Jutt soomlaste tungist Eesti kinnisvaraturule on liialdus

Artikkel

- Uudised
- Liisa Rebane
- 8. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jutt soomlaste tungist Eesti kinnisvaraturule on liialdus
Välismaa kinnisvarainvestorite hulk Tallinna kinnisvaraturul on stabiilne, peamised ostajad on eestlased, soomlaste osa on kaduvväike, märkisid kinnisvaraeksperdid.
„Eesti kinnisvaraturg on suuremas osas lokaalne, kinnisvara ostavad kõige rohkem kohalikud. Mingit suurt mõju soomlased Eesti turule ei avalda,“ ütles Kinnisvarabüroo Uus Maa partner Mika Sucksdorff.
Turu lokaalsuse tõi välja ka Adaur Grupi OÜ kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, kes ütles, et soomlaste osakaal kinnisvara ostjate seas on kaduvväike. „Kui vaatame Soome residente, siis neid oli eelmisel aastal 121, mis ei ole väga suur number,“ leidis ta.
„Toon võrdluseks, Eesti residentidest ostjaid oli 12 700, ehk siis Soome residendid moodustavad 1% ostjatest,“ täpsustas Toompark ning lisas, et kolmas grupp, kes ostjate seas eristub, on Vene residendid, kuid nende arv 33 on veelgi väiksem.
Olukord on jäänud stabiilseks
Sucksdorff selgitas, et Soome kinnisvarainvestorid on Eesti ja Tallinna vastu alati huvi tundnud. „Kõige aktiivsem oli see aastatel 2009–2012, pärast seda, kui meie turg saavutas hinnapõhja ja algas stabiliseerumine. Nendel aastatel tegid soomlased umbes 250 korteriostu Tallinnas,“ ütles ta.
Aastatega on Sucksdorffi hinnangul olukord stabiliseerunud ja soomlaste ostetud korterite arv on jäänud umbes 100 korteri juurde. „Eesti kinnisvaraturu teeb soomlase jaoks ahvatlevaks madalam sisenemishind ja kõrgemad tootlused. Siiski hindab iga investor olukorda kainelt,“ viitas ta sellele, et soomlased tunnevad huvi, kas Tallinna korteriturg on üle kuumenenud.
„Kui välismaalased Eestis midagi ostavad, siis nad vaatavad ikka Tallinna poole. Ja Tallinnas vaadatakse ikka kesklinna,“ ütles Toompark. Sucksdorffi sõnul eelistavad Soome investorid kahetoalisi kortereid Tallinna kesklinnas, mille hinnaklass on 80 000–120 000 eurot.
„Võin öelda, et 121 Soome residendi ostust Tallinnas oli 47 korterit kesklinnas,“ ütles Toompark ning lisas, et müüjaid oli kesklinnas 46, mistõttu olukord väga ei muutunud.
Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer arvab, et mull Stockholmi kinnisvaraturul ja pingestunud olukord Helsingis avaldab mõju Tallinna kinnisvaraturule. „Nimelt pingestus Helsingi kinnisvaraturg eelmise aasta jooksul tasuvus- ja taluvuspiirile, selle tulemusel hakkas soomlaste raha Tallinna kinnisvaraturule voolama,“ ütles Ayrer pressiteates.
Eesti residendid ostsid 12 700 eluruumi
Soome residendid ostsid 121 eluruumi, nendest 47 Tallinna kesklinnas
Vene residendid ostsid 33 eluruumi
Soome residendid müüsid 93 eluruumi, nendest 46 Tallinna kesklinnas
Allikas: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ
Suurem tootlus meelitab
Ayrer tõi soomlaste huvi suurenemisele lisaks välja, et nii Helsingis kui ka Tallinnas vaadatakse sarnaseid kortereid, kahetoalisi, renoveeritud ja avara köögiga kesklinna elamispindasid. Tema sõnul saab üürikorteri puhul määravaks selle tootlus.
„Kesklinnas, näiteks Kamppi linnaosas, asuva korteri väärtus on umbes 350 000 eurot, selle üürihind on umbes 900 eurot kuus ja kommunaalid keskmiselt 4,12 eurot ruutmeetri kohta. See tähendab, et Helsingi südalinnas on üüritootlus napid 2,4%,“ selgitas Ayrer. Eestis toob ta näiteks korteri Tallinna südalinnas Gonsiori tänaval, mis maksab ostes 105 000 eurot ning üürides 550 eurot kuus, mis teeb üüritootluseks pea kolm korda kõrgema 6,3%.
„Eestis tegutseb Koduingel kinnisvara kaubamärgi all üks soomlaste punt juba tükk aega,“ tõi Toompark välja ja lisas, et kindlasti ei saa Soomes sellist tootlust, mida Eestis. Ta ütles, et Koduingli kaubamärgil on kortereid 200 ümber, millest osa on välja üüritud, osa valmimisel.
Toompark arvas, et kui välismaalased oma raha Eestisse toovad, siis seda kasutatakse pigem arendusteks või investeeritakse büroodesse, mitte üüriturule.
Ayrer tõi välja, et soomlaste võimalik huvi tõus tasakaalustab mõnevõrra uute korterite ülepakkumisest põhjustatud hinnaseisakut, kuigi mõõdukas hinnatõus ilmselt jätkub. „Üürilisele tähendab see, et vastuvõetava hinnaga üürikortereid tuleb turule juurde,“ lisas ta.

Suurem tootlus soomlast Eesti turule ei too
Oli aeg, kui soomlased ja Vene Föderatsiooni kodanikud andsid kinnisvaraturul kõvasti tooni. Eelkõige Tallinna kesklinna korterite ostmisel ja kuurortidesse korterite ostmisel. Pärast majanduskriisi kadusid need ostjad, olukord ei ole taastunud ja üldiselt võib öelda, et sellisele tasemele enam ei jõua. Sel ajal oli soomlaste jaoks Eestis kinnisvara omamine elustiil. Kui vaadata Eesti kinnisvarahindu, siis hinnad on väga palju tõusnud. Kui neid võrrelda Helsingi kesklinnaga, siis hinnad on kaks korda madalamad, aga mitte enam mitu korda. Kui Soomes maksavad kallimad korterid 10 000 eurot ruutmeetri kohta, siis meil on hind 5000 eurot ruutmeetri kohta.
Soomlased investeerivad Eestis oma sõprade kaudu, kes on pärit Soomest, elavad Eestis ja tunnevad siinseid olusid. Nad vahendavad enda jõukate sõprade raha Eesti kinnisvaraturule. Üldiselt on kinnisvarasse investeerimisel küsimus üüritootluses, mis on meil kõrgem kui Helsingis. Küll aga pole asi nii lihtne, et investeeritakse sinna, kus on suurem tootlus. Eelistatakse investeerida turvalisel kodusel turul, kus on lihtsam kinnisvara hallata. Pelgalt suurem tootlus soomlast Eesti üüriturule investeerima ei kutsu. On teatud varasid, mille vastu soomlased huvi tunnevad. Näiteks sadamalähedased korterid, kus hinnatase on mõistlik, aga selle pealt ei saa laiendada, et soomlased kõike ostaks. Seega sellist trendi, et soomlased Eesti üüriturule sisenevad, ei ole.
Peep Sooman,
Pindi Kinnisvara müügipartner
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kinnisvara
Hetkel kuum