Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veefirmade vastumeelsus ähvardab tuua hinnatõusu

    Eestis peaks aastate pärast olema kas üks riiklik või kuni neli regionaalset vee-ettevõtet, et valdkond tuleks toime ilma toetusteta ja vee hind ei tõuseks. Turuosalistel teeb aga pealesunnitud ühinemise idee meele mõruks.

    Riiklik ettevõte on olnud ja läinud etapp. See on teine riik, teine­ aeg.

    amet:Tartu Veevärgi juht

    Toomas Kapp,
    Alates 2021. aastast kaovad eurotoetused, mille abil on suur osa Eesti veefirmasid oma taristu nõutele vastavaks ehitanud. Riigi toetus vee-ettevõtetele aina kahaneb. Vee hind aga ei kata võimalikke kulusid, mistõttu on enamiku vee-ettevõtete jätkusuutlikkus suure küsimärgi all.
    Seetõttu tellis Eesti Vee-ettevõtete Liit analüüsi, mis pakuks välja lahendused olukorraks, kus riik lõpetab veefirmade toetamise, ent teenus ei muutu kulukamaks, kui õigusaktid ette näevad, ega kaota kvaliteedis. Analüüsi tulemusel on ette antud tingimustel parimad variandid kas ühe riikliku või kuni nelja regionaalse vee-ettevõtte loomine.

    Tellis Eesti Vee-ettevõtete Liit.

    Rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

    Hind 173 128 eurot.

    Teostasid Civitta Eesti AS, Keskkonnalahendused OÜ, advokaadibüroo Triniti ja Vihmer OÜ.

    Toetusteta jätkates tuleb reformida
    Uuringu üks autoreid, OÜ Keskkonnalahendused juhatuse liige Indrek Tamberg ütles Äripäeva raadiosaates “Triniti eetris”, et praeguse olukorra jätkudes, kus pea igas omavalitsuses on oma veefirma, kuluks riigil 40 aasta jooksul investeeringuteks 1,3 miljardit eurot. Kui veefirmad oleksid üksnes maakonnapõhised, oleks võit juba miljard eurot. Nii üleriikliku kui ka mõne regionaalse vee-ettevõtte puhul pole riigi toetust üldse vaja.
    Samas oli juba analüüsi valmimise ajal selge, et sugugi kõik omavalitsused ei poolda liitumist ega oska näha oma valla või linna piirest väljapoole. Analüüs valmis jaanuaris, ent seni ei ole vee-ettevõtete liit võtnud sel teemal ühtset seisukohta. 16. jaanuari pressiteates ütles liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees, et soovitab võtta ­uuringut kui nullpunkti, millest hakata edasi liikuma.
    “Peaasi, et liigume, et otsime lahendusi ja mõistame, et praegune olukord eurotoetustega ei jää kestma, aga veeteenus peab kestma,” lisas ta. Osa ettevõtteid peab kõnealuseid lahendusi ainuvõimalikuks, osa arvab, et areng peaks olema iseeneslik.
    Indrek Tamberg ütles, et vastuseis on peamiselt suuremates omavalitsustes, kes saaksid ka ilma toetusteta omal käel hakkama. “Omavalitsused võivad näha selles probleemi, et nad ei suuda ära seletada oma inimestele, miks nad peavad teiste vee hinda kompenseerima,” selgitas Tamberg.
    Suuremad linnad eri arvamusel
    Üks plaani kriitikuid on Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp, kes ütles, et riiklik ettevõte on olnud ja läinud etapp. “See on teine riik, teine­ aeg,” kommenteeris Kapp. Tema ongi üks neist, kes näeb, et juba praegu liituvad väiksemad vee-ettevõtted suurematega ja seda ei ole vaja kuidagi väljastpoolt survestada.
    Kapp tõdes, et regionaliseerumine ja ettevõtete kasvamine ongi tõenäoliselt tulevik. “Vee-ettevõttes on palju spetsiifilist oskusteavet ja spetsiifilisi tegevusi. Väikeste kogunemine suuremaks annab nii hinna efekti kui ka oskusteabe efekti,” märkis Kapp. Samas on seejuures oluline, et säiliks piirkondadevaheline konkurents ja mitu korda rõhutas ta võrdlevate praktikate olulisust. “Kujutage ette, et igas linnas on ainult üks pood, näiteks Rimi pood oma Rimi valikuga,” näitlikustas ta.
    Leebemalt näeb olukorda Pärnu Vee juht Leho Võrk, kelle sõnul on selge, et sellisena nagu praegu vee-ettevõtlus toimib, see jätkuda ei saa. Ta viitas, et 1–4 vee-ettevõtet on loogiline ja loomulik, samamoodi nagu on näiteks politseiprefektuuridega.
    Nii nagu märkis Toomas Kapp, tõdes ka Võrk, et ühe suure ettevõtte puhul võib kohalik teenus minna Telia kõnekeskuse sarnaseks, kus puudub otsene suhe kliendiga. Samas ei ole see tema hinnangul nii suur miinus, et konsolideerumine ära jätta.
    Vaja on poliitilist otsust
    Kuidas konsolideerumist realiseerida, kui veefirmad näevad plaani kardinaalselt erinevalt? Tambergi sõnul on selleks vaja poliitilist otsust. “Ilma selleta isevoolne konsolideerumine küll toimub, aga tõenäoliselt sumbub teatud maal.”
    Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv ütles, et ministeerium kavatseb sel aastal uuringu tulemusi analüüsida ning ka hinnata, kas on muid alternatiive. “Seega praeguses faasis on veel vara öelda, milline lahendustee oleks kõige asjakohasem vee-ettevõtluse viimiseks võimalikult iseseisvaks ja jätkusuutlikuks.”

    Keskkonna­ministeerium toetab vabatahtlikke ühinejaid

    Vee-ettevõtete vabatahtlikku konsolideerimist on keskkonnaministeerium juba aastaid toetanud, sest analüüsid näitavad selgelt, et suuremad ettevõtted on efektiivsemad. Eestis on alates 2002. aastast juba moodustatud 14 regionaalset vee-ettevõtet nii kohalike omavalitsuste oma initsiatiivist kui ka koostöös keskkonnaministeeriumiga.

    Seda suunda toetab ka 2020. aastal jõustuv muudatus raha taotlemisel SAst KIK. Nimelt saab alates 2020. aastast toetust taotleda ­ainult piirkondlik vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel reoveekogumisalal. See nõue peaks meie hinnangul veelgi enam kaasa aitama vee-ettevõtete vabatahtlikule konsolideerimisele.

    Tallinna Vesi hoidub hinnanguid andmast
    Vee-ettevõete liidu tellitud analüüs leidis, et veeteenuse taskukohasuse mõistes on kõige otstarbekam ühtse üleriigilise vee-ettevõtte moodustamine, mis hõlmab ka Tallinna.
    See aga tähendab, et tuleks saavutada kokkulepe ASiga Tallinna Vesi. Lahendust raskendab lisaks asjaolule, et tegemist on börsiettevõttega, ka see, et üks ettevõtte suuromanikest on erainvestor, United Utilities (Tallinn) B.V., kelle osaluse peaks riik selle alternatiivi korral omandama. Seejuures on riigile soodsam lahendus see, kui Tallinn jääb üleriigilise vee-ettevõtte aktsionäriks. Üleriigilise vee-ettevõtte omanikeks oleks sel juhul kõik aktsionäride lepingu sõlmimisest huvitatud kohalikud omavalitsused ja riik.
    Tallinna Vesi on analüüsi järel olnud kidakeelne ja hoidunud seisukohta võtmast. Tallinna Vee juhatuse esimees Karl Brookes ütles Äripäevale antud kirjalikus kommentaaris, et ettevõte on nõus seisukohaga, et praegune­ süsteem ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik ega efektiivne.
    “See tähendab, et mingis ulatuses on konsolideerumine ilmselt vajalik. Kuidas seda täpselt ellu viia ja kui palju vee-ettevõtteid oleks Eestil vaja, on kahtlema­ta teema, mis väärib edasisi analüüse ja arutelusid,” ütles ta.
    Kui Tallinna Veega kokkulepet ei saavutata, on võimalus luua üleriigiline vee-ettevõte omavalitsuste baasil ja vabatahtlikkuse alusel. Seda varianti peetakse aga analüüsis ülimalt ebatõenäoliseks, sest siis tuleks mingites piirkondades rakendada sundvõõrandamist, mida Triniti vandeadvokaadi Ain Kalme sõnul praegune seadusandlus ei luba, seega tuleks muuta seadust. 
    Lisaks vajab see alternatiiv suurt investeeringut, et omandada need ettevõtted, mille omanikud ei ole huvitatud aktsionäriks hakkamisest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.