Silmaarst, kes paistab silma

28. märts 2018, 06:00
Pait Teesalu teeb läätsevahetuse operatsiooni ReFocus Silmakeskus OÜ Tallinna kliinikus.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180328/NEWS/180329967/AR/0/AR-180329967.jpg

Laserlõikust tegevaid silmakirurge saab Eestis kokku lugeda ühe käe sõrmedel, innovaatilisem neist on Tartus ja Tallinnas silmakliinikut omav Pait Teesalu.

Tema suurosalusega OÜ ReFocus Silmakeskus oli Eestis esimene, kus hakati kolm aastat tagasi tegema laseroperatsioone, mille käigus puudutatakse silma minimaalselt, ja tänu sellele võib patsient juba järgmisel päeval minna kas või poksitrenni. ReLEx Smile tehnoloogiat kasutab ettevõte senini ainsana.

„See on natuke konkreetses femtolaseris kinni,“ põhjendab Teesalu. „Konkurentidel on samuti femtolaser, aga meie oma on funktsionaalsem. Laserid on kallid, maksavad 300 000–400 000 eurot, uisapäisa seda ei osteta – pead kalkuleerima, kuidas sa selle suhteliselt pika aja jooksul välja teenid.“

ReFocus Silmakeskus koondas kallid aparaadid Tallinna ja avas 2015. aastal pealinnas optilise kirurgia kliiniku. See käik on kasvatanud ettevõtte majandustulemusi sedavõrd, et lennutas firma Gaselli TOPi (144. koht, 2017. aastal 685. koht). „Eelmisel aastal meil enam sellist hüpet ei olnud,“ sõnab Teesalu ja lisab, et mullune käive oli umbes 0,8 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus, mis see oli 2016. aastal.

Pingeline rutiin

Teesalu jagab end kahe kliiniku vahel – esmaspäeval, teisipäeval ja reedel töötab Tartus ning kolmapäeval ja neljapäeval teeb Tallinnas laseroperatsioone. Kohtume ühel esmaspäevasel pärastlõunal Tartu silmakliinikus, hommikupoolikul on ta jõudnud teha 15 katarakti- ehk hallkaelõikust.

„See on enam-vähem tavaline lõikuse päev, mõni kord olen ka rohkem teinud,“ räägib Teesalu. „Kataraktilõikused lähevad kogenud kirurgi käes suhteliselt kiiresti, eks siin on juba omajagu rutiini kah.“ Samas möönab ta, et 15 lõikust päevas väsitab ära. „Oled kogu aeg pinges, eriti pingeasendis on õlad. Lähen lasen endale täna lõdvestavat massaaži teha.“

Teesalu, kes on silmaarstipraksise jooksul teinud kokku ligi 40 000 operatsiooni, tahtis omal ajal saada hoopis anestesioloogiks. „Ma isegi töötasin arstitudengina reanimatsioonis aasta aega,“ meenutab ta. „Anestesioloogina öiseid valveid teha on raske, järgmisel päeval ka kõrvus kogu aeg monitor piiksub. Pärast silmakliinikusse sattumist aga tundsin, et tahan just silmaarstiks saada. Eks see natuke selline siidikäpa amet on, ei ole verd ega midagi muud hirmsat.“

Teesalu asus 1993. aastal tööle Maarjamõisa haigla silmaosakonna kirurgina, aastatel 2000-2011 oli silmakliiniku juhataja. Erapraksisega põhitöö kõrvalt alustas ta 1995. aastal, alates 2012. aastast on pühendunud vaid erapraksisele. Talle kuulub või on ta osanik kolmes silmaprobleemidega tegelevas ettevõttes.

„Kuna minuga seotud teised äriühingud on haigekassa lepingupartnerid, tundus mõistlik asutada eraldi ettevõte, mis osutab raviteenust vaid patsiendi enda raha eest,“ põhjendab Teesalu, miks ta 2006. aastal asutas ReFocus Silmakeskuse.

Emotsioonid turundusvankri ees

Laseroperatsiooni kasuks otsustavad eelkõige need, kes tahavad segavatest prillidest lahti saada, näiteks aktiivselt spordiga tegelevad inimesed. „Laseriga opereerimine on turvalisem, lõige tuleb täpselt sinna, kuhu see tulema peab,“ kinnitab Teesalu. „Optiline ehk refraktiivkirurgia on põnev ja loominguline, sest enne igat operatsiooni tuleb palju analüüsida ja nuputada, kuidas antud patsiendi puhul parim tulemus saada.“

Maailmas on kaunis levinud, et pärast edukat laseroperatsiooni teeb silmakirurg koos patsiendiga mälestuseks foto, mis saadetakse patsiendi mailile. „Tegu on emotsionaalse hetkega, aga samas on sellel ka turunduslik eesmärk – mõni patsient jagab pilti sotsiaalmeedias ja nii jõuab see teiste potentsiaalsete patsientideni,“ ütleb Teesalu. „Ameerikas kunagi praktiseeriti isegi seda, et perekond vaatas klaasi tagant, kuidas pereliikmele silmaoperatsiooni tehakse. Meie seda ei võimalda, sest ega see tegelikult kirurgile meeldiv ole, kui keegi kõrval seisab ja pealt vaatab.“

Kirurgid ise aga paljuski just niimoodi, kolleegist tippspetsialisti kõrval seistes, uusi operatsioonitehnikaid õpivadki. Silmalaserite tootjafirmadel on mitmel pool maailmas sisustatud refentskliinikud, kus päev läbi tehakse näidisoperatsioone. „Ega meditsiinis teist moodi õpigi. Kui sul on mingi mikrokirurgia baas olemas ehk oskad mikroskoobi all toimetada, omandad uusi nippe kergemini,“ lausub Teesalu. „Laserite juures on palju tehnilisi nüansse, näiteks millal mis energiataset kasutada. Uue laseri tööle rakendamise eel sätib tootjafirma esindaja laseri seadistused paika ja aeg-ajalt käiakse laserseadmeid hooldamas.“

Teesalu sõnul valdab ta 95 protsenti maailmas kasutusel olevatest optilise kirurgia protseduuridest. Küsimusele, kas tema enda kui tippkirurgi toimetamist käiakse opitoas tihti uudistamas, vastab Teesalu, et üksikuid arst-residente on tal olnud.

„Optilises kirurgias ehk refraktiivkirurgias on asi natuke sedamoodi, et iseseisvalt saad lasta operatsioone tegema vaid selle inimese, kelle lojaalsuses kindel oled,“ seletab Teesalu. „Vastasel juhul võib kujuneda olukord, et sa pühendad õppija kõikidesse nüanssidesse, tema aga leiab kellegi ärimehe, kes ostab laserseadme, ja oledki endale konkurendi tekitanud.“ Teesalu lisab, et praegu, 53aastasena on ta veel liiga noor selleks, et mantlipärijat kasvatada. „Tahan veel kümmekond aastat ise tööd teha.“

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

OÜ ReFocus Silmakeskus põhiomanik ja juhatuse liige Pait Teesalu

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kuna silmakirurgia on valikuline kirurgia, peab kõik olema võimalikult turvaline, ehk operatsiooni asume tegema alles siis, kui meil on patsiendist võimalikult hea pilt ees. Mida täpsemad on mõõtmised ja analüüsid, seda parem lõpptulemus. Seepärast teeme enne operatsiooni patsiendi silmadele üle paarikümne uuringu. Meil on kümmekond nüüdisaegset aparaati, millega patsiendi silma parameetreid mõõdetakse. Pidevalt vahetame vanemad mudelid uusimate aparaatide vastu.

Silmakirurgi kolm soovitust

1. Õpi pidevalt juurde. Jätka oskuste ja teadmiste laiendamist ja arendamist nii üksikisiku kui meeskonna tasemel. Mida rohkem oskusi ja võimalusi, seda rohkem potentsiaalseid ja rahulolevaid kliente. Sama kehtib igas valdkonnas – mida rohkem on sul haritust, seda rohkem on sul valikuid. Valikud annavad suurema manööverdamisruumi, ükskõik kus sa oled või mida teed.

2. Hoia meeskonda. Oma meeskonda kuuluvaid inimesi tuleb hoida nagu pereliikmeid. Igaühe panus on oluline. Meeskonna nõrgim lüli võib tulemust silmas pidades osutuda olulisemaks kui tugevaim lüli. Enne operatsiooni teevad optometristid ja assistendid patsiendile hulgaliselt mõõtmisi, mida mina kui kirurg kasutan oma otsuste ja arvutuste tegemisel. Seega, kui mõõtmised on ebakorrektselt tehtud, ei pruugi lõpptulemus patsiendi jaoks sajaprotsendiline olla.

3. Tee patsient õnnelikuks. Ettevõtte arendamisel mõtle, kuidas asju ja protsesse mugavamaks ning paremaks teha, ja seda mitte endale, vaid eelkõige patsiendile või kliendile. Meditsiinis on hea ravitulemus ja rahulolev ning õnnelik patsient parim müügimees, iga hea tootega on samamoodi. Sa võid reklaami palju teha, aga hoopis tõhusam on see, kui teed oma tööd korralikult ja patsient või klient on rahul.

Pait Teesalu unistab

Ettevõtet suuremaks ajades ehk silmakliinikuid juurde asutades kas Eestis või välismaal saaks teoreetiliselt käibenumbreid suurendada, aga takistuseks saab inimfaktor. Kliinikuid juurde tekitades läheb kvaliteet alla, sest pole spetsialiste. Eestis on umbes 150 silmaarsti, aga laserlõikust tegevaid refrektiivkirurge on ühe käe sõrmede jagu.

Meie jääme pigem butiikkliinikuks, kus asju aetakse parimal võimalikul moel. Pean oluliseks iga uuringule tulnud patsiendiga isiklikult suhelda ja tema silmade seisundit ning võimalusi arutada.

Silmakirurgia ja tehnoloogiad arenevad kiiresti, viie aasta pärast on protseduurid veelgi rohkem konkreetse patsiandi spetsiifilised. Loodan ka, et viie aasta pärast teavad inimesed tunduvalt paremini, et ka pärast 45. eluaastat on võimalik elu ilma prillideta, ja mille poolest on laseroperatsioonide tehnoloogiad erinevad.

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2014, 2015 ja 2016. 2014. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2014-2016 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 901 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2018, 15:12

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing