Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erasektor vajab avalikkuse piitsa

    Tallinna Kaubanaja Grupp ASi turundusdirektor Anne-Liis Ostov leiab, et ärikriitiliste teemade kõrval tuleb tihti teha valik, kuhu panustada.Foto: Andas Kralla

    Ühiskondlikust mõjust rääkimine pole Eesti ettevõtetele prioriteet, kuna organisatsioon on õhuke ja ärikriitiliste teemade kõrval tuleb teha valik, kuhu panustada, leiavad ettevõtjad. Sellegipoolest eristuvad suurema avatuse poolest avaliku tähelepanu all tegutsevad ettevõtted.

    BLRT Grupp AS

    Danske Bank AS Eesti filiaal

    Eesti Energia AS

    Elering AS

    Merko Ehitus Eesti AS

    Nordecon AS

    Riigi Kinnisvara AS

    Rimi Eesti Food AS

    SEB Pank AS

    Tallink Grupp AS

    Tallinna Kaubamaja Grupp AS

    Tallinna Sadam AS

    Tallinna Vesi AS

    Viru Keemia Grupp AS

    100 Eesti suurima mõjuga ettevõtte kommunikatsiooni analüüsinud uuringust selgub, et ärikriitiliste teemade kõrval kipuvad ühiskondlikud aspektid sageli kõrvale jääma. 
    “Koondtulemus näitab, et ettevõtted suuresti siiski ei ole avatud, ühiskondlikust mõju omamisest rääkimata,” kommenteeris uuringu koostanud Sustinere OÜ partner Marko Siller. “Kui jätta börsi- ja riigifirmad välja, siis üldiselt on Eesti kapitaliga ettevõtted vähem avatud kui siin tegutsevad välisfirmad,” lisas ta.
    Siller sõnas, et avatust mõjutab ärikultuuride küpsuse vahe. Meie ettevõtetel pole tema sõnul üldist harjumust teha aastat kokku võttes ülevaadet sellest, kuidas saadi hakkama keskkonna, töötajate, kogukonna ja eetikaga seotud võtmeteemadega.
    Uuringu tulemusi kinnitab ka börsiettevõttes Tallinna Kaubamaja toimuv. “Paratamatult on enamiku Eesti ettevõtete organisatsioon üpris õhuke ja kui tegemist ei ole ärikriitilise teemaga, siis tuleb teha valik, kuhu on võimalik panustada,” rääkis Tallinna Kaubamaja Grupp ASi turundusdirektor Anne-Liis Ostov. Ta lisas, et Tallinna Kaubamaja Grupi aastaaruandes on nimetatud teemad olnud alati käsitletud ja aasta-aastalt järjest mahukamalt.
    Globaalsetel teemadel vähem tähelepanu
    Siller lisas uuringu tulemusi kommenteerides, et globaalses mõttes suured teemad saavad meie ärikultuuris vähe tähelepanu– #metoo raames pildile tulnud mitmekesisus, õiglane kohtlemine ja inimõigused, aga ka eetika ja korruptsioonivastane tegevus ning kliimamuutused,” tõi ta näiteid.
    “Kui tahame rahvusvahelises koostöös vastaspoolega suuremat ühisosa leida, siis peame õppima sotsiaalseid, keskkonna- ja eetikateemasid rohkem oma tegudesse ja kommunikatsiooni tooma,” lisas Siller.
    Uuringus tuuakse välja, et Eesti ettevõtete aruannetes saavad vähem tähelepanu sellised teemad nagu õiglane kohtlemine, inimõigused, eetika ja andmekaitse. “Rahvusvahelistel ettevõtetel on need teemad ühtpidi seetõttu rohkem fookuses, et sotsiaalse vastutuse ja ärieetika kultuurikiht on paksem kui noortel riikidel,” selgitas Ostov. Tema meelest on rahvusvahelistel ettevõtetel teisalt ka rohkem ressursse ja võimalusi, et nendega tegeleda.
    Avalik huvi kohustab
    Globaalsete teemade ja avatuse puhul paistsid eeskujulikuna silma eelkõige börsi- ja riigiettevõtted, kes on Silleri sõnul omandivormist ja rollist tulenevalt suurema avalikkuse tähelepanu all. “Eks neile kehtivad ka selgemad ootused ja reeglid, kuidas juhtimispraktikast läbipaistvalt rääkida,” arvas Siller.
    Ta lisas, et suurema avaliku huvi all olevad ettevõtted pööravad suuremat tähelepanu läbipaistvusele ja oma ühiskondliku mõju raporteerimisele. Suurema avaliku huvi all olevate ettevõtetena eristusid börsi-, riigi- ja finantsettevõtted. “Kindlasti on börsiettevõtted mõnes mõttes suurema tähelepanu all, kuid ei saaks nõustuda väitega, et sellega tegeletakse kohusetundest,” tõdes ka Ostov.
    Ka tarbijabrändid olid veidi avatumad kui puhtalt B2B-ettevõtted. “Ilmselt see viitab nende kasvavale arusaamale, et tarbijale lähevad need teemad korda ning kogu kommunikatsioon peab sellega arvestama,” arutles Siller.
    Ostovi sõnul ei ole ettevõtete sisemine areng aga midagi eraldiseisvat ühiskonna üldisest arengust. “Usun, et mida aktuaalsemad on need teemad ühiskonnas laiemalt, seda rohkem ettevõtteid hakkab neid ka oma igapäevatöös tähtsustama,” arvas ta.
     
    Olukorda saaks parandada
    Lisaks selgus uuringust, et enamasti jääb ühiskondliku vastutuse kirjeldamine jutu tasandile. Siller kinnitas, et kuigi mitu riigifirmat paistsid silma üldiselt avatud olemisega, siis räägivad nad võrreldes teistega kõige vähem just juhtimiskultuurist ja -eetikast. Ta arvas, et kindlasti tooks nende teemade avalikult pildile toomine arengu juhtimiskultuuris.
    Siller lisas, et kindlasti on alakasutatud võimalus end tulevaste töötajate seas ühiskondlike teemade puudutamise kaudu atraktiivsemaks teha. “Personalijuhid räägivad, kuidas tööintervjuudel küsivad kandidaadid ettevõtte ühiskondliku rolli kohta üha rohkem,” tõi ta näite.
    Silleri meelest peaks läbipaistvuse kujundamisel kõige olulisemat mõju omavate teemade fookuse seadmisel lähtuma huvigruppide ootusest ning äri põhitegevusest. “Sponsorlusest rääkimine on tore, aga olulised on hoopis aus juhtimine, töötajate kohtlemine ja toote-teenusega seotud mõju,” tõi Siller välja.
    “Põhiküsimuste peitmine vähemoluliste positiivsete näidete kajastamise taha juhib tähelepanu kõrvale ega rahulda avalikkuse ootust,” sõnas Siller.
    Uuring: Eesti 100 mõjukama ettevõtte kommunikatsiooni läbipaistvusest
    Uuringu korraldas Sustinere OÜ 100 Eesti mõjukama ettevõtte seas, kes annavad tööd 80 000 inimesele, mis on ligi 12,5% kõigist töötavast elanikkonnast. Ettevõtete käive on 17 miljardit ning nad müüvad oma tooteid ja teenuseid järjepidevalt igale eestimaalasele
    Sustinere OÜ analüüsis ettevõtete aastaaruandeid, et saada teada, mis teemadel ja kuidas on kirjeldatud, mis on finantsnumbrite taga, mis põhimõtete järgi ettevõtet juhitakse, kuidas inimestesse, keskkonda ja ühiskonda tervikuna suhtutakse.
    Uuringus taheti teada, kuidas ettevõtted kajastavad oma kommunikatsioonis ühiskondliku vastutuse teemat. 100 kõige mõjukamat ettevõtet valiti ettevõtete käibe ja töötajate arvu põhjal. Uuringutulemustes eristus 14 ettevõtet, mis kajastasid aruannetes ühiskondliku vastutuse teemat teadlikult ja terviklikult.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
OpenAI tegi tehisintellekti arendamiseks olulise ostu
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lennukipommi
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
14 aastat menetlemist: linn peatas mõjuka ärimehe megaarenduse
Tallinna linn algul lõpetas, kuid otsustas ringi ja seejärel peatas suurärimees Margus Linnamäele kuuluva Paljassaare kinnisvaraarenduse detailplaneeringu menetlemise.
Tallinna linn algul lõpetas, kuid otsustas ringi ja seejärel peatas suurärimees Margus Linnamäele kuuluva Paljassaare kinnisvaraarenduse detailplaneeringu menetlemise.