Artikkel
  • Jaga lugu:

    Uus töötuskindlustussüsteem võib jõustuda kahe aasta pärast

    Õiguskantsler Ülle Madise soovitab töötuskindlustuse uues süsteemis ühitada töise sissetuleku ja kindlustuse. Sotsiaalministeerium plaanib muutuseid 2020. aastaks. Justiitsminister Urmas Reinsalu on valmis töösuhete õigusliku korralduse võtma justiitsministeeriumi vedada.

    Praegune töötuskindlustuse süsteem kehtib 2002. aastast. Selle aja jooksul on Madise sõnul töö olemus ja tööturg muutunud ning vana süsteem viinud ebaõiglaste, isegi põhiseadusevastaste olukordadeni.
    „Täna jääb rahalise abita enamik töise sissetuleku kaotanud inimestest. Riik maksab hüvitist vaid kolmandikule nendest, kes on töötukassas registreerinud. Ülejäänud ei vasta tingimustele,“ põhjendas Madise.
    Riik liiga jäik
    Praegune süsteem jätab töötuskindlustushüvitisest ilma ka inimese, kel on kehtiv võlaõiguslik teenuse osutamise leping (töövõtuleping, käsundusleping jne). Seda sõltumata sellest, kui palju, millal ja kas üldse inimene selle lepingu alusel tasu saab. Isegi kui ta on makseid tehes varem süsteemi panustanud.
    Õiguskantsleri sõnul pole põhjendatud ka olukord, kus juhutöö võib jätta ilma riigi abist püsiva töö leidmisel. Ehk töötuna registreeritud inimene, kes leiab endale üheks päevaks töö, peab end töötuna arvelt maha võtma ja järgmisel päeval uuesti arvele võtma.
    „Uuenev tööturg eeldab paindlikkust ka riigilt, mitte vaid abivajajalt. Seadused ei peaks suunama inimesi skeemitama,“ sõnas Madise.
    Eeskujuks vanemahüvitis
    Oma ettepanekutes keskendub Madise põhiliselt töise sissetuleku ja töötuskindlustuse ühitamisele. Eeskujuna tõi ta vanemahüvitise.
    „Vanemahüvitist makstakse täies ulatuses ka siis, kui lapsevanem saab mõningast töist tulu. Töisele tulule on küll kehtestatud piirang, millest alates hakatakse vanemahüvitist vähendama, ent ometi säilitatakse nõnda motivatsioon töötada. See võiks olla ka töötuskindlustusskeemi uuendamise lähtekoht,“ leidis Madise.
    Kinnituseks tõi Madise möödunud aastase riigikohtu otsuse juhatuse liikmetele töötuskindlustushüvitise maksmise kohta. Mäletatavasti tunnistati sellega kehtetuks piirangud, mis jätsid hüvitiseta need, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmed ega saa selle eest tasu.
    „Üht rühma inimesi ei saa jätta abita üksnes seetõttu, et nende tegevus võib neile mingil ajal hakata tulu tooma. Võimalik, et tulevikus ei ole töötu mõiste end töise sissetuleku kaotamise vastu kindlustanud inimese määratlemiseks kohane,“ leidis Madise.
    Ülle Madise töötuskindlustuse parendusettepanekud:
    Vanemahüvitise eeskujul tuleks töötuskindlustushüvitist maksta ka siis, kui kindlustatu on leidnud töö, mis ometi ei anna senist sissetulekut. Lühiajalise vähese tasuga töö ei tähenda, et inimese sissetulek on taastunud. Küll lubab see säilitada tööharjumuse ja osaluse tööelus.Töise sissetuleku kaotuse vastu peaks saama end kindlustada ka jagamismajanduses töötavad inimesed.Suur hulk eakamaid inimesi jääb tööturule naasmisel vajaliku abita, kui nad kaotavad töö ja riigilt töötuskindlustushüvitist ei saa. Ühe hädalahendusena nähakse sel juhul ennetähtaegset vanaduspensioni. Ennetähtaegse vanaduspensioni saajad ei tohi aga tasustatud tööd teha.Statsionaarses või täiskoormusega õppes õppijad saavad end töötuna arvele võtta vaid akadeemilisel puhkusel olles. Või kui täidavad üht lisatingimust, mis nõuab neilt varasemat töötamist. Vastasel juhul võivad õppurid töötuskindlustushüvitisest ilma jääda, kuigi nad on maksnud töötuskindlustusmakseid nii palju, kui hüvitise saamiseks vaja.Läbi tuleks mõelda, kas praegustest võimalustest piisab, et end töise sissetuleku kaotuse vastu kindlustada. Näiteks ei saa jagamismajanduse osalised end lihtsal viisil töise sissetuleku kaotamise vastu kindlustada.Sama kehtib ettevõtluskonto kasutajate kohta. Nendel puudub võimalus nii töötuskindlustusse panustada kui ka vajadusel sealt abi saada.

    Maksu maksnule laienegu ka kindlustus

    Toetan kahe käega Eesti tööõiguse kaasaegsemaks muutmist ning paindlikke leiva teenimise vormide reguleerimist. Selle üks osa on ka töötukindlustuse reformimine. 

    Samuti toetan põhimõtet, et kes maksu on maksnud, sellele peab laienema ka kindlustus. Kindlustussüsteem ei tohi olla nii piirav, et mõjutab inimest majanduslikult nelja seina vahel kodus istuma.

    Arvan, et õiguskantsleri osundus on õige probleemi näitamine ja justiitsministeerium on kindlasti valmis sotsiaalministeeriumi abistama muudatuste väljatöötamisel. Vajadusel oleme valmis kogu töösuhete õigusliku korralduse võtma enda vedada. 

    Urmas Reinsalu 
    justiitsminister
     
    Uus süsteem on plaanitud 2020. aastasse
    Tervise- ja tööminister Riina Sikkut nõustus, et töötuskindlustuse süsteem vajab kaasajastamist. Sest suur hulk töötutest ei saa üldse töötushüvitisi ning makstavad hüvitised on väiksed. 2016. aastal elas töötutest suhtelises vaesuses 49,6% ja absoluutses vaesuses 20,4%.
    „Õiguskantsleri tõstatatud küsimused on olulised, kuid vaesuse vähendamine peab olema peamine fookus töötuskindlustuse süsteemi reformis,“ leidis Sikkut.
    Probleemi lahendamiseks võib ministri sõnul olla vajalik tõsta töötuskindlustuskulutusi. Samuti peab süsteem muutuma paindlikumaks. Ministri kinnitusel on sotsiaalministeerium juba alustanud analüüsiga ning kuulutab lähiajal välja riigihanke, et leida uuringu tegemiseks partner. Esialgsed analüüsi tulemused selguvad 2019. aasta kevadel ja selle tulemused on sisendiks olemasoleva töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks.
    „Lõppeesmärk on leida Eestile sobivaim töötuskindlustuse süsteem, mis oleks paindlik, vähendaks vaesust, kuid samaks motiveeriks inimesi võimalikult ruttu tööle tagasi minema. Uue töötuskindlustuse süsteemi valmimine on planeeritud 2020. aastasse,“ lisas Sikkut.
    13. märtsil tegi valitsuse majandusarengu komisjon tervise- ja tööministrile ülesandeks esitada 2019. aasta veebruariks ettepanekud töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks. See on teema, mille peab lahendama järgmine valitsus.
    Ettepanekud on veel toored
    Ettevõtjate esindajana nimetas tööandjate keskliidu esimees Toomas Tamsar õiguskantsleri küsimused ja debatisoovi kindlasti vajalikuks. Tamsari hinnangul on ettepanekutes probleeme, millega saab kohe nõus olla. Samas leidub ka selliseid, mis vajavad põhjalikumat analüüsi.
    „Töötuskindlustus peab looma olukorra, kus töö kaotanud inimesel oleks motivatsioon võimalikult kiiresti tööle tagasi pöörduda,“ rõhutas ta.
    Kuna tööandjate keskliidul polnud veel nende muudatuste mõjuhinnangut, soovis Tamsar enne lõplike seisukohtade avaldamist kõikidesse punktidesse põhjalikumalt süveneda.
    Ka Eesti Panga analüütikud hoidusid veel kommentaaridest, kuna idee muuta kogu kindlustuste korda on liialt värske.
    “Kui teema konkreetsemaks muutub, siis on ka keskpank valmis andma oma hinnangu muudatuste majanduslikule mõjule,” sõnas Eesti Panga pressiesindaja Eva Vahur.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Lõpuks tuleb ikkagi otsustada
Kui häälekas vähemus ületab piiri, millest alates ei saa riik ja ühiskond enam takistuseta toimida, tuleb asjad lihtsalt ära otsustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui häälekas vähemus ületab piiri, millest alates ei saa riik ja ühiskond enam takistuseta toimida, tuleb asjad lihtsalt ära otsustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eksperdid: kinnisvaras ootab ees keeruline aeg, anname nõu, mida teha
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eesti Pank nõuab pankadelt suuremat puhvrit
Eesti keskpank nõuab pankadelt kiire laenukasvu tõttu järgmise aasta detsembrist suurema kapitalipuhvri hoidmist.
Eesti keskpank nõuab pankadelt kiire laenukasvu tõttu järgmise aasta detsembrist suurema kapitalipuhvri hoidmist.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.