Artikkel
  • Jaga lugu:

    Silmaarst, kes paistab silma

    Laserlõikust tegevaid silmakirurge saab Eestis kokku lugeda ühe käe sõrmedel, innovaatilisem neist on Tartus ja Tallinnas silmakliinikut omav Pait Teesalu.

    Tema suurosalusega OÜ ReFocus Silmakeskus oli Eestis esimene, kus hakati kolm aastat tagasi tegema laseroperatsioone, mille käigus puudutatakse silma minimaalselt, ja tänu sellele võib patsient juba järgmisel päeval minna kas või poksitrenni. ReLEx Smile tehnoloogiat kasutab ettevõte senini ainsana.
    „See on natuke konkreetses femtolaseris kinni,“ põhjendab Teesalu. „Konkurentidel on samuti femtolaser, aga meie oma on funktsionaalsem. Laserid on kallid, maksavad 300 000–400 000 eurot, uisapäisa seda ei osteta – pead kalkuleerima, kuidas sa selle suhteliselt pika aja jooksul välja teenid.“

    Aastatel 2014-2016 kasvas OÜ ReFocus Silmakeskus käive 2,14 ja ärikasum 23,97 korda.

    1. Tallinna kliinik. Ettevõte ostis 2014. aastal Tallinnas Kreutzwaldi tänavas äripinna ja sisustas selle silmakliinikuks, kus tehakse laserlõikuseid. Tallinnasse tulekut kannustas soov tulla lähemale Põhja-Eesti ja Soome patsientidele.

    2. Operatsioonitehnikate valik. Kuna inimesed ja nende silmad on erinevad, pole olemas ühte super silmaoperatsiooni, mis oleks parim kõigile. Seepärast on ReFocus Silmakeskuse kliinikumid sisustatud nüüdisaegsete seadmetega ja dr. Pait Teesalu valdab 95 protsenti maailmas kasutusel olevatest optilise kirurgia protseduuridest. Lisaks miinusprillidele vabastatakse patsiente ka plussprillidest ja laserlõikust tehakse patsientidele vanuses 18 kuni 80 aastat.

    3. Patsientide ringi laienemine. ReFocus Silmakeskus hakkas 2015. aastal esimesena Eestis tegema kolmanda põlvkonna laseroperatsioone ReLEx Smile ja on jätkuvalt ainus, mis selliseid protseduure teeb. ReLEx Smile tehnoloogia võimaldab opereerida patsiente, kellel varem mingil põhjusel, näiteks õhuke sarvkest või liiga kuiv silm, seda teha ei saanud. Patsientidele meeldib ka mõte, et pärast femtolaseriga teostatud protseduuri on nägemine selge juba järgmisel päeval ja võib minna kasvõi poksitrenni.

    ReFocus Silmakeskus koondas kallid aparaadid Tallinna ja avas 2015. aastal pealinnas optilise kirurgia kliiniku. See käik on kasvatanud ettevõtte majandustulemusi sedavõrd, et lennutas firma Gaselli TOPi (144. koht, 2017. aastal 685. koht). „Eelmisel aastal meil enam sellist hüpet ei olnud,“ sõnab Teesalu ja lisab, et mullune käive oli umbes 0,8 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus, mis see oli 2016. aastal.
    Pingeline rutiin
    Teesalu jagab end kahe kliiniku vahel – esmaspäeval, teisipäeval ja reedel töötab Tartus ning kolmapäeval ja neljapäeval teeb Tallinnas laseroperatsioone. Kohtume ühel esmaspäevasel pärastlõunal Tartu silmakliinikus, hommikupoolikul on ta jõudnud teha 15 katarakti- ehk hallkaelõikust.
    „See on enam-vähem tavaline lõikuse päev, mõni kord olen ka rohkem teinud,“ räägib Teesalu. „Kataraktilõikused lähevad kogenud kirurgi käes suhteliselt kiiresti, eks siin on juba omajagu rutiini kah.“ Samas möönab ta, et 15 lõikust päevas väsitab ära. „Oled kogu aeg pinges, eriti pingeasendis on õlad. Lähen lasen endale täna lõdvestavat massaaži teha.“
    Teesalu, kes on silmaarstipraksise jooksul teinud kokku ligi 40 000 operatsiooni, tahtis omal ajal saada hoopis anestesioloogiks. „Ma isegi töötasin arstitudengina reanimatsioonis aasta aega,“ meenutab ta. „Anestesioloogina öiseid valveid teha on raske, järgmisel päeval ka kõrvus kogu aeg monitor piiksub. Pärast silmakliinikusse sattumist aga tundsin, et tahan just silmaarstiks saada. Eks see natuke selline siidikäpa amet on, ei ole verd ega midagi muud hirmsat.“

    Asutatud 3.01.2006.

    Teeb prillidest vabastavaid operatsioone.

    Juhatuse liikmed: Pait Teesalu, tema abikaasas Tiia Teesalu (tegevjuht).

    Omanikud: 75% OÜ Pait Teesalu Silmakirurgia (100% Pait Teesalu), 25% OÜ Lucera (100% Tiia Teesalu).

    Gaselli TOPis 144. kohal (2017. aastal oli 685. kohal).

    Töötajaid 7.

    Investeerinud kokku ligi 2 miljonit eurot.

    Käibest 98,5% moodustab oftalmoloogilise arstiabi osutamine ja 1,5% prillide jm. optikaupade müük. Kaks kolmandikku moodustavad laseroperatsioonid ja kolmandiku läätse protseduurid (multifokaalsed ja lisaläätsed).

    2006 – tehti esimesed laseroperatsioonid, paigaldati ka lugemisprillidest vabastavaid multifokaalseid läätsi.

    2008 – ehitati ja sisustati silmakliinik Tartus, hakati teostama ainult laseriga tehtavaid femtoLASIK protseduure.

    2010 – hakati paigaldama lisaläätsi patsientidele, kellele laseroperatsioon ei sobi.

    2014 – ehitati ja sisustati silmakliinik Tallinna.

    2015 – laseroperatsioone hakati tegema vaid Tallinnas, esimesena Eestis hakati tegema 3. põlvkonna laseroperatsiooni ReLEx Smile.

    Pait Teesalu

    Lõpetanud Võrus keskkooli (1983), Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1991); 1991-1993 õppis kliinilises ordinatuuris Moskvas Svjatoslav Fjodorovi silmakliinikus, 1998. aastal kaitses meditsiinidoktori kraadi Oulu ülikoolis.

    Aastatel 1993-1999 töötas silmakirurgina Maarjamõisa Haigla silmaosakonnas, 2000-2011 oli SA TÜ Kliinikum silmakliiniku juhatajana.

    2003. ja 2009. aastal valiti Tartu Ülikooli korraliseks silmahaiguste professoriks.

    Teinud ligi 40 000 silmaoperatsiooni.

    1995. aastal alustas erapraksisega Võrus (OÜ OFTOP), alates 2012. aasta algusest tegeleb vaid erapraksisega.

    Omanduses: 100% OÜ Pait Teesalu Silmakirurgia (osutab oftalmoloogilist arstiabi ja rendib äripindasid Tartus ja Tallinnas tegutsevatele silmakliinikutele), 100% OÜ Medimaja (rendib meditsiiniseadmeid), 66,67% OÜ OFTOP (osutab Võrus oftalmoloogilist ambulatoorset eriarstiabi).

    Allikas: OÜ ReFocus Silmakeskus, Äripäev

    Teesalu asus 1993. aastal tööle Maarjamõisa haigla silmaosakonna kirurgina, aastatel 2000-2011 oli silmakliiniku juhataja. Erapraksisega põhitöö kõrvalt alustas ta 1995. aastal, alates 2012. aastast on pühendunud vaid erapraksisele. Talle kuulub või on ta osanik kolmes silmaprobleemidega tegelevas ettevõttes.
    „Kuna minuga seotud teised äriühingud on haigekassa lepingupartnerid, tundus mõistlik asutada eraldi ettevõte, mis osutab raviteenust vaid patsiendi enda raha eest,“ põhjendab Teesalu, miks ta 2006. aastal asutas ReFocus Silmakeskuse.
    Emotsioonid turundusvankri ees
    Laseroperatsiooni kasuks otsustavad eelkõige need, kes tahavad segavatest prillidest lahti saada, näiteks aktiivselt spordiga tegelevad inimesed. „Laseriga opereerimine on turvalisem, lõige tuleb täpselt sinna, kuhu see tulema peab,“ kinnitab Teesalu. „Optiline ehk refraktiivkirurgia on põnev ja loominguline, sest enne igat operatsiooni tuleb palju analüüsida ja nuputada, kuidas antud patsiendi puhul parim tulemus saada.“
    Maailmas on kaunis levinud, et pärast edukat laseroperatsiooni teeb silmakirurg koos patsiendiga mälestuseks foto, mis saadetakse patsiendi mailile. „Tegu on emotsionaalse hetkega, aga samas on sellel ka turunduslik eesmärk – mõni patsient jagab pilti sotsiaalmeedias ja nii jõuab see teiste potentsiaalsete patsientideni,“ ütleb Teesalu. „Ameerikas kunagi praktiseeriti isegi seda, et perekond vaatas klaasi tagant, kuidas pereliikmele silmaoperatsiooni tehakse. Meie seda ei võimalda, sest ega see tegelikult kirurgile meeldiv ole, kui keegi kõrval seisab ja pealt vaatab.“
    Kirurgid ise aga paljuski just niimoodi, kolleegist tippspetsialisti kõrval seistes, uusi operatsioonitehnikaid õpivadki. Silmalaserite tootjafirmadel on mitmel pool maailmas sisustatud refentskliinikud, kus päev läbi tehakse näidisoperatsioone. „Ega meditsiinis teist moodi õpigi. Kui sul on mingi mikrokirurgia baas olemas ehk oskad mikroskoobi all toimetada, omandad uusi nippe kergemini,“ lausub Teesalu. „Laserite juures on palju tehnilisi nüansse, näiteks millal mis energiataset kasutada. Uue laseri tööle rakendamise eel sätib tootjafirma esindaja laseri seadistused paika ja aeg-ajalt käiakse laserseadmeid hooldamas.“
    Teesalu sõnul valdab ta 95 protsenti maailmas kasutusel olevatest optilise kirurgia protseduuridest. Küsimusele, kas tema enda kui tippkirurgi toimetamist käiakse opitoas tihti uudistamas, vastab Teesalu, et üksikuid arst-residente on tal olnud.
    „Optilises kirurgias ehk refraktiivkirurgias on asi natuke sedamoodi, et iseseisvalt saad lasta operatsioone tegema vaid selle inimese, kelle lojaalsuses kindel oled,“ seletab Teesalu. „Vastasel juhul võib kujuneda olukord, et sa pühendad õppija kõikidesse nüanssidesse, tema aga leiab kellegi ärimehe, kes ostab laserseadme, ja oledki endale konkurendi tekitanud.“ Teesalu lisab, et praegu, 53aastasena on ta veel liiga noor selleks, et mantlipärijat kasvatada. „Tahan veel kümmekond aastat ise tööd teha.“
    Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
    OÜ ReFocus Silmakeskus põhiomanik ja juhatuse liige Pait Teesalu
    Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kuna silmakirurgia on valikuline kirurgia, peab kõik olema võimalikult turvaline, ehk operatsiooni asume tegema alles siis, kui meil on patsiendist võimalikult hea pilt ees. Mida täpsemad on mõõtmised ja analüüsid, seda parem lõpptulemus. Seepärast teeme enne operatsiooni patsiendi silmadele üle paarikümne uuringu. Meil on kümmekond nüüdisaegset aparaati, millega patsiendi silma parameetreid mõõdetakse. Pidevalt vahetame vanemad mudelid uusimate aparaatide vastu.
    Silmakirurgi kolm soovitust
    1. Õpi pidevalt juurde. Jätka oskuste ja teadmiste laiendamist ja arendamist nii üksikisiku kui meeskonna tasemel. Mida rohkem oskusi ja võimalusi, seda rohkem potentsiaalseid ja rahulolevaid kliente. Sama kehtib igas valdkonnas – mida rohkem on sul haritust, seda rohkem on sul valikuid. Valikud annavad suurema manööverdamisruumi, ükskõik kus sa oled või mida teed.
    2. Hoia meeskonda. Oma meeskonda kuuluvaid inimesi tuleb hoida nagu pereliikmeid. Igaühe panus on oluline. Meeskonna nõrgim lüli võib tulemust silmas pidades osutuda olulisemaks kui tugevaim lüli. Enne operatsiooni teevad optometristid ja assistendid patsiendile hulgaliselt mõõtmisi, mida mina kui kirurg kasutan oma otsuste ja arvutuste tegemisel. Seega, kui mõõtmised on ebakorrektselt tehtud, ei pruugi lõpptulemus patsiendi jaoks sajaprotsendiline olla.
    3. Tee patsient õnnelikuks. Ettevõtte arendamisel mõtle, kuidas asju ja protsesse mugavamaks ning paremaks teha, ja seda mitte endale, vaid eelkõige patsiendile või kliendile. Meditsiinis on hea ravitulemus ja rahulolev ning õnnelik patsient parim müügimees, iga hea tootega on samamoodi. Sa võid reklaami palju teha, aga hoopis tõhusam on see, kui teed oma tööd korralikult ja patsient või klient on rahul.

    Käib ajaga kaasas

    Pait Teesalu on üks minu õpetajaid silmakirurgia vallas. Kuni 2010. aastani olin tema partneriks ReFocus Silmakeskuses.

    Paidi iseloomustamisel tuleb eelkõige rõhutada tema väga häid teoreetilisi teadmisi oma erialal. Silmahaiguste valdkond areneb väga kiiresti, Pait mitte ainult ei hoia end erialaselt kursis uute teadmiste ja nüüdisaegsete tehnoloogiliste võimalustega, vaid võtab neist eesrindlikumad kiiresti üle ja investeerib innovaatilistesse tehnoloogiatesse.

    Kindlasti vajab märkimist Paidi põhjalikkus patsientide käsitlusel, seda nii diagnostikas kui ka ravis. Patsiendil on alati oma ootused ning Pait oskab luua patsiendi jaoks olukorra, kus planeeritud tulemus vastab saavutatud tulemusele.

    Inimesena on Pait sirgjooneline ja aus. Ta ei ole enesekeskne, tal jätkub alati aega konsulteerimiseks, oskab vajadusel teisi toetada. Lisaks sellele, et ta on väga hea arst, on tal ka hea ärivaist. Seda tõendavad ReFocus Silmakeskuse majandustulemused.

    Pait Teesalu unistab
    Ettevõtet suuremaks ajades ehk silmakliinikuid juurde asutades kas Eestis või välismaal saaks teoreetiliselt käibenumbreid suurendada, aga takistuseks saab inimfaktor. Kliinikuid juurde tekitades läheb kvaliteet alla, sest pole spetsialiste. Eestis on umbes 150 silmaarsti, aga laserlõikust tegevaid refrektiivkirurge on ühe käe sõrmede jagu.
    Meie jääme pigem butiikkliinikuks, kus asju aetakse parimal võimalikul moel. Pean oluliseks iga uuringule tulnud patsiendiga isiklikult suhelda ja tema silmade seisundit ning võimalusi arutada.
    Silmakirurgia ja tehnoloogiad arenevad kiiresti, viie aasta pärast on protseduurid veelgi rohkem konkreetse patsiandi spetsiifilised. Loodan ka, et viie aasta pärast teavad inimesed tunduvalt paremini, et ka pärast 45. eluaastat on võimalik elu ilma prillideta, ja mille poolest on laseroperatsioonide tehnoloogiad erinevad.

    aasta    käive               kasum

    2013    316 560           114 304

    2014    370 890           10 094

    2015    669 737           179 081

    2016    792 646           172 625

    Allikas: OÜ ReFocus Silmakeskus

    Pane tähele
    Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
    Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2014, 2015 ja 2016. 2014. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2014-2016 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.
    TOPi jõudis tänavu 901 ettevõtet.
    Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.