Erandiks kujunes Zeroturnaroundi edukas exit, mis jätkab Eesti start-up’i ja IT-sektori üldist edulugu. Eelmisel aastal üllatas aktiivsusega finantssektor, kus raporteeriti koguni 22 tehingust (13% tehingute arvust),” rääkis Papp.

Surve all kaupmehed
Huvitavad ajad jätkuvad ka toidukaubanduses, märkis Ellex Raidla partner Risto Vahimets. Lähiajal Eesti turule sisenev Lidl toob kaasa konsolideerumise surve. Vahimetsa sõnul on küsimus, kes ja kui palju julgeb investeerida suuri muutusi ennustavale turule. Tema hinnangul mängib lähima kolme aasta jooksul toidukaubanduses olulist rolli hea e-poe lahendus.
number:94%
tekst:Balti riikide mullustest tehingutest tehti seireagentuuri MergerMarket andmetel väliskapitali toel.
Konsolideerumine ei puuduta aga ainult toidukaubandust, vaid iseloomustab kogu sektorit, sest paljud kaupmehed otsivad väikesel turul kõige tõhusamat tulude ja kulude tasakaalupunkti.
„Väiksematel, paari-kolme poega ja ühes Balti riigis tegutsevatel kaupmeestel, on vaatamata majanduse tõusulainele jätkuvalt keeruline katta kõiki üld- ja turunduskulusid. Ilma selleta aga äri ei kasva ning tekib nõiaring. Lahenduseks on müüa oma tegevus mõnele tugevamale partnerile, kes laiendab seda üle kolme riigi,“ rääkis Vahimets.
Usk Eesti majandusse
Rõõmustava uue trendina tõi Papp esile, et Eesti firmad omandasid või müüsid mitu ettevõtet väljaspool Eestit. Avalikustatud 29 taolist tehingut moodustasid koguni 15% tehingute kogumahust. Aktiivsetest Eesti ettevõtetest, kes väljaspool Eestit tehinguid tegid, võib näiteks tuua Harju Elektri, kes omandas kaks ettevõtet Rootsis ja ühe Soomes, müües samal ajal osaluse PKC Group Oyjs.
Usku Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsusse kinnitas üle pika aja uue aktsia, EfTEN Real Estate Fund III noteerimine Tallinna börsil. “Samuti noteeriti börsil mitu uut võlakirja. Need arengud on üliolulised, et varjusurmas kapitaliturg elavneks,” leidis Papp.
Mullu teatati ka mitme suurtehingu ettevalmistamisest. Kõigi eelduste kohaselt jõuavad alanud aastal oma esimese IPO abil börsile Tallinna Sadama ja Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte aktsiad.
“Sel aastal ootame suurtehingute edukat lõpuleviimist ja uute ettevõtete börsil noteerimist,” sõnas Papp ja soovitas sektoritest eelkõige jälgida energeetika- ja infrastruktuuri valdkonda, kus juba mullu tehti kõige rohkem investeeringuid ka globaalselt.
Eesti ettevõtluses on taas enesekindlust ja hoogsalt jätkub põlvkondade vahetus, mis toob kaasa uusi tehinguid, nentis Papp.

Aasia näeb Eestit uksena Euroopasse
Risto Vahimets, Ellex Raidla partner
Euroopa turule sisenemiseks on Eesti Aasiast vaadates sama iseenesestmõistetav koht kui Soome või Austria. Näeme selgelt nii Hiina kui ka üldisemalt Aasia investorite huvi kasvu Eesti ja Baltimaade vastu. On märgiline, et Jaapani peaminister Shinzo Abe alustas koos Jaapani äridelegatsiooniga oma Euroopa-turneed just Tallinnast.
Ajal, kui suur osa meie majandusest on kohalik ning tehinguid teevad kohalikud või Skandinaavia investorid, keda toetavad omakorda Skandinaavia päritolu pangad, on osa Eesti majandust astunud selgelt globaalsele areenile. Investoritena sisenevad ettevõtetesse Silicon Valley riskiinvestorid, Hiina, Jaapani ja Indoneesia strateegilised investorid jne.
Paraku tehakse sellel meie jaoks uudsel turul tehinguid globaalsete reeglite järgi, mis alati ei sobitu hästi kohaliku konnatiigiga. Halvemad kogemused tulenevad silmaklappidega pangandussektorist. Investori elu tehakse tihti keeruliseks, eeldades, et ka kaugemate riikide registrid ja notarid peavad väljastama samasuguseid dokumente, millega meie harjunud oleme. Seetõttu satuvad ohtu ärivõimalused, mis on tegelikult kaunis selged – kui kasvavad Eesti ettevõtted, siis ju teeb sama ka pangandusäri.
Eesti ärikinnisvaraturg on ebalikviidne
Balti tehingute kogumaht jäi eelmiste aastatega võrreldavale tasemele ehk umbes miljardi euro piiresse, mis on neli korda madalam tehingute maht kui näiteks Soomes. Seega on meie tehinguturg jätkuvalt ebalikviidne võrreldes teiste ELi riikidega. See omakorda pärsib oluliselt välisinvestorite laiemat huvi siseneda Balti turule.
Teisalt, kuna tootluste erinevus on Balti pealinnade ja Kesk-Euroopa pealinnade võrdluses selgelt meie kasuks, võib alanud aastal siiski eeldada uute välisinvestorite turule sisenemist, kuid eeldusel, et mure Balti piirkonna julgeoleku olukorra pärast ei valluta taas välismeedia pealkirju.
Turu trende määravad Euroopa Keskpanga rahapoliitilised sammud, sentimendi seisukohast kujuneb oluliseks Rootsi elukondlikul kinnisvaraturul toimuv. Saame näha, kas Rootsi kujuneb ajalooliselt esimeseks turuks maailmas, kus hinnad stabiliseeruvad kõrgtasandil, või käivitub suurem hindade korrektsioon.
Kinnisvaraturg on müüja oma
Ermo Kosk, Ellex Raidla partner
Ärikinnisvara sektoris oli eelmine aasta väga tehinguterohke ja sama trend jätkub ka tänavu. Tegemist on selgelt müüjate turuga, kus hinna ja tehingutingimused dikteerib suuresti müüja. Tehingute maht ning väärtus on jõudnud tagasi finantskriisi eelsesse aega, kuid endiselt jäävad Baltimaade mõistes suurtehingud liiga väikeseks, et meelitada siia Euroopa või Ameerika Ühendriikide tipptegijaid, kes ei tunne huvi alla 100 miljoni eurose tehinguväärtusega objektide vastu.

Head märgid börsidelt
Ivars Bergmanis, LHV institutsionaalse maaklertegevuse juht
Iseäranis positiivsena tooksin esile seda, et elavnenud on väärtpaberite kauplemisele võtmine NASDAQ First North alternatiivbörsil.
Kasvav kriitiline mass pensioniraha ning madalad turutootlused on suurendanud ettevõtete jaoks pangaväliste finantseerimiste mahtu, sh emiteeritakse instrumente piiriüleseks ülevõtmiseks, näiteks hiljutine Lauma International/Felina International (nüüd European Lingerie Group) tehing. See annab tunnistust sellest, et Balti kapitaliturg on saanud küpsemaks ja tegemist on igati toimiva ökosüsteemiga kapitali paigutamiseks erasektorisse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum