Jaga lugu:

Milline kohtuotsus tekitas mullu enim küsimusi?

Alama astme kohtud arvestavad riigikohtus langetatud otsustega.
Alama astme kohtud arvestavad riigikohtus langetatud otsustega.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Möödunud aastal tegi riigikohus otsuse, mis laiendas oluliselt eraparklate õigusi.

Nüüdsest on eraparkla haldajatel võimalik sõidukeid konfiskeerida ja kinni hoida seni, kuni tasud makstud. Autoomanik peab ka nüüd tõendama, kes tema autoga parklas viibis, rääkisid Triniti vandeadvokaadid Erki Vabamets ja Sandor Elias Äripäeva raadiosaates „Triniti eetris“.

Riigikohtus langetas ka otsuse maavarade kaevandamise teemal, mis mõjutab suuresti ettevõtjaid, kes tahavad Rail Balticu projekti teenindamiseks uusi lube taotleda.

Saadet toetab Triniti advokaadibüroo.

Eraparklate õigusi laiendati

Eelmisel aastal tekitasid palju vastukaja riigikohtu lahendid, mis laiendasid oluliselt eraparklate omanike õigusi.

„Varem oli segadus selles, kas autot eraparklasse parkides on leping sõlmitud,“ rääkis Triniti vandeadvokaat Erki Vabamets. „2017. aasta alguse lahenditega tuli riigikohtust pommuudis.“

Nimelt andis see eraparkla omanikele äärmiselt laiad õigused. Eraparklal on õigus auto teisaldada ja hoida seda seni, kuni sa maksad parkimistasu ära. „Riigikohus ütles, et parkija ja maaomaniku vahel on sõlmitud üürileping maa kasutamise kohta. Üürileandjal on pandiõigus üüripinnal asuvatele asjadele,“ seletas Vabamets.

Seda õigust kasutades võib ta auto teisaldada või selle rattad lukku panna ning öelda, et enne autot kätte ei saa, kui tasud makstud. Vabametsa sõnul tekitas see otsus riigikohtus palju vaidlusi ning tema näeb seal ka puudujääke. „Parklate eesmärk ei ole pandieseme müügi arvel raha saada, vaid lihtsalt survestada. Asjade äravõtmine survestamiseks pole õiguskorras aga lubatud.“

Ümber pöörati ka see, kumb peab tõestama seda, kes autoga parklasse sõitis. Kui varem pidi seda tõestama parkla omanik, siis nüüd on see autoomaniku õlul. Kui autoga sõitis aga keegi teine, siis peab autoomanik tõestama, kes tema autoga parklasse parkis, lisas Triniti vandeadvokaat Sandor Elias.

Erki Vabamets, Vandeadvokaat

 Riigikohtusse jõuab vähe hagisid2016. aastal esitati maakohtutesse umbes 30 000 hagi. Neist ringkonnakohtusse jõuab ainult 10 ja riigikohtusse 5 protsenti hagidest. Riigikohtusse esitati natuke alla 1500 kaebuse ja riigikohtul on õigus otsustada, mida menetleda ja mida mitte. Kokku võeti menetlemisse 172 kaebust. Kuna riigikohtu lahendeid on vähe, siis nad omavad suurt tähtsust.

Vald peab arvestama kaevandaja huvidega

Lähiaastatel tõuseb Rail Balticu ehitusega seoses teemaks kruusa, liiva ja taristuobjektide rajamiseks muude vajalike maavarade kaevandamine. 2017. aastal tehti riigikohtus sellel teemal tähtis otsus.

„Riigikohtust tuli lahend, mis peaks huvitama kõiki neid, kes soovivad müüa kruusa, liiva ja muid maavarasid,“ ütles Elias. „Haaslava vallas tekkis vaidlus, kus keskkonnaamet oli isikule loa andnud, aga vald kaevandamist ei soovinud, sest see oli vastuolus valla üldplaneeringuga.“

Riigikohus teatas, et keskkonnaameti luba ei anna kindlust, et kaevandamisega saab alustada. Vaja on ka valla nõusolekut. Samas anti Eliase sõnul mõista, et vald peab siiski arvestama riiklikke, regionaalsete ja kaevandajate huvidega.

„Rail Balticu kontekstis tasub kõrva taha panna, et valdadel ei ole tegelikult nii lihtne kohalikele huvidele viidates keelduda,“ nentis Elias. „Riigikohtu põhjendused viitavad üsnagi selgelt sellele, et kui ei ole häid põhjendusi keeldumiseks, siis võib ka üldplaneeringust üle sõita.“

Elias soovitas kõigil kaevandajatel riigikohtu põhjendusi lugeda. Need peaksid vaidluste puhul kasuks tulema.

Sandor Elias, Vandeadvokaat

 Riigikohtu lahend mõjutab tuleviku otsuseid Puhtjuriidiliselt kehtib riigikohtu lahend ainult konkreetsele kaasusele. Erinevalt USAst või Suurbritanniast põhineb meie õigusruum seadustel, mitte kohtupraktikal. Küll aga on nii, et kui riigikohus on mingil teemal seisukoha kujundanud ja seadust tõlgendanud, siis vähemalt alama astme kohtutes on see üsna siduv. Harva olen näinud, et julgetakse riigikohtu lahendist mööda vaadata ja teisiti otsustada.

Kasumi väljamakse nõudmine on keeruline

Riigikohus käsitles ka küsimust, kas ja millisel juhul on aktsionäril õigus nõuda, et ühing peab kasumi välja maksma. „Aastate jooksul on lahendeid tulnud, aga võib öelda, et mullu tehti sellest kokkuvõte,“ rääkis Vabamets.

Kaasus seisnes selles, et ühingul oli suur jaotamata kasum ja üks osanik esitas hagi, kus ta nõudis kasumi väljamaksmist. „Tehniliselt nõudis ta kahju hüvitamist. Ta väitis, et suurosanikud on kasumi puhverfirmade kaudu välja viinud. Alternatiivina nõudis ka seda, et osanikud peavad sellises olukorras hääletama kasumi väljamaksmise poolt,“ seletas Vabamets.

„Maakohus põrmustas hagi ja ringkonnakohus ütles, et sellise nõude esitamine peab olema selgelt põhjendatud. Tõendama peab seda, et kasumi jaotamine on pahatahtlik. Seda on väga raske tõendada,“ nentis Vabamets. „Hääletamisele kohustamise nõude kohta ütles ringkonnakohus, et see pole üldse võimalik.“

Nõue on siiski lubatav

Väikeosanik oli tuginenud tsiviilseadustiku üldosa paragrahvile, mis ütleb seda, et osanikul on keelatud kasutada oma hääleõigust otsuste vastuvõtmisel selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid, mis kahjustavad teisi osanikke.

„Riigikohus jaatas nõudeõigust, aga praktikas on seda ainult siis võimalik kasutada, kui on kokkulepe tehtud. Näiteks siis, kui ühingus on kokku lepitud, et kasumit makstakse mingis mahus välja. Kokkuvõtteks võib öelda, et reaalselt ei ole väikeosanikul võimalik nõuda kasumi väljamaksmist.“ ütles Vabamets.

Aktsiiside tõstmise tempot võib muuta

Möödunud aastal pöördus riigikohtu poole ka õiguskantsler, kes tahtis kontrollida, kas aktsiisimäärade tõstmise tempo kiirendamine on põhiseaduspärane või mitte.

Nimelt oli 2015. aastal vastu võetud seaduses aktsiisimäärad 2017. ja 2018. aastaks ette määratud. „Õigluskantsler oli seisukohal, et alkoholi käitlemisega tegelevatel ettevõtetel oli õiguspärane ootus aktsiiside tõusu suhtes,“ seletas Elias.

Riigikohus nii ei arvanud. Toodi välja, et alkoholiaktsiisi kasvutempo tõstmine tuli päevakorda seoses valitsuse vahetusega. „Leiti, et peab olema võimalus muuta, ei saa olla nii, et keegi määrab mitmeks aastaks selle ette ära,“ nentis Elias.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt