Artikkel

    Statistikaamet suurte investeeringute lävel

    Statistika.Foto: Shutterstock

    Statistikaamet loodab 11 miljoni euro toel reformida asutuse andmeagentuuriks ja andmete parema pakkumise kõrval märkimisväärselt vähendada ka ettevõtete halduskoormust.

    Kõigepealt kampaania, kus palutakse ettevõtjatel osutada andmete topeltkogumise kohta, siis kuu lõpus avatav uus statistikaameti liides estat 2.0, kuid olulisel kohal on koostöös Eesti Panga ning maksu- ja tolliametiga masinliidestusega info küsimise juurutamine, loetles statistikaameti peadirektor Mart Mägi kolmapäeval.
    "Kõigil ettevõtjatel on võimalik kohandada oma infosüsteemides andmed meie taksonoomiaga ning selle tulemusel ei pea amet esitama ühtegi küsimust ega ootama vastust, algandmed saadakse automaatselt kätte," rääkis Mägi ja tõrjus arvamust, nagu tähendaks see lihtsalt suurt koormust infosüsteemide kohandamisele, selgitusega, et tegemist on peamiselt koostööga raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtetega.
    Edaspidi vähem küsimusi

    16 miljonit eurot jaguneb 11 miljoniks, mis kuluvad IT-investeeringuteks ning 5 miljoniks, mis läheb arendus- ja halduskuludele.

    Tagasilööke hangete tegemisel Mägi ei pelga, sest tema sõnul on kogu projekt tehtud väiksemateks, poolt miljonit eurot mitte ületatavateks lõikudeks, mille üle järelevalvet ka parem teha.

    Koostööpartner on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

    Olulisel kohal on uus maksukorralduse seadus, mille tagajärjel tuleb töötajate registrisse sisestada lisaks töötaja nimele statistikaameti klassifikaatori põhjal ka töökoht. See peaks Mägi sõnul palgauuringute halduskoormust vähendama kaks korda.
    Aasta lõpuks tahab maksuamet palgataksonoomia kõrval välja töötada ka tulutaksonoomia, mille masinliidestusega küsimisel peaks jällegi küsimuste esitamine ettevõtetele vähendama.
    Mägi möönis, et põhimõtteliselt küsib statistikaamet n-ö tagaust otse ettevõtete infosüsteemidesse, kuid kinnitas, et ameti võimekus andmeturvalisuse ja nii isiku- kui üksikandmete kaitsel on kaugelt suurem ka tehnoloogiaettevõtetest nagu Google või Facebook.
    Ka ei tahtnud Mägi kuidagi nõustuda väitega, et juba praegu ei tee amet nii palju kui võimalik, et ettevõtete käest infot küsida. "Andmekohuslaste arvu vähendame ikkagi iga aasta. Ja silmas tuleb pidada, et iga aasta tuleb ka 10 000-15 000 ettevõtet juurde, aga meie valim on viimased 7 aastat olnud 40 000. Ütleme, siis et 7 aastat tagasi me rääkisime iga teise ettevõttega, nüüd aga iga kolmandaga," rääkis Mägi.

    Lubate igale ettevõtjale infot ka näiteks tema sektori kohta, kas sama plaaniga ei tulnud lagedale maksu- ja tolliamet - siin topelttööd ei tule?

    Mägi: Ei tule, oleme maksuametiga dialoogis ning samu andmeid on võimalik peegeldada nii kasutaja kontole maksuameti lehel kui meie lehel, ükskõik kumb keskkond talle paremini sobib. Lisaks tuleb meeles pidada, et maksuameti fookus on maksudega seotud andmetel, meil on võimalik pakkuda kogu sektori kohta oluliselt rohkem infot.

    Lisaks valimi piiramisele tegutseb amet direktori sõnul ka andmete edastamiseks kuluva aja vähendamisega ning alternatiivsete andmeallikate otsimisega. "Näiteks on meil nüüd ligipääs Eleringi andmetele, ning tänu sellele oli võimalik loobuda ettevõtetelt energiabilansi kohta andmete küsimisest," rääkis Mägi.
    Abiks veebipõhised teenused
    Veel on peatselt võimalik loobuda näiteks vabade töökohtade uurimisest, sest on välja töötatud viis, kuidas arvestada seda peamiste tööportaalide andmete põhjal, ning väheneb kontserdikorraldajate pinnimine külastajate kohta, sest enamus pileteid müüakse läbi veebi ning väheste kanalite abil.
    Samas tuleb Mägi sõnul mõista, et andmed, mida mõnele riigipoolsele küsijale antakse, ei tähenda, et need andmed oleksid samad, mida otsib statistikaamet või et need oleksid piisavalt täielikud. "Võtame näiteks käibe, käibedeklaratsiooni ei pea täitma kümned tuhanded ettevõtted ja maksuametil neid andmeid ei lähegi vaja, meie peame aga ka selle "pika saba" välja arvutama, sest kui me seda ei tee, siis ei ole käibe kohta käivad näitajad ühtegi sektorit peegeldavad," ütles ta.

    Päris samm riigireformist

    Personaliseeritud statistika pakkumise kõrval maksimaalselt riigi valduses olevate andmete kasutuselevõtt ja ühekordne andmeküsimise põhimõte vastab ka riigireformi eesmärkidele. Saame vähendada andmekogumist ning nii asutused kui ka ettevõtted saavad tänu sellele keskenduda põhitegevusele.

    Mul on hea meel, et statistikaameti ja Mart Mägi abil ei räägi me enam lihtsalt riigireformist, vaid oleme ka tegudeni jõudnud.

    Toomas Tõniste
    rahandusminister
    Nii ongi vabade töökohtade kohta suudetud metoodika välja töötada, kuid näiteks ärikinnisvara hindadest ei ole selliseid usaldusväärseid andmekogusid, mida näiteks veebiteenuste pakkujatelt küsida.
    Osa statistikaameti uuest programmist ongi kogu andmearhitektuuri kavandamine, mida riik küsib ka muude registrite kaudu, et need andmed oleksid võimalikult ristkasutatavad, varustatud metaandmetega ega vajaks lisaküsitlusi.
    Ka loodab amet, et sellega on võimalik pakkuda poliitiliste otsuste mõju kohta täpsemaid andmeid, et lisaks probleemkoha tuvastamisele mõõta ka probleemide lahendamisele kulutatud raha otstarbekust.
    Suur osa andmekogumise ümberkorraldamisest ja selle taasesitamise reformimisest ongi riigi sisemise bürokraatia vähendamise jaoks mõeldud, et ministeeriumid vastastikku ei peaks korraldama uuringuid üha uuesti ja uuesti.
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.