Valitsuse otsusekindlusetus Tartu tselluloositehasega seab küsimuse alla kõigi Eesti suuremate projektide elluviimise, teadmata tulevikku on lükkunud ka Saaremaa silla valmimine.
![Raivo Hein](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=09605519-3852-5f7d-a0f0-c6cfe254e592&width=3840&q=70)
- Raivo Hein Foto: Andres Haabu
Parteipoliitika ja valimised otsustavad valitsuse tegevuse üle, on Saaremaa silla eestvedaja Raivo Heina diagnoos Tartu tselluloositehase eriplaneeringu ümber käivale trallile. Head see tema sõnul ei kuuluta.
„Otsus on vastu võetud, aga parteid hüppavad üksteise järel alt ära. Niimoodi jõuame välja selleni, et Rukki kanalit ei saa süvendada, sest seal on mingi kalamari, ja las Selveri pood Hiiumaal täidab end õhu teel,“ kommenteeris Hein. Ta meenutas Saaremaa süvasadama vastu käinud proteste, aga ühtegi looduskatastroofi ei ole seal siiani juhtunud, hoopis esimene tänavune kruiisilaev külastas hiljuti Saaremaad.
Raivo Heina enda aetav Saaremaa silla plaan on valitsuse sellise lähenemise ere näide. „Riik võttis otsuse lõpuks vastu, see ei olnud negatiivne, aga otsustati seejuures, et uurima hakatakse asju, mis ammu uuritud. Sotsiaalmajandusliku mõju uuring, selle tähtaeg on ka pärast järgmisi valimisi, mis näitab, et valitsus tegelikult otsust langetada ei julgenud,“ rääkis Hein. Nüüd on Heina sõnul hakatud ääri-veeri rääkima, et enne 2030.–2035. aastat silda kindlasti valmis ei jõuta. „Minu silmad seda silda vist ei näe,“ ütles ta.
Konkreetselt näitab see Heina sõnul kaht probleemi Eestis: esiteks, et valitsus ei julge otsustada asjade üle, mis käib tegelikult valitsuse kompetentsi, teiseks seda, et valjuhäälne kaitse looduse ja muu eest on jõudnud absurdi piirile ning põhjustab suurte projektide ärajäämist.
Eriplaneeringu protsess pidi Heina rõhutusel alles välja selgitama, kas tselluloositehase rajamine Emajõe äärde on võimalik või mitte ja mingit ehitusluba sellega ei kaasne. „Soomes avatakse ka riburada pidi uusi tselluloositehaseid ja ei ole seal ka mingit looduskatastroofi,“ lisas ta.
„Küllap kaudselt mõjutab see ka investeerimisotsuseid, selge see. Paremaks ei tee küll kuidagi, kui [planeering] ära jääb,“ ütles Hein.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele