Uus töötuskindlustussüsteem võib jõustuda kahe aasta pärast

20. juuni 2018, 06:00
Õiguskantsler Ülle Madise
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180620/NEWS/180619638/AR/0/AR-180619638.jpg

Õiguskantsler Ülle Madise soovitab töötuskindlustuse uues süsteemis ühitada töise sissetuleku ja kindlustuse. Sotsiaalministeerium plaanib muutuseid 2020. aastaks. Justiitsminister Urmas Reinsalu on valmis töösuhete õigusliku korralduse võtma justiitsministeeriumi vedada.

Praegune töötuskindlustuse süsteem kehtib 2002. aastast. Selle aja jooksul on Madise sõnul töö olemus ja tööturg muutunud ning vana süsteem viinud ebaõiglaste, isegi põhiseadusevastaste olukordadeni.

„Täna jääb rahalise abita enamik töise sissetuleku kaotanud inimestest. Riik maksab hüvitist vaid kolmandikule nendest, kes on töötukassas registreerinud. Ülejäänud ei vasta tingimustele,“ põhjendas Madise.

Riik liiga jäik

Praegune süsteem jätab töötuskindlustushüvitisest ilma ka inimese, kel on kehtiv võlaõiguslik teenuse osutamise leping (töövõtuleping, käsundusleping jne). Seda sõltumata sellest, kui palju, millal ja kas üldse inimene selle lepingu alusel tasu saab. Isegi kui ta on makseid tehes varem süsteemi panustanud.

Õiguskantsleri sõnul pole põhjendatud ka olukord, kus juhutöö võib jätta ilma riigi abist püsiva töö leidmisel. Ehk töötuna registreeritud inimene, kes leiab endale üheks päevaks töö, peab end töötuna arvelt maha võtma ja järgmisel päeval uuesti arvele võtma.

„Uuenev tööturg eeldab paindlikkust ka riigilt, mitte vaid abivajajalt. Seadused ei peaks suunama inimesi skeemitama,“ sõnas Madise.

Eeskujuks vanemahüvitis

Oma ettepanekutes keskendub Madise põhiliselt töise sissetuleku ja töötuskindlustuse ühitamisele. Eeskujuna tõi ta vanemahüvitise.

„Vanemahüvitist makstakse täies ulatuses ka siis, kui lapsevanem saab mõningast töist tulu. Töisele tulule on küll kehtestatud piirang, millest alates hakatakse vanemahüvitist vähendama, ent ometi säilitatakse nõnda motivatsioon töötada. See võiks olla ka töötuskindlustusskeemi uuendamise lähtekoht,“ leidis Madise.

Kinnituseks tõi Madise möödunud aastase riigikohtu otsuse juhatuse liikmetele töötuskindlustushüvitise maksmise kohta. Mäletatavasti tunnistati sellega kehtetuks piirangud, mis jätsid hüvitiseta need, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmed ega saa selle eest tasu.

„Üht rühma inimesi ei saa jätta abita üksnes seetõttu, et nende tegevus võib neile mingil ajal hakata tulu tooma. Võimalik, et tulevikus ei ole töötu mõiste end töise sissetuleku kaotamise vastu kindlustanud inimese määratlemiseks kohane,“ leidis Madise.

Ülle Madise töötuskindlustuse parendusettepanekud:

  • Vanemahüvitise eeskujul tuleks töötuskindlustushüvitist maksta ka siis, kui kindlustatu on leidnud töö, mis ometi ei anna senist sissetulekut. Lühiajalise vähese tasuga töö ei tähenda, et inimese sissetulek on taastunud. Küll lubab see säilitada tööharjumuse ja osaluse tööelus.
  • Töise sissetuleku kaotuse vastu peaks saama end kindlustada ka jagamismajanduses töötavad inimesed.
  • Suur hulk eakamaid inimesi jääb tööturule naasmisel vajaliku abita, kui nad kaotavad töö ja riigilt töötuskindlustushüvitist ei saa. Ühe hädalahendusena nähakse sel juhul ennetähtaegset vanaduspensioni. Ennetähtaegse vanaduspensioni saajad ei tohi aga tasustatud tööd teha.
  • Statsionaarses või täiskoormusega õppes õppijad saavad end töötuna arvele võtta vaid akadeemilisel puhkusel olles. Või kui täidavad üht lisatingimust, mis nõuab neilt varasemat töötamist. Vastasel juhul võivad õppurid töötuskindlustushüvitisest ilma jääda, kuigi nad on maksnud töötuskindlustusmakseid nii palju, kui hüvitise saamiseks vaja.
  • Läbi tuleks mõelda, kas praegustest võimalustest piisab, et end töise sissetuleku kaotuse vastu kindlustada. Näiteks ei saa jagamismajanduse osalised end lihtsal viisil töise sissetuleku kaotamise vastu kindlustada.
  • Sama kehtib ettevõtluskonto kasutajate kohta. Nendel puudub võimalus nii töötuskindlustusse panustada kui ka vajadusel sealt abi saada.

 

Uus süsteem on plaanitud 2020. aastasse

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut nõustus, et töötuskindlustuse süsteem vajab kaasajastamist. Sest suur hulk töötutest ei saa üldse töötushüvitisi ning makstavad hüvitised on väiksed. 2016. aastal elas töötutest suhtelises vaesuses 49,6% ja absoluutses vaesuses 20,4%.

„Õiguskantsleri tõstatatud küsimused on olulised, kuid vaesuse vähendamine peab olema peamine fookus töötuskindlustuse süsteemi reformis,“ leidis Sikkut.

Probleemi lahendamiseks võib ministri sõnul olla vajalik tõsta töötuskindlustuskulutusi. Samuti peab süsteem muutuma paindlikumaks. Ministri kinnitusel on sotsiaalministeerium juba alustanud analüüsiga ning kuulutab lähiajal välja riigihanke, et leida uuringu tegemiseks partner. Esialgsed analüüsi tulemused selguvad 2019. aasta kevadel ja selle tulemused on sisendiks olemasoleva töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks.

„Lõppeesmärk on leida Eestile sobivaim töötuskindlustuse süsteem, mis oleks paindlik, vähendaks vaesust, kuid samaks motiveeriks inimesi võimalikult ruttu tööle tagasi minema. Uue töötuskindlustuse süsteemi valmimine on planeeritud 2020. aastasse,“ lisas Sikkut.

13. märtsil tegi valitsuse majandusarengu komisjon tervise- ja tööministrile ülesandeks esitada 2019. aasta veebruariks ettepanekud töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks. See on teema, mille peab lahendama järgmine valitsus.

Ettepanekud on veel toored

Ettevõtjate esindajana nimetas tööandjate keskliidu esimees Toomas Tamsar õiguskantsleri küsimused ja debatisoovi kindlasti vajalikuks. Tamsari hinnangul on ettepanekutes probleeme, millega saab kohe nõus olla. Samas leidub ka selliseid, mis vajavad põhjalikumat analüüsi.

„Töötuskindlustus peab looma olukorra, kus töö kaotanud inimesel oleks motivatsioon võimalikult kiiresti tööle tagasi pöörduda,“ rõhutas ta.

Kuna tööandjate keskliidul polnud veel nende muudatuste mõjuhinnangut, soovis Tamsar enne lõplike seisukohtade avaldamist kõikidesse punktidesse põhjalikumalt süveneda.

Ka Eesti Panga analüütikud hoidusid veel kommentaaridest, kuna idee muuta kogu kindlustuste korda on liialt värske.

“Kui teema konkreetsemaks muutub, siis on ka keskpank valmis andma oma hinnangu muudatuste majanduslikule mõjule,” sõnas Eesti Panga pressiesindaja Eva Vahur.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2018, 16:51

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing