Artikkel

    Eesti majandus vaevleb ideepuuduses

    Eesti majanduse vabad ressursid on ammendunud, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.Foto: Reuters/Scanpix

    Kuigi Eesti majanduse kasvutempo on endiselt hea, valmistab muret investeeringute ja kaubaekspordi langus, nendib SEB analüütik Mihkel Nestor. „Majanduse vabad ressursid on ammendunud, kuid olemasolevate kasumlikumaks rakendamiseks puuduvad ideed,“ leiab ta.

    Lõppeval nädalal anti esimene hinnang Eesti majanduskasvu kiirusele I kvartalis. Võrreldes mullusega suurenes SKP aeglasemalt, kuid siiski tubli 3,6% võrra. See number on kooskõlas SEB prognoosiga, mille järgi kasvab majandus tänavu 3,5%.
    Küll oli oodatust erinev majanduskasvu alus. Ootamatult andis suurima panuse majanduskasvu muutus varudes, mis jooksevhindades kasvasid üle 300 miljoni euro võrra. Niivõrd suur ei ole see muutus kunagi olnud. Ettevõtlussektori statistika põhjal tuli varude kasv peamiselt kolmest harust: suurim, enam kui 160 mln euro väärtuses, oli varude kasv hulgikaubanduses, 40 mln võrra kasvasid puidutööstuse ja 30 mln võrra automüügi varud. Miks need varud niivõrd palju suurenesid, ei ole veel teada, kuid tõenäoline põhjus võib olla mõni üksik suurtehing.
    Tarbijal jätkub julgust
    Heas hoos püsis eratarbimine, mis püsihindades suurenes aasta võrdluses 2,8%. Samas on analüütikud oodanud jõulisemat eratarbimise tõusu. Seniste prognooside eeldus oli tulumaksureformist taganttõugatud sissetulekute kasv, mis enamuse jaoks tarbimis­võimalusi avardas. Seni ei ole reformi mõju aga tarbimises märgata ja jaekaubanduse kasv jätkub endises tempos.
    Ühest vastust, miks pole maksureform tarbimist elavdanud, on raske anda. Pangakontol olevate säästude kasvutempo on aastases võrdluses tõepoolest kiirenenud juba üle 10%ni. Üks hüpotees on see, et maksuvaba miinimumi määramisel on inimesed käitunud konservatiivselt ja valinud pigem väiksema summa, et mitte riskida võimalusega järgmisel aastal tulumaksu­tagastuse asemel riigile hoopis raha juurde maksta.
    Aasta alguses nõrgenes järsult ka tarbijakindlus, milles võib samuti peegelduda segadus maksureformiga – varem on indikaator poliitikas toimuva suhtes küllalt tundlik olnud.
    Mure tuleviku pärast
    Suurimaks majanduskasvu piduriks oli I kvartalis investeeringute tugev vähenemine, mis püsihindades ulatus 8%ni. Statistikaameti info põhjal oli languse taga just ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse. Investeeringute osatähtsus SKPs langes seejuures alla 20% – madalam on see olnud vaid majanduskriisi sügavaimas punktis, 2010. aasta I kvartalis.
    Kuigi ettevõtete vähene investeerimis­valmidus on probleem pikka aega, oli investeeringute niivõrd madal tase siiski üllatav. Nii eelmise aasta lõpus kui ka selle aasta alguses kosus märkimisväärselt kapitalikaupade sissevedu, mis võiks vastupidiselt viidata suurematele investeeringutele. Nende jätkuv madalseis aga tähendab Eesti jaoks madalamat majanduskasvu ka tulevikus.
    Negatiivne sõnum oli ka kaubaekspordi vähenemine püsihindades 0,5% võrra. Statistikaameti andmetel mõjutas seda enim kütuse ja keemiatoodete väljaveo langus. Lisaks pidurdas eksporti Rootsi ehitusturu aeglustumine, mis kahandas valmismajade ja mööbli müüki.
    Klaaslagi vastas
    Tervikuna eksport siiski kasvas, seda tänu edukale teenuste ekspordile, mis suurenes 3,7%. Kasvu panustasid nii logistika- kui IT-teenuste müük. Kokku andis teenuste müük välisresidentidele I kvartalis 32% Eesti koguekspordist, mis on sesoonselt korrigeerituna üks viimaste aastate kõrgemaid näitajaid. Kuigi euroala majandus­indikaatorid olid aasta alguses oodatust nõrgemad, on kaubaekspordi langus siiski üllatav – püsib ju meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskliima üldjoontes hea. Tõele au andes vähenes I kvartalis 0,3% võrra ka Soome kaubaeksport, kuid kaugelt kõrgema võrdlusbaasi pealt. Nimelt paisus Soome eksport 2017. aasta alul koguni 14,3%.
    Napid investeeringud ja kesine eksport majanduslikult headel aegadel räägib sellest, et Eesti on jõudmas „klaaslaeni“. Majanduse vabad ressursid on ammendunud. Ettevõtluses puuduvad aga head ideed, kuidas senisest enam teenida. Ilma muutusteta valitseb oht, et Eesti majanduskasv jääb pikemas perspektiivis üsnagi kesiseks.
    Kasvu veab endiselt ehitus
    Tegevusaladest panustas I kvartalis sarnaselt mullusele majanduskasvu enim ehitus. Ehitusettevõtetes loodud lisandväärtus suurenes aastaga pea viiendiku võrra. Kuigi ehitusmahud küündivad juba buumiaja tasemele, ei saa seda kuigi üllatavaks või põhjendamatuks pidada. Eesti tööhõive oli eelmisel aastal Euroopa Liidu kõrgeim, palgakasv 8% lähedal, majandusosalised optimistlikud ja kodu ostmise ikka on jõudnud kõige arvukamad põlvkonnad. Täiendavalt panustab ehituse kasvu riigi aktiivne investeerimistegevus, kasutades selleks ELi tõukefondide raha. Mõne aasta pärast kaotab vähemalt osa neist tegureist oma mõju.
    Ehitusega pea võrdse panuse majanduskasvu andis veondus ja laondus, kus suure hüppe tegi lisandväärtus veetranspordis – viimases teeniti mulluse 28 mln eurose kahjumi asemel esimeses kvartalis 20 mln eurot kasumit. Sarnaselt eelmisele aastale jätkus kiire kasv ka IT-sektoris, mille lisandväärtus tõusis ligi 10%. IT tähtsus Eesti majanduses on aastatega järjest suurenenud. Tänavu esimeses kvartalis andis sektor 6,2% kogu majanduses loodud lisandväärtusest.
    Töötleva tööstuse panus majanduskasvu piirdus 0,5%ga, mis on mõnevõrra vähem, kui eelmisel aastal. Lisandväärtuse suurenemine 4% võrra pole siiski paha tulemus, võttes arvesse, et veebruaris ja märtsis jäi tööstustoodangu kasv napiks.
    Ettevõtlussektori statistika põhjal oli lisandväärtuse kasv I kvartalis jooksevhindades suurim elektri­seadmete tootmises. Suurema panuse andis veel ka masinate ja seadmete tootmine. Üllatavalt suurenes lisandväärtus oluliselt ka elektroonikatööstuses, kuigi haru tootmismaht on pidevalt vähenenud. Negatiivse poole pealt vähenes lisandväärtus 30 mln euro võrra puidutööstuses, mida võib samas selgitada ka suur varude kasv.
    Kõrge tööjõukulude osakaal
    Selle nädala teise rõõmustava majandusuudise järgi kasvas keskmine palk I kvartalis 7,7%. Kiire palgakasvu taustal püsib ettevõtete kasumlikkus aga endiselt madal, tööjõu­kulude osakaal SKPs kõrge ja investeeringuteks jääb vähe raha. Hüvitised töötajatele moodustasid I kvartalis SKPst 49,5%, mis on sama kõrge tase kui eelmisel aastal.
    Tööjõukulude tase püsib kõrgena ka ettevõtete kogukäibe suhtes, küündides ettevõtlussektori statistika põhjal I kvartalis 14%ni. Tööjõukulude tähtsus on suurenenud ka väga kapitalimahukatest harudes nagu elektroonikatööstus, kus selle osakaal on tõusnud varasemalt 5–6%lt enam kui 9%ni. Samuti on suurenenud tööjõukulude tähtsus jaekaubandusettevõtete käibes.
    Ajal, kui seis tööturul püsib hea, võiks mõne tööjõukulude tõttu konkurentsivõime kaotanud ettevõtte tegevuse lõppemine olla majanduse jaoks isegi tervendav. Kuid vaid seni, kuni leidub piisavalt tootlikumaid ettevõtteid, kes on koondatud töötajaid valmis värbama.
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Euroga avaneksid Rootsile investorite rahakraanid
Oma portfelliga olen Rootsiga vähe seotud, omades vaid näpuotsaga Swedbanki aktsiat. Samas on Rootsi investeerimisgurud sagedased külalised mu konverentsidel ning selgi aastal saime soovitusi, milliseid aktsiad võiks Rootsi börsilt osta.
Oma portfelliga olen Rootsiga vähe seotud, omades vaid näpuotsaga Swedbanki aktsiat. Samas on Rootsi investeerimisgurud sagedased külalised mu konverentsidel ning selgi aastal saime soovitusi, milliseid aktsiad võiks Rootsi börsilt osta.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Sõda Ukrainas viis raudteedelt veerandi veostest
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.

Olulisemad uudised

Piimatöösturid võitlevad kukkuvate ekspordihindadega
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.