Itaallased urnide juures

Itaalia valimistel on oodata kolme eriilmelise bloki heitlust, kus võitjana ei pruugi väljuda keegi. Praegu valitsev tsentristlik Partito Democratico (PD) ei ole majandusolukorra paranemist suutnud enda kasuks pöörata ning on kaotanud populaarsust, milles on oma osa ka parteist eraldunud sotsiaaldemokraatidel, kes moodustasid eelmisel aastal oma partei Liberi e Uguali (LeU, Vabad ja Võrdsed).

Tsentristide asemel võib valitsusse tõusta hoopis Silvio Berlusconi Forza Italia (Berlusconi ise küll kandideerida ei saa, sest on kriminaalkorras karistatud) ja Põhja-Itaalia immigratsioonivastase Lega Nordi koalitsioon. Aga tsentri ja parempoolsete kõrval hoiab suurt toetust ka populistlik Movimento 5 Stelle (M5S, Viie tähe liikumine). Kindlat enamust ei saa prognoosida kellelegi kolmest.

PD on valinud endale ratsionaalse ja peenhäälestamist lubava positsiooni, mis praegustel aastatel Euroopas liiga suurt populaarsust ei too, sellal kui vastased lubavad kas järske maksulangetusi (Forza Italia) või kodanikupalka (M5S). Viimasel kümnendil on majanduskasv olnud nõrgavõitu ja laenuvõtmine jätkunud tavalise tempoga, mille tõttu on võla ja SKP suhe järsult kasvanud 130 protsendini. Kasinuspoliitika jätkumist itaallased ilmselt taluda ei kavatse, nii et igal juhul on järgmine valitsus algusest peale oma valijate ja eurotsooni eelarvenõuete vahel kahvlis. Lega Nord ja M5S on siinjuures EL-vastased parteid, mis on mänginud ka eurost loobumise mõttega.

Majandusnäitajad on Itaalial viimasel ajal positiivsed. SKP kasvas 1,4%, tööstus 5 ja eksport 7,4%. Samas ei taha head ajad kuidagi jõuda tavaliste hääletajateni. Erasektoris on mõne aasta tagusega võrreldes pool miljonit töökohta enam, aga enamasti töötajale vähest kindlust pakkuvate lepingutega. Noorte töötus oli jaanuaris 31,5% ja üldine töötus 11,1%, sisetarbimine kasvas möödunud aastal vaid 1,4 protsenti. Lisaks on erakordselt suur arv itaallasi veendunud, et nende häältest ei sõltu miski ning valimistelt võib oodata madalat osalusprotsenti.

Veebruari keskel tehtud küsitluste järgi (viimased 15 päeva enne valimisi on küsitluste tegemine keelatud) oli parempoolsel blokil keskmiselt 37,2% toetus, M5S poolt kavatses hääletada 27,6% ja PD poolt 27,5%. Vasemal serval oli LeU toetus 5,6%. Kui palju kohti parlamendis toetus annab, on ebaselge, eriti pärast viimast valimisreformi, mille tagajärjel jagatakse mandaate nii proportsionaalse kui enamusvalimiste loogika järgi. Kõik osapooled on valimisvõitluse käigus jõudnud arusaamisele, et kellegi teisega nad end valitsuses hea meelega ei näeks, mis seab ka küsimuse alla tulevase valitsuse jätkusuutlikkuse.