Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus töötuskindlustussüsteem võib jõustuda kahe aasta pärast

    Õiguskantsler Ülle Madise soovitab töötuskindlustuse uues süsteemis ühitada töise sissetuleku ja kindlustuse. Sotsiaalministeerium plaanib muutuseid 2020. aastaks. Justiitsminister Urmas Reinsalu on valmis töösuhete õigusliku korralduse võtma justiitsministeeriumi vedada.

    Praegune töötuskindlustuse süsteem kehtib 2002. aastast. Selle aja jooksul on Madise sõnul töö olemus ja tööturg muutunud ning vana süsteem viinud ebaõiglaste, isegi põhiseadusevastaste olukordadeni.
    „Täna jääb rahalise abita enamik töise sissetuleku kaotanud inimestest. Riik maksab hüvitist vaid kolmandikule nendest, kes on töötukassas registreerinud. Ülejäänud ei vasta tingimustele,“ põhjendas Madise.
    Riik liiga jäik
    Praegune süsteem jätab töötuskindlustushüvitisest ilma ka inimese, kel on kehtiv võlaõiguslik teenuse osutamise leping (töövõtuleping, käsundusleping jne). Seda sõltumata sellest, kui palju, millal ja kas üldse inimene selle lepingu alusel tasu saab. Isegi kui ta on makseid tehes varem süsteemi panustanud.
    Õiguskantsleri sõnul pole põhjendatud ka olukord, kus juhutöö võib jätta ilma riigi abist püsiva töö leidmisel. Ehk töötuna registreeritud inimene, kes leiab endale üheks päevaks töö, peab end töötuna arvelt maha võtma ja järgmisel päeval uuesti arvele võtma.
    „Uuenev tööturg eeldab paindlikkust ka riigilt, mitte vaid abivajajalt. Seadused ei peaks suunama inimesi skeemitama,“ sõnas Madise.
    Eeskujuks vanemahüvitis
    Oma ettepanekutes keskendub Madise põhiliselt töise sissetuleku ja töötuskindlustuse ühitamisele. Eeskujuna tõi ta vanemahüvitise.
    „Vanemahüvitist makstakse täies ulatuses ka siis, kui lapsevanem saab mõningast töist tulu. Töisele tulule on küll kehtestatud piirang, millest alates hakatakse vanemahüvitist vähendama, ent ometi säilitatakse nõnda motivatsioon töötada. See võiks olla ka töötuskindlustusskeemi uuendamise lähtekoht,“ leidis Madise.
    Kinnituseks tõi Madise möödunud aastase riigikohtu otsuse juhatuse liikmetele töötuskindlustushüvitise maksmise kohta. Mäletatavasti tunnistati sellega kehtetuks piirangud, mis jätsid hüvitiseta need, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmed ega saa selle eest tasu.
    „Üht rühma inimesi ei saa jätta abita üksnes seetõttu, et nende tegevus võib neile mingil ajal hakata tulu tooma. Võimalik, et tulevikus ei ole töötu mõiste end töise sissetuleku kaotamise vastu kindlustanud inimese määratlemiseks kohane,“ leidis Madise.
    Ülle Madise töötuskindlustuse parendusettepanekud:
    Vanemahüvitise eeskujul tuleks töötuskindlustushüvitist maksta ka siis, kui kindlustatu on leidnud töö, mis ometi ei anna senist sissetulekut. Lühiajalise vähese tasuga töö ei tähenda, et inimese sissetulek on taastunud. Küll lubab see säilitada tööharjumuse ja osaluse tööelus.Töise sissetuleku kaotuse vastu peaks saama end kindlustada ka jagamismajanduses töötavad inimesed.Suur hulk eakamaid inimesi jääb tööturule naasmisel vajaliku abita, kui nad kaotavad töö ja riigilt töötuskindlustushüvitist ei saa. Ühe hädalahendusena nähakse sel juhul ennetähtaegset vanaduspensioni. Ennetähtaegse vanaduspensioni saajad ei tohi aga tasustatud tööd teha.Statsionaarses või täiskoormusega õppes õppijad saavad end töötuna arvele võtta vaid akadeemilisel puhkusel olles. Või kui täidavad üht lisatingimust, mis nõuab neilt varasemat töötamist. Vastasel juhul võivad õppurid töötuskindlustushüvitisest ilma jääda, kuigi nad on maksnud töötuskindlustusmakseid nii palju, kui hüvitise saamiseks vaja.Läbi tuleks mõelda, kas praegustest võimalustest piisab, et end töise sissetuleku kaotuse vastu kindlustada. Näiteks ei saa jagamismajanduse osalised end lihtsal viisil töise sissetuleku kaotamise vastu kindlustada.Sama kehtib ettevõtluskonto kasutajate kohta. Nendel puudub võimalus nii töötuskindlustusse panustada kui ka vajadusel sealt abi saada.

    Maksu maksnule laienegu ka kindlustus

    Toetan kahe käega Eesti tööõiguse kaasaegsemaks muutmist ning paindlikke leiva teenimise vormide reguleerimist. Selle üks osa on ka töötukindlustuse reformimine. 

    Samuti toetan põhimõtet, et kes maksu on maksnud, sellele peab laienema ka kindlustus. Kindlustussüsteem ei tohi olla nii piirav, et mõjutab inimest majanduslikult nelja seina vahel kodus istuma.

    Arvan, et õiguskantsleri osundus on õige probleemi näitamine ja justiitsministeerium on kindlasti valmis sotsiaalministeeriumi abistama muudatuste väljatöötamisel. Vajadusel oleme valmis kogu töösuhete õigusliku korralduse võtma enda vedada. 

    Urmas Reinsalu 
    justiitsminister
     
    Uus süsteem on plaanitud 2020. aastasse
    Tervise- ja tööminister Riina Sikkut nõustus, et töötuskindlustuse süsteem vajab kaasajastamist. Sest suur hulk töötutest ei saa üldse töötushüvitisi ning makstavad hüvitised on väiksed. 2016. aastal elas töötutest suhtelises vaesuses 49,6% ja absoluutses vaesuses 20,4%.
    „Õiguskantsleri tõstatatud küsimused on olulised, kuid vaesuse vähendamine peab olema peamine fookus töötuskindlustuse süsteemi reformis,“ leidis Sikkut.
    Probleemi lahendamiseks võib ministri sõnul olla vajalik tõsta töötuskindlustuskulutusi. Samuti peab süsteem muutuma paindlikumaks. Ministri kinnitusel on sotsiaalministeerium juba alustanud analüüsiga ning kuulutab lähiajal välja riigihanke, et leida uuringu tegemiseks partner. Esialgsed analüüsi tulemused selguvad 2019. aasta kevadel ja selle tulemused on sisendiks olemasoleva töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks.
    „Lõppeesmärk on leida Eestile sobivaim töötuskindlustuse süsteem, mis oleks paindlik, vähendaks vaesust, kuid samaks motiveeriks inimesi võimalikult ruttu tööle tagasi minema. Uue töötuskindlustuse süsteemi valmimine on planeeritud 2020. aastasse,“ lisas Sikkut.
    13. märtsil tegi valitsuse majandusarengu komisjon tervise- ja tööministrile ülesandeks esitada 2019. aasta veebruariks ettepanekud töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks. See on teema, mille peab lahendama järgmine valitsus.
    Ettepanekud on veel toored
    Ettevõtjate esindajana nimetas tööandjate keskliidu esimees Toomas Tamsar õiguskantsleri küsimused ja debatisoovi kindlasti vajalikuks. Tamsari hinnangul on ettepanekutes probleeme, millega saab kohe nõus olla. Samas leidub ka selliseid, mis vajavad põhjalikumat analüüsi.
    „Töötuskindlustus peab looma olukorra, kus töö kaotanud inimesel oleks motivatsioon võimalikult kiiresti tööle tagasi pöörduda,“ rõhutas ta.
    Kuna tööandjate keskliidul polnud veel nende muudatuste mõjuhinnangut, soovis Tamsar enne lõplike seisukohtade avaldamist kõikidesse punktidesse põhjalikumalt süveneda.
    Ka Eesti Panga analüütikud hoidusid veel kommentaaridest, kuna idee muuta kogu kindlustuste korda on liialt värske.
    “Kui teema konkreetsemaks muutub, siis on ka keskpank valmis andma oma hinnangu muudatuste majanduslikule mõjule,” sõnas Eesti Panga pressiesindaja Eva Vahur.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.