• Jaga lugu:

    Erasektor vajab avalikkuse piitsa

    Tallinna Kaubanaja Grupp ASi turundusdirektor Anne-Liis Ostov leiab, et ärikriitiliste teemade kõrval tuleb tihti teha valik, kuhu panustada.Foto: Andas Kralla

    Ühiskondlikust mõjust rääkimine pole Eesti ettevõtetele prioriteet, kuna organisatsioon on õhuke ja ärikriitiliste teemade kõrval tuleb teha valik, kuhu panustada, leiavad ettevõtjad. Sellegipoolest eristuvad suurema avatuse poolest avaliku tähelepanu all tegutsevad ettevõtted.

    BLRT Grupp AS

    Danske Bank AS Eesti filiaal

    Eesti Energia AS

    Elering AS

    Merko Ehitus Eesti AS

    Nordecon AS

    Riigi Kinnisvara AS

    Rimi Eesti Food AS

    SEB Pank AS

    Tallink Grupp AS

    Tallinna Kaubamaja Grupp AS

    Tallinna Sadam AS

    Tallinna Vesi AS

    Viru Keemia Grupp AS

    100 Eesti suurima mõjuga ettevõtte kommunikatsiooni analüüsinud uuringust selgub, et ärikriitiliste teemade kõrval kipuvad ühiskondlikud aspektid sageli kõrvale jääma. 
    “Koondtulemus näitab, et ettevõtted suuresti siiski ei ole avatud, ühiskondlikust mõju omamisest rääkimata,” kommenteeris uuringu koostanud Sustinere OÜ partner Marko Siller. “Kui jätta börsi- ja riigifirmad välja, siis üldiselt on Eesti kapitaliga ettevõtted vähem avatud kui siin tegutsevad välisfirmad,” lisas ta.
    Siller sõnas, et avatust mõjutab ärikultuuride küpsuse vahe. Meie ettevõtetel pole tema sõnul üldist harjumust teha aastat kokku võttes ülevaadet sellest, kuidas saadi hakkama keskkonna, töötajate, kogukonna ja eetikaga seotud võtmeteemadega.
    Uuringu tulemusi kinnitab ka börsiettevõttes Tallinna Kaubamaja toimuv. “Paratamatult on enamiku Eesti ettevõtete organisatsioon üpris õhuke ja kui tegemist ei ole ärikriitilise teemaga, siis tuleb teha valik, kuhu on võimalik panustada,” rääkis Tallinna Kaubamaja Grupp ASi turundusdirektor Anne-Liis Ostov. Ta lisas, et Tallinna Kaubamaja Grupi aastaaruandes on nimetatud teemad olnud alati käsitletud ja aasta-aastalt järjest mahukamalt.
    Globaalsetel teemadel vähem tähelepanu
    Siller lisas uuringu tulemusi kommenteerides, et globaalses mõttes suured teemad saavad meie ärikultuuris vähe tähelepanu– #metoo raames pildile tulnud mitmekesisus, õiglane kohtlemine ja inimõigused, aga ka eetika ja korruptsioonivastane tegevus ning kliimamuutused,” tõi ta näiteid.
    “Kui tahame rahvusvahelises koostöös vastaspoolega suuremat ühisosa leida, siis peame õppima sotsiaalseid, keskkonna- ja eetikateemasid rohkem oma tegudesse ja kommunikatsiooni tooma,” lisas Siller.
    Uuringus tuuakse välja, et Eesti ettevõtete aruannetes saavad vähem tähelepanu sellised teemad nagu õiglane kohtlemine, inimõigused, eetika ja andmekaitse. “Rahvusvahelistel ettevõtetel on need teemad ühtpidi seetõttu rohkem fookuses, et sotsiaalse vastutuse ja ärieetika kultuurikiht on paksem kui noortel riikidel,” selgitas Ostov. Tema meelest on rahvusvahelistel ettevõtetel teisalt ka rohkem ressursse ja võimalusi, et nendega tegeleda.
    Avalik huvi kohustab
    Globaalsete teemade ja avatuse puhul paistsid eeskujulikuna silma eelkõige börsi- ja riigiettevõtted, kes on Silleri sõnul omandivormist ja rollist tulenevalt suurema avalikkuse tähelepanu all. “Eks neile kehtivad ka selgemad ootused ja reeglid, kuidas juhtimispraktikast läbipaistvalt rääkida,” arvas Siller.
    Ta lisas, et suurema avaliku huvi all olevad ettevõtted pööravad suuremat tähelepanu läbipaistvusele ja oma ühiskondliku mõju raporteerimisele. Suurema avaliku huvi all olevate ettevõtetena eristusid börsi-, riigi- ja finantsettevõtted. “Kindlasti on börsiettevõtted mõnes mõttes suurema tähelepanu all, kuid ei saaks nõustuda väitega, et sellega tegeletakse kohusetundest,” tõdes ka Ostov.
    Ka tarbijabrändid olid veidi avatumad kui puhtalt B2B-ettevõtted. “Ilmselt see viitab nende kasvavale arusaamale, et tarbijale lähevad need teemad korda ning kogu kommunikatsioon peab sellega arvestama,” arutles Siller.
    Ostovi sõnul ei ole ettevõtete sisemine areng aga midagi eraldiseisvat ühiskonna üldisest arengust. “Usun, et mida aktuaalsemad on need teemad ühiskonnas laiemalt, seda rohkem ettevõtteid hakkab neid ka oma igapäevatöös tähtsustama,” arvas ta.
     
    Olukorda saaks parandada
    Lisaks selgus uuringust, et enamasti jääb ühiskondliku vastutuse kirjeldamine jutu tasandile. Siller kinnitas, et kuigi mitu riigifirmat paistsid silma üldiselt avatud olemisega, siis räägivad nad võrreldes teistega kõige vähem just juhtimiskultuurist ja -eetikast. Ta arvas, et kindlasti tooks nende teemade avalikult pildile toomine arengu juhtimiskultuuris.
    Siller lisas, et kindlasti on alakasutatud võimalus end tulevaste töötajate seas ühiskondlike teemade puudutamise kaudu atraktiivsemaks teha. “Personalijuhid räägivad, kuidas tööintervjuudel küsivad kandidaadid ettevõtte ühiskondliku rolli kohta üha rohkem,” tõi ta näite.
    Silleri meelest peaks läbipaistvuse kujundamisel kõige olulisemat mõju omavate teemade fookuse seadmisel lähtuma huvigruppide ootusest ning äri põhitegevusest. “Sponsorlusest rääkimine on tore, aga olulised on hoopis aus juhtimine, töötajate kohtlemine ja toote-teenusega seotud mõju,” tõi Siller välja.
    “Põhiküsimuste peitmine vähemoluliste positiivsete näidete kajastamise taha juhib tähelepanu kõrvale ega rahulda avalikkuse ootust,” sõnas Siller.
    Uuring: Eesti 100 mõjukama ettevõtte kommunikatsiooni läbipaistvusest
    Uuringu korraldas Sustinere OÜ 100 Eesti mõjukama ettevõtte seas, kes annavad tööd 80 000 inimesele, mis on ligi 12,5% kõigist töötavast elanikkonnast. Ettevõtete käive on 17 miljardit ning nad müüvad oma tooteid ja teenuseid järjepidevalt igale eestimaalasele
    Sustinere OÜ analüüsis ettevõtete aastaaruandeid, et saada teada, mis teemadel ja kuidas on kirjeldatud, mis on finantsnumbrite taga, mis põhimõtete järgi ettevõtet juhitakse, kuidas inimestesse, keskkonda ja ühiskonda tervikuna suhtutakse.
    Uuringus taheti teada, kuidas ettevõtted kajastavad oma kommunikatsioonis ühiskondliku vastutuse teemat. 100 kõige mõjukamat ettevõtet valiti ettevõtete käibe ja töötajate arvu põhjal. Uuringutulemustes eristus 14 ettevõtet, mis kajastasid aruannetes ühiskondliku vastutuse teemat teadlikult ja terviklikult.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.