Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jutt soomlaste tungist Eesti kinnisvaraturule on liialdus

    Välismaa kinnisvarainvestorite hulk Tallinna kinnisvaraturul on stabiilne, peamised ostajad on eestlased, soomlaste osa on kaduvväike, märkisid kinnisvaraeksperdid.

    „Eesti kinnisvaraturg on suuremas osas lokaalne, kinnisvara ostavad kõige rohkem kohalikud. Mingit suurt mõju soomlased Eesti turule ei avalda,“ ütles Kinnisvarabüroo Uus Maa partner Mika Sucksdorff.
    Turu lokaalsuse tõi välja ka Adaur Grupi OÜ kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, kes ütles, et soomlaste osakaal kinnisvara ostjate seas on kaduvväike. „Kui vaatame Soome residente, siis neid oli eelmisel aastal 121, mis ei ole väga suur number,“ leidis ta.
    „Toon võrdluseks, Eesti residentidest ostjaid oli 12 700, ehk siis Soome residendid moodustavad 1% ostjatest,“ täpsustas Toompark ning lisas, et kolmas grupp, kes ostjate seas eristub, on Vene residendid, kuid nende arv 33 on veelgi väiksem.
    Olukord on jäänud stabiilseks
    Sucksdorff selgitas, et Soome kinnisvarainvestorid on Eesti ja Tallinna vastu alati huvi tundnud. „Kõige aktiivsem oli see aastatel 2009–2012, pärast seda, kui meie turg saavutas hinnapõhja ja algas stabiliseerumine. Nendel aastatel tegid soomlased umbes 250 korteriostu Tallinnas,“ ütles ta.
    Aastatega on Sucksdorffi hinnangul olukord stabiliseerunud ja soomlaste ostetud korterite arv on jäänud umbes 100 korteri juurde. „Eesti kinnisvaraturu teeb soomlase jaoks ahvatlevaks madalam sisenemishind ja kõrgemad tootlused. Siiski hindab iga investor olukorda kainelt,“ viitas ta sellele, et soomlased tunnevad huvi, kas Tallinna korteriturg on üle kuumenenud.
    „Kui välismaalased Eestis midagi ostavad, siis nad vaatavad ikka Tallinna poole. Ja Tallinnas vaadatakse ikka kesklinna,“ ütles Toompark. Sucksdorffi sõnul eelistavad Soome investorid kahetoalisi kortereid Tallinna kesklinnas, mille hinnaklass on 80 000–120 000 eurot.
    „Võin öelda, et 121 Soome residendi ostust Tallinnas oli 47 korterit kesklinnas,“ ütles Toompark ning lisas, et müüjaid oli kesklinnas 46, mistõttu olukord väga ei muutunud.
    Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer arvab, et mull Stockholmi kinnisvaraturul ja pingestunud olukord Helsingis avaldab mõju Tallinna kinnisvaraturule. „Nimelt pingestus Helsingi kinnisvaraturg eelmise aasta jooksul tasuvus- ja taluvuspiirile, selle tulemusel hakkas soomlaste raha Tallinna kinnisvaraturule voolama,“ ütles Ayrer pressiteates.

    Eesti residendid ostsid 12 700 eluruumi

    Soome residendid ostsid 121 eluruumi, nendest 47 Tallinna kesklinnas

    Vene residendid ostsid 33 eluruumi

    Soome residendid müüsid 93 eluruumi, nendest 46 Tallinna kesklinnas

    Allikas: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ

    Suurem tootlus meelitab
    Ayrer tõi soomlaste huvi suurenemisele lisaks välja, et nii Helsingis kui ka Tallinnas vaadatakse sarnaseid kortereid, kahetoalisi, renoveeritud ja avara köögiga kesklinna elamispindasid. Tema sõnul saab üürikorteri puhul määravaks selle tootlus.
    „Kesklinnas, näiteks Kamppi linnaosas, asuva korteri väärtus on umbes 350 000 eurot, selle üürihind on umbes 900 eurot kuus ja kommunaalid keskmiselt 4,12 eurot ruutmeetri kohta. See tähendab, et Helsingi südalinnas on üüritootlus napid 2,4%,“ selgitas Ayrer. Eestis toob ta näiteks korteri Tallinna südalinnas Gonsiori tänaval, mis maksab ostes 105 000 eurot ning üürides 550 eurot kuus, mis teeb üüritootluseks pea kolm korda kõrgema 6,3%.
    „Eestis tegutseb Koduingel kinnisvara kaubamärgi all üks soomlaste punt juba tükk aega,“ tõi Toompark välja ja lisas, et kindlasti ei saa Soomes sellist tootlust, mida Eestis. Ta ütles, et Koduingli kaubamärgil on kortereid 200 ümber, millest osa on välja üüritud, osa valmimisel.
    Toompark arvas, et kui välismaalased oma raha Eestisse toovad, siis seda kasutatakse pigem arendusteks või investeeritakse büroodesse, mitte üüriturule.
    Ayrer tõi välja, et soomlaste võimalik huvi tõus tasakaalustab mõnevõrra uute korterite ülepakkumisest põhjustatud hinnaseisakut, kuigi mõõdukas hinnatõus ilmselt jätkub. „Üürilisele tähendab see, et vastuvõetava hinnaga üürikortereid tuleb turule juurde,“ lisas ta.
     

    Suurem tootlus soomlast Eesti turule ei too

    Oli aeg, kui soomlased ja Vene Föderatsiooni kodanikud andsid kinnisvaraturul kõvasti tooni. Eelkõige Tallinna kesklinna korterite ostmisel ja kuurortidesse korterite ostmisel. Pärast majanduskriisi kadusid need ostjad, olukord ei ole taastunud ja üldiselt võib öelda, et sellisele tasemele enam ei jõua. Sel ajal oli soomlaste jaoks Eestis kinnisvara omamine elustiil. Kui vaadata Eesti kinnisvarahindu, siis hinnad on väga palju tõusnud. Kui neid võrrelda Helsingi kesklinnaga, siis hinnad on kaks korda madalamad, aga mitte enam mitu korda. Kui Soomes maksavad kallimad korterid 10 000 eurot ruutmeetri kohta, siis meil on hind 5000 eurot ruutmeetri kohta.

    Soomlased investeerivad Eestis oma sõprade kaudu, kes on pärit Soomest, elavad Eestis ja tunnevad siinseid olusid. Nad vahendavad enda jõukate sõprade raha Eesti kinnisvaraturule. Üldiselt on kinnisvarasse investeerimisel küsimus üüritootluses, mis on meil kõrgem kui Helsingis. Küll aga pole asi nii lihtne, et investeeritakse sinna, kus on suurem tootlus. Eelistatakse investeerida turvalisel kodusel turul, kus on lihtsam kinnisvara hallata. Pelgalt suurem tootlus soomlast Eesti üüriturule investeerima ei kutsu. On teatud varasid, mille vastu soomlased huvi tunnevad. Näiteks sadamalähedased korterid, kus hinnatase on mõistlik, aga selle pealt ei saa laiendada, et soomlased kõike ostaks. Seega sellist trendi, et soomlased Eesti üüriturule sisenevad, ei ole.

    Peep Sooman,
    Pindi Kinnisvara müügipartner
     
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.