Itaallased urnide juures

Itaalia valimistel on oodata kolme eriilmelise bloki heitlust, kus võitjana ei pruugi väljuda keegi. Praegu valitsev tsentristlik Partito Democratico (PD) ei ole majandusolukorra paranemist suutnud enda kasuks pöörata ning on kaotanud populaarsust, milles on oma osa ka parteist eraldunud sotsiaaldemokraatidel, kes moodustasid eelmisel aastal oma partei Liberi e Uguali (LeU, Vabad ja Võrdsed).

Tsentristide asemel võib valitsusse tõusta hoopis Silvio Berlusconi Forza Italia (Berlusconi ise küll kandideerida ei saa, sest on kriminaalkorras karistatud) ja Põhja-Itaalia immigratsioonivastase Lega Nordi koalitsioon. Aga tsentri ja parempoolsete kõrval hoiab suurt toetust ka populistlik Movimento 5 Stelle (M5S, Viie tähe liikumine). Kindlat enamust ei saa prognoosida kellelegi kolmest.

PD on valinud endale ratsionaalse ja peenhäälestamist lubava positsiooni, mis praegustel aastatel Euroopas liiga suurt populaarsust ei too, sellal kui vastased lubavad kas järske maksulangetusi (Forza Italia) või kodanikupalka (M5S). Viimasel kümnendil on majanduskasv olnud nõrgavõitu ja laenuvõtmine jätkunud tavalise tempoga, mille tõttu on võla ja SKP suhe järsult kasvanud 130 protsendini. Kasinuspoliitika jätkumist itaallased ilmselt taluda ei kavatse, nii et igal juhul on järgmine valitsus algusest peale oma valijate ja eurotsooni eelarvenõuete vahel kahvlis. Lega Nord ja M5S on siinjuures EL-vastased parteid, mis on mänginud ka eurost loobumise mõttega.