Ave Lepik • 1. juuni • 4 min
Jaga lugu:

Läti miljonäri surm päädis pärijate kismaga

Olainfarmi endine nõukogu esimees Valeri Malõgin.
Olainfarmi endine nõukogu esimees Valeri Malõgin.  Foto: news2night.com

Mullu ootamatult surnud Läti ravimigigandi Olainfarm suuromanik Valeri Malõgin jättis oma vara pärast jagelema esimesest abielust sündinud tütred ja noore lese.

Nüüd, eelmisel reedel, 25. mail sõlmisid pärijad lõpuks notari juures vara jagamise leppe, millest aga avalikkusele pole palju teada. Seni on vastuseta hulk küsimusi, eriti need, mis puudutavad börsifirma Olainfarm tulevikku.

Notariaalne leping sõlmiti pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi, vahendas Läti riigitelevisioon. Lõpuks nimetasid osapooled - tütred ja lesk - seda kompromissiks. “Leppisime kokku peamises: Olainfarm jääb ka edaspidi Läti farmaatsiatööstuse lipulaevaks ja me teeme kõik võimaliku selle arendamiseks ja laiendamiseks,” saatis lesk Elina Malõgina avaliku pöördumise. Ta rõhutas ka, et kõik konfliktid ja erimeelsused on nüüd lahendatud.

Tagasi pöörata enam ei saa

Hoolimata sõlmitud rahust jääb küsimus, kas Malõgini lapsed ja lesk, kes on kuude viisi Läti meedias üksteise pihta pori loopinud, võivad uuesti tülli pöörata ja lepet muuta?

„Tsiviilõiguslik lepe on sõlmitud notari juures ja selle järgi on kõik osapooled vabalt oma tahet väljendanud - seda vaidlustada on peaaegu võimatu,“ rääkis Janis Zelmenis advokaadibüroost BDO Legal Latvia.

Malõginil oli testament, millest ta oli välja jätnud lese Elina, kuid hoolimata sellest kuulub naisele kui seadusjärgsele pärijale kaheksandik pärandist. Kui poleks olnud testamenti (milles olid toodud vaid ettevõtja kolm tütart), oleks vara jagunenud nelja pärija vahel võrdselt - siis oleks lesele jäänud neljandik varast. See asjaolu oligi pärijatevahelise tüli põhjus.

Malõgin suri ootamatult mullu detsembris 52 aasta vanuses. Ärilehe Dienas Bizness 2016. aasta rikaste edetabelis oli Malõgin 7. kohal ning tema varanduse väärtuseks hindas väljaanne 70 miljonit eurot.

Malõgini rajatud Olainfarm on Läti üks suuremaid ettevõtteid, mille 2016. aasta käive oli 111 miljonit eurot, kasum ligi 12 miljonit. Ettevõtte toodetavaid ravimeid eksporditakse üle 50 riiki.

Malõgini kui ettevõtte suuraktsionäri surmale reageeris detsembris ka börs – Olainfarmi aktsia langes uudise peale päevaga 6,49%.

Malõgin oli sageli ka seltskonnakroonika kangelaseks. Aastal 2016 abiellus ta meediakära saatel näitleja Elina Dzelmega ning nende kooselu andis kollasele meeldiale kõneainet. Veel mullu septembris kirjutas Läti Delfi, et miljonär sai Austrias süüdistuse selle eest, et olevat oma naise vastu kasutatud füüsilist vägivalda. Kuid anonüümsete allikate väitel võis olla asi hoopis vastupidi – ettevõtja ise oli koduvägivalla all kannataja. Allika sõnul oli Malõginil oma 31aastasele abikaasale lähenemiskeeld ning naine süüdistas teda tapmiskatses.

„Ilmselt saavutasid osapooled lõpuks kokkuleppe: lesk sai rohkem kui see kaheksandik, aga alla neljandiku. Tegelikult olen ma meeldivalt üllatunud, et mõistus küllaltki kiiresti emotsioonid võitis,“ kommenteeris Zelmenis.

Kellele jääb Olainfarm?

Olainfarmi 70% osalus jääb ainult tütardele (kellest kaks vanemat juba olid Olainfarmi väikeaktsionärid), lesele ilmselt makstakse hüvitist, arvavad LTVga rääkinud asjatundjad. Tõsi, arvatavasti pidid tütred selle otsuse pärast küsima pangast laenu.

„Varsti saame näha, kellele sai milline maja, milline korter, autod ja osalused firmades - kõik see jõuab avalikesse registritesse,“ ütles Zelmenis. Ka teised, anonüümsust palunud eksperdid, märkisid, et pärandi jaotumiseks pole nüüd, pärast leppe sõlmimist, enam piiranguid, Malõgini vara uued omanikud tulevad ilmsiks juba suvel.

Teised seosed Olainfarmis

Esialgu pole selge, kuidas – ja kas üldse – hakkavad Olainfarmi äri mõjutama mõned tegelased, kes ametlikult pole ettevõttega seotud.

Olainfarmi väikeinvestoritel on hulk küsimusi, millele pole seni vastuseid. Näiteks, mis rolli mängib perekonnasõber Juris Savickis, kes on astunud aeg-ajalt üles näiteks testamendi kommenteerimisega. „Kui Malõgini tütred on temaga sõlminud firmas mingi tehnilise partnerluse, siis tuleks seda aktsionäridele selgitada. Ja siis saaks igaüks ise otsustada, kas see on tema meelest hea või halb,“ rääkis üks väikeaktsionär.

Vaid mõni päev pärast Malõgini surma tuli ilmsiks Usbekistani tehase rajamise projekt, mida veab AS SVC Group, kus on osalus Juris Savickisel ja endisel tervishoiuministril Guntis Belevicsil.

Viimane teatas siis, et Usbeki tehas, mille ehitamine pole isegi veel käivitunud, hakkab valmistama toorainet, mida saavad kasutada nii Grindeks kui Olainfarm.

Vahepeal räägiti ka sellest, et Belevics tuleks valida Olainfarmi juhatusse – vaatamata ilmselgele huvide konfliktile. Lõpuks, pärast väikeaktsionäride kõlavat protesti, jäi see nimetamine siiski ära.

Areng ja dividendid

„Viimased kuud on olnud Olainfarmi pärijate jaoks tormilised – seal on olnud kõike, lõpetades kadunud Gucci kottidega. Ainus, mida pole olnud, on selged sõnumid aktsionäridele,“ räägib üks anonüümsust palunud väikeaktsionär.

„Algul isegi üritati, aga väga üldsõnaliselt - et „arendame tehast“. Aga pole konkreetsemat kontseptsiooni. Näiteks pole pärijannadelt saadud vastust teiste ettevõtete ostmise kohta. Arvamust dividendipoliitika kohta. Arvamust selle kohta, kuidas seda kasvu saavutada loodetakse, kas loomuliku arengu või mingite ühinemiste ja ülevõtmiste teel – või saab tehasest lihtsalt nende lüpsilehm,“ viskab ta õhku vastuseta küsimusi. „Sellest infost, mis aasta-kahe jooksul juhtuma hakkab, on väga puudus.“

Mõni kuu tagasi, enne eelmise reede notariaalset lepet, rääkis Olainfarmi juhatuse liige Salvis Lapinš ülevõtmiste kohta nii: “Mul on raske ette kujutada 20-30miljonist või kallimat suurostu, sest see peaks tähendama kas pangalaenu või obligatsioonide või aktsiate emissiooni – või seda kõike. Väikeseid põnevaid oste, kui võimalus tekib, katsume mitte maha magada. Vaevalt et praeguses olukorras võtab keegi suurte tehingute puhul endale vastutuse neid teha.”

Olainfarmi õnneks annab pärijate vahel sõlmitud leping lootust, et segadus laabub ning õnneks ei pea ootama kohtuotsust, kus vaidlusele võinuks kuluda 5-10 aastat, leiab LTV.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt